1-07-4255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- märts 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14.11.2008.a. kohtuotsus Indrek Tamlehe ja Ristjan Talve süüdistuses Apellandid süüdistatava Indrek Tamlehe kaitsja adv. Priit Tartu ja süüdistatava Ristjan talve kaitsja adv. Andrus Repnau Prokurör Küllike Kask Kaitsjad adv. Priit Tartu, adv. Andrus Repnau RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 14.11.2008.a. kohtuotsus Indrek Tamlehe ja Ristjan Talve süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu otsusega tunnistati Indrek TAMLEHT, sünd. 13.02.1986.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xx, ja Ristjan TALV, sünd. 25.04.1980.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, karistatus kustunud, elukoht xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxx-x, kumbki süüdi KarS § 263 lg 2 p 1, 2, 4 järgi avaliku korra raskes grupilises ja vägivallaga rikkumises, millega kaasnes vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule. Mõlema karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel selle 2 aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata jätmisega ja allutamisega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Maakohus leidis, et I.Tamleht ja R.Talv koos eelluurimisel kindlakstegemata isikuga tungisid avaliku korra rikkumise eesmärgil 19.11.2005.a. ajavahemikus kella 02.50-03.00 ajal Xxxxx linnas xxxxx xx asuva külalistemaja „R.“ ees kallale M. R. ning I.Tamleht lõi teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena kannatanu kaotas hetkeks teadvuse ja vajus vastu maja seina. Seejärel lõid nad maas lamavat M. R. käte ja jalgadega mitmel korral pea ja keha piirkonda, põhjustades talle tervisekahjustused. Samuti lõid nad rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud S. K., kes, nähes M. R. peksmist, sekkus kaklusse, et see lõpetada. Saadud löökide tagajärjel kukkus S. K. põlvili, seejärel süüdistatavad lõid maas lamavat S. K.t käte ja jalgadega mitmel korral pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Süüdistatavate käitumine oli ajendatud avaliku korra rikkumise eesmärgist, kuritegu pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult, peksmisega nad tahtsid või vähemalt möönsid kannatanutele füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamist. Apellatsioonid ja taotluste sisu Mõlemad apellandid taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaitsealuse õigeksmõistmist. 2 Adv. P.Tartu esitas alternatiivtaotluse mõista I.Tamleht süüdi KarS § 121 järgi ja mõista kergem karistus. Kaitsja arvates rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetluse seadust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, ühekülgselt arvestas üksnes süüdistust kinnitavate ütlustega, rajas oma järeldused oletustel, järelduste kujunemine pole kohtuotsuses jälgitav. Nii andis kannatanu S. K. erinevatel ülekuulamistel nüanssides lahknevaid ütluseid, kohus neid vastuolusid ei kõrvaldanud. Kumbki kannatanu pole kinnitanud tema löömist nimelt I.Tamlehe poolt. Tunnistaja R. M. ei kinnitanud, et I.Tamleht jalaga lõi S. K.t. Tunnistaja J. L. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste protokoll ja sellega otseselt seonduv äratundmiseks esitamise kui uurimistoimingu protokoll pole tõendina kasutatavad ebausaldusväärsuse tõttu (ülekuulamise algusaeg on hilisem kui selle lõpuaeg). Tõendina pole kasutatav ka tunnistaja A. P. ülekuulamise ja talle isiku äratundmiseks esitamise protokollid, sest äratundmiseks esitati ajaliselt varem kui toimus ülekuulamine. Kaitsja heidab veel ette, et maakohus alusetult laiendas esitatud süüdistust, lugedes tuvastatuks, et ründajad üheskoos tungisid kallale M. R.le ja vähemalt ühel korral lõid teda vastu lõuga, millest kannatanu kaotas hetkeks teadvuse ja vajus vastu maja seina, ehkki selle löömise süüdistus oli esitatud vaid I.Tamlehele. Apellandile jääb arusaamatuks sõnastus, et ründajaid oli mitu, kuid tuvastati vähemalt üks löök rusikaga näkku. Kaebaja arusaama kohaselt pole kohus võtnud seisukohta I.Tamlehe väidete suhtes, et ta viibis sündmuskohal, kuid