4-08-7673/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-08-7673 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Veijo Liivase väärteosüüdistus Riigipiiri Seaduse § 172 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Veijo Liivas Vaidlustatud lahend Piirivalveameti 19.07.
3. a otsus väärteoasjas nr 7/08/132 Menetlusalune isik Veijo Liivas (isikukood: 37702060214; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Piirivalveamet (Pärnu mnt 139/1, Tallinn); esindab Kagu piirivalvepiirkond (Räpina mnt 20A, Võru 65606) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 3, kohus otsustas: Kaebus rahuldada. Tühistada Piirivalveameti 19.07.
4. a väärteoasja nr 7/08/132 otsus, millega Veijo Liivast karistati Riigipiiri Seaduse § 9 lg 1 rikkumise eest Riigipiiri Seaduse § 172 järgi rahatrahviga 600 krooni, süüteokoosseisu puudumise tõttu. Väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulud jätta riigi kanda. Käesolev määrus saata Veijo Liivasele ja Piirivalveameti Kagu piirivalvepiirkonnale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on menetluspooltele kätte toimetatud. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 19.07.
5. a Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega nr 7/08/132 mõisteti V. Liivas süüdi Riigipiiriseaduse § 172 järgi. Otsuse kohaselt ületas V. Liivas 19.07.
6. a kell 12.23 mootorpaadiga Bella 475R reg nr xxx ajutise kontrolljoone suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni Peipsi järvel koordinaatidel 58023,05 ja 027032,
7. Isik sisenes Vene Föderatsiooni territooriumile 140 m ulatuses. Isik sisenes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki 58022,56 ja 027032,91 kell 12.
8. V. Liivast karistati Riigipiiri Seaduse § 9 lg 1 rikkumise eest Riigipiiriseaduse § 172 järgi 600 krooni suuruse rahatrahviga. 28.07.
9. a saabus Tartu Maakohtusse V. Liivase kaebus tühistada Piirivalveameti 19.07.
10. a otsus nr 7/08/
11. Kaebuse kohaselt ei nõustu V. Liivas määratud rahatrahviga, kuna ei rikkunud riigipiiri teadlikult. Ta viibis paadis reisijana. V.Liivas ei soovinud kaebuse arutamisest kohtus osa võtta. 07.11.
12. a saabus kohtusse Kagu piirivalvepiirkonna seisukoht, mille kohaselt V. Liivase esitatud kaebuses vastab tõele väide, et V. Liivas viibis paadis reisijana. Riigipiiri Seaduse § 172 ei näe ette muud karistuse viisi kui ainult rahatrahv ja seda kiirmenetluse puhul kuni 100 trahviühikuni. Rahatrahvi määrates arvestas kohtuvälise menetleja ametnik korrakaitsepoliitika huve, menetlusaluse isiku poolt toime pandud teo raskusastet ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Väärteomenetluse käigus on arvestatud asjaoluga, et rikkumine oli toime pandud tahtluse puudumisega. V. Liivasele määrati, võttes aluseks VTMS § 55 lg 2 p 1, rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on määranud kaebuse lahendada kirjalikus menetluses ning andnud pooltele aja esitada asja juurde kuuluvad tõendid ja seisukohad. Kohus selgitab esmalt, milliseid tõendeid peab usaldusväärseks ning millistele tugineb. Vastavalt KrMS §-le 61 lg 1-2 ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Kohus arvestab otsuse tegemisel V. Liivase kohta koostatud kiirmenetluse otsust, V. Liivase poolt esitatud kaebust ning Kagu piirivalvepiirkonna kirjalikku seisukohta. Kaebuse kohaselt soovib V. Liivas Piirivalveameti otsuse tühistamist, kuna ei rikkunud Riigipiiri seadust teadlikult ning viibis paadis reisijana. Kohus loeb tõendatuks asjaolud, et 19.07.
13. a kell 12.23 ületas V. Liivas mootorpaadiga Bella 475R reg nr xxx, olles paadis reisija, ajutise kontrolljoone suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni Peipsi järvel koordinaatidel 58023,05 ja 027032,
14. Paat sisenes Vene Föderatsiooni territooriumile 140 m ulatuses ning sõitis tagasi Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki 58022,56 ja 027032,91 kell 12.26, st. kogu sündmus kestis kolm minutit. Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 kohaselt Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. V. Liivas sisenes Vene Föderatsiooni piiripunkti läbimata. Vastavalt Riigipiiri Seaduse §-le 172 karistatakse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Piirivalveamet karistas V. Liivast kiirmenetluse otsusega. Vastavalt VTMS §-le 55 lg 2 p 1 võib kiirmenetluse otsusega määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 100 trahviühiku ulatuses. Kagu piirivalvepiirkonna kirjaliku seisukoha järgi on väärteomenetluses arvestatud asjaoluga, et rikkumine oli toime pandud tahtluse puudumisega. Väärteokorras vastutusele võtmiseks peab tegemist olema vähemalt ettevaatamatusega. Kaebuse kohaselt ei rikkunud V. Liivas riigipiiri teadlikult. Seega ta kas ei teadnud, et ületas riigipiiri. Kuna V. Liivase kaebuse kohaselt ta teadlikult riigipiiri ei rikkunud, siis järgnevalt analüüsib kohus, kas V. Liivas`t saab vastutama panna Riigipiiri ületamise eest hooletuse tõttu, kuna ta ei märganud riigipiiri ületamist. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus. Vastavalt KarS § 18 lg-le 2 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Siinkohal tekib küsimus, kas juba paadiga kaldast kaugemale sõites tulnuks V. Liivasel jälgida, et mootorpaadi juht riigipiiri ei ületaks. Riigipiir tähistatakse Riigipiiri Seaduse § 5 lg 2 kohaselt piiriveekogul ujuvate piirimärkidega. Kohtu arvates ei olnud V.Liivas reisijana kohustatud jälgima mootorpaadi juhi tegevust ning seda kontrollima, see oleks ebamõistlik; selleks ei olnud Veijo Liivasel õiguslikku kohustust. Karistusseadustiku kohaselt inimene vastutab oma tegude eest. Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. Karistusõiguslik tegu on süüteokoosseisu objektiivne tunnus ning hõlmab isiku teadlikku tegu. Praegusel juhul aga kaebuse esitanud isiku avaldusest nähtub, et ta ei tajunud ega saanud aru, et mootorpaat, milles tema kui Harjumaa elanik temale võõral järvel olles viibis, ületas paadijuhi eksimusest kontrolljoont. Seega ei saa antud juhul rääkida Veijo Liivase poolt toime pandud teost karistusõiguslikus mõttes. Kui ei ole teadlikku tegu, ei saa olla ka süüteokoosseisu. Isiku süüvõime KarS § 33 mõistes tähendab isiku võimet aru saada oma teo ebaõigussisust. Kuna Veijo Liivase ei saanud reisijana aru kontrolljoone ületamisest , siis tema kui paadis olnud reisija käitumises ei olnud süüteokoosseisu ning seega ei kanna ta ka õiguslikku vastustust. Kohus rahuldab Veijo Liivase kaebuse ja tühistab Piirivalveameti 19.07.
15. a otsuse nr. 7/08/132 Veijo Liivase suhtes täies ulatuses VTMS §-i 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu V.Liivase teos. Peet Teidearu Kohtunik