tema kedagi ei rünnanud, rünnati hoopis teda ja enesekaitseks ta sooritas ründaja suunas käega ühe vastulöögi. Seega võis olla tegemist hädakaitsega või äärmisel juhul kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 tähenduses. Kaitsja rõhutab, et süüdistus sisaldab viidet sündmuses osalenud seni kindlakstegemata isikutele. Adv. A.Repnau hinnangu kohaselt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust- ei põhjendanud kohtuotsuse kujunemist konkreetsete tõendite alusel; asjaolude meenutamiseks avaldas tunnistaja J. L. poolt eeluurimisel antud ütlused terviklikult; avaldas kohtuistungil tunnistaja L. U. ütlused ilma selleks seaduslikku alust omamata; tõi kohtuotsuses ühe tõendina äratundmiseks esitamise protokolli, mida aga kohtuistungil ei uuritud; võttis tõendina arvesse ja ei seadnud kahtluse alla erinevad äratundmiseks esitamise protokollid, ehkki eelnevalt poldud äratundjaid üle kuulatud ja neile polnud selgitatud selle menetlustoimingu olemust, ajaliselt toimingud kattuvad üksteisega, erinevate isikute poolt antud isikukirjeldused kattuvad samas sõnastuses ja samade kirjavigadega. 3 Sisuliselt ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele- ebakonkreetne on juba süüdistus, mille kohaselt süüdistatavad koos kindlakstegemata isikutega peksid kannatanuid; ebaselgus on ütlustes sündmuste alguse, selles osalenud isikute arvu ja selle järgneva kulgemise kohta; tõenditest ei nähtu üheselt, kes konkreetselt S. K.t ja M. R. peksid, keegi (kaasa arvatud kannatanu S. K.) ei viita R.Talvele kui kedagi löönud isikule; kõrvaldamata jäänud kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatavate kasuks. Ringkonnakohtu seisukoht Väide vaidlustatud kohtuotsuses põhjenduste puudumisest on alusetu. Maakohtu kohtuotsuses on käsitletud kõiki asjasse puutuvad tõendeid- süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütluseid kohtuistungil ja kohtueelselt, ekspertiisiakti, uurimistoimingute protokolle. Järelduste kujunemine on täielikult jälgitav. Maakohus on otsuses õigesti näidanud, et süü üle otsustamisel tuleb lähtuda mitte üksikust tõendist, vaid hinnata tuleb kõiki tõendeid nende kogumis. Ettemääratult ei oma ükski tõend suuremat kaalu kui mistahes teine tõend. Õigusemõistmise sisu on menetlusnorme järgides tõendeid hinnata. Kui esineb tõendites vastuolu, siis tuleb põhjendada- miks rajatakse kohtuotsus ühtedele tõenditele ja jäetakse kõrvale teised tõendid. Arvesse tulevad üksnes lubatud tõendid st need tõendid, mis on kogutud menetlusnorme järgides. Lähtudes nimetatust on apelleeritud kohtuotsuses näidatud, et ka käesoleva kriminaalasja tõendid on vastuolulised. Olulisim vastuolu seisneb süüdistatavate poolt antud ütlustes, need ei haaku asjas olevate teiste tõenditega. Tulenevalt asjaolust, et kõnesolevatest sündmustest on möödunud mitu aastat, olid kannatanud ja tunnistajad küll palju unustanud, kuid kohtuistungil nad ei vaidlustanud nende poolt äratundmiseks esitamise protokollides kajastatud ütluseid. Nii uuris maakohus kohtuistungi protokolli kohaselt lisaks isikute vahetule küsitlemisele järgmisi eeluurimisel kogutud tõendeid: kannatanu S. K. (I köide, tl 11), tunnistaja L. U. (tl 47) ja R. M. ütlused (tl 58) ning protokollid, mille kohaselt S. K. (tl 13), L. U. (tl 51) ja R. M. (tl 66) tunnevad peksjana ära R.Talve ning J. L. (tl 31), A. P. (tl 35), L. U. (tl 53) ja R. M. (tl 63) tunnevad peksjana ära I.Tamlehe. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine nende meelde tuletamiseks vastab KrMS § 289 lg
- Ükski kohtumenetluse pool ei vaielnud kohtuistungil nende uurimistoimingute protokollide avaldamise ja tõendina kasutamise taotluse vastu (KrMS § 296 lg 2). 4 Tegelikkusele vastab kaitsjate väide, et osa kõnesolevatest äratundmiseks esitamise protokollidest on vormistatud ehkki samal kuupäeval, kuid kellaajaliselt enne samade isikute ülekuulamist, see pole kooskõlas KrMS §-ga 81 lg
- Nimetatud rikkumine ei oma aga sellist tähtsust, et tooks enesega kaasa nende protokollide tõendina kõrvalejätmise, puudub alus kahtlustada, et vahetult pärast sündmuseid antud ütlused ei vasta tegelikkusele. Inimlikult on arusaadav, et isikud aastaid hiljem konkreetset isikut ära ei tunne. Ka ei saa ette heita, et isik nägi või kirjeldas üksnes üht vägivallaakti (näiteks löömist käega), mitte aga teisi (näiteks löömist jalaga). Samuti ei saa olla määravaks, et nüanssides erinevate isikute poolt antud ütlused ei kattu: käesoleva süüasja näol on tegemist grupilise vägivallatsemisega, kus isegi kõigi selles osalenute isikud pole kindlaks tehtud. Äratundmiseks esitamisel on kõiki teisi nõudeid järgitud, äratundmiseks esitati mitme isiku fotod, äratundjad on kirjeldanud, mille alusel nad isiku ära tunnevad, nad on KrMS § 81 lg 8 kohaselt andnud lühikirjelduse tajutud sündmuste kohta. Kannatanud ja tunnistajad varem süüdistatavaid ei tundnud, L. U. ütluste avaldamine oli kooskõlas KrMS §-ga 291 p 4, sest tema täpne asukoht on teadmata. J. L. ja R. M. ütlused avaldati KrMS § 289 lg 1 mõttes varem antud ütluste ununemise tõttu. Maakohus on näidanud, miks ta omistab suurema kaalu ja rajab oma otsuse ülejäänud tõenditele, võrreldes süüdistatavate ütlustega: kannatanute ja tunnistajate ütlused sündmustega seonduvas olulises teabes kattuvad piisavalt täpselt ja on kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses. Täiendavalt kolleegium osundab kujunenud situatsioonile: kannatanud vestlesid restorani ees omavahel, neist üks- restorani turvatöötaja- teatas juurdetulnud isikutele, kelle seas on süüdistatavad, et peagi restoran suletakse, tõuklemine kujunes peksmiseks, milles põhjustati kannatanutele hetkeline teadvusekadu ja teisi tervisekahjustusi. Nimetatud tõendid kogumina koos tõenditega, mis kinnitavad kannatanute M. R. ja S. K. suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kummutavad apellatsioonides esitatud väited, et puuduvad otsesed I.Tamlehe ja R.Talve süüd kinnitavad tõendid, I.Tamleht tegutses hädakaitse seisundis ja R.Talv sündmuskohal ei viibinud. Apellandid absolutiseerivad süüdistatavate ütluseid kui tõendit ja jätavad teadlikult tähelepanuta, et asjas on ka teised, süüdistatavate ütlustest sisuliselt oluliselt erinevad tõendid. Ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks korrata apelleeritud kohtuotsuse käsitlusi vägivallale iseloomulikest tunnustest, avaliku korra ja avaliku koha mõistetest ja tahtluse vormidest. 5 Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 263 p 4 (avaliku korra raske rikkumine grupi poolt) ei sätesta nõuet, et tuvastatakse grupi iga liikme konkreetne käitumine (näit. kes, kuidas ja kuhu kannatanut lõi). Kõik avaliku korra rikkumise käigus ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud peksjad vastutavad kaastäideviijatena. Seetõttu ei oma teo kvalifitseerimisel tähtsust, kas koos I.Tamlehega ja kindlakstegemata isikutega M. R.le kallale läinud R.Talv lõi M. R. rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena kannatanu vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse või mitte. Oluline on, et mõlemad süüdistatavad grupina tungisid avalikku korda raskelt rikkudes kallale restorani turvatöötaja S. K. tuttavale M. R.le ja seejärel peksmist takistama asunud turvatöötajale S. K.le enesele. Kuna aga süüdistus on eraldi välja toonud, et kõnesoleva löögi teostas nimelt I.Tamleht, siis omab see asjaolu tähtsust üksnes kohtuotsuse korrektsuse seisukohast. Arutuseloleva süüdistuse raamid ei võimalda anda hinnangut kolmandate isikute käitumisele. Süüdistatavatele on mõistetud seaduslikud karistused. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 26 06 2009 otsusega nr 3-1-1-52-09 RESOLUTSIOON
- Tühistada Xxxxx Maakohtu
- novembri
- a kohtuotsus osaliselt Ristjan Talve süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p-de 1, 2 ning 4 järgi.
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- märtsi
- a kohtuotsus osas, millega jäeti maakohtu otsus Ristjan Talve süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p-de 1, 2 ning 4 järgi muutmata.
- Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Xxxxx Maakohtule.
- Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 6
- Kassatsioon rahuldada osaliselt. 7