Kriminaalasi nr 1-09-5130 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 juuni 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02 juuni 2009 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-5130 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Kristi Keldo Taotlus Kentti Kägo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu KENTTI KÄGO Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 38309292718 RESOLUTSIOON Jätta Kentti Kägo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kentti Kägo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.10.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1356/02 KrK § 101 p 2, 7 - § 15 lg 2, § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 8 aastat vangistust. Mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele kuuluv karistus oli 6 aastat vangistust, 2-aastast vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Kentti Kägo 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 23.10.2008.a määrusega tühistati osalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati täitmisele Kentti Kägole Tartu 1
(3)Maakohtu 29.10.2002.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.10.2008.a ja lõpeb 21.10.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 21.04.2009.a. 13.04.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2009.a seisuga on Kentti Kägo kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust. Kentti Kägo on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 31.08.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust 1-aastase katseajaga; 2) 11.01.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 1 - § 15 lg 2 ja § 185 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Kentti Kägo tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leidis, et Kentti Kägo ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. On küll positiivne, et kinnipeetav on tegelenud vangistuse ajal enda agressiivsuse probleemiga ja osalenud vastavas programmis. Kuid vangla iseloomustusest nähtub, et tal on endiselt olnud vangistuse ajal probleeme käitumisega, teda on distsiplinaarkorras karistatud. Kentti Kägol oli probleeme ka kriminaalhoolduse täitmisega – ta rikkus kontrollnõudeid ja on katseajal toime pannud uued varavastased kuriteod, milles ei ole teda veel süüdi tunnistanud, kuid käesoleva asja lahendamisel on ta neid tegusid tunnistanud. Eelnev näitab, et ta ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele. Kentti Kägo ise avaldas istungi alguses, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja kui kohus peaks teda vabastama, siis tuleks talle määrata mõni teine kriminaalhooldaja, kui see, kelle järelevalve all ta eelmisel korral oli. Ise leidis, et kriminaalhooldus eelmisel korral oli probleemne, kuna määratud kriminaalhooldajaga oli tal halb läbisaamine. Kriminaalhooldaja esitas talle nõudmisi, mis tundusid Kentti Kägole liigse piiramisena – näiteks registreerimiskohutuse iganädalane täitmine, elukoha vahetuseks nõusoleku andmisest keeldumine. Kriminaalhooldaja olevat ebaõiglaselt võtnud seisukohti nii tema elatusvahendite, perekonna kui ka tutvusringkonna osas. Käesoleva asja arutamise lõpus avaldas Kentti Kägo, et tegelikult sobib talle, kui teda tingimisi ei vabastata, vaid ta saab karistuse lõpuni kanda, kuna vabanemisel oleks ta liigselt piiratud igasuguste kohustustega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vangistusseaduse § 76 lg 31 kohaselt edastab vangla juhul, kui kohus on KarS § 76 lg 5 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kentti Kägo on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku ning rohkem kui kuus kuud täitmisele pööratud karistusest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kentti Kägo ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kentti Kägo on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vaatamata selle anti talle võimalus 2
(3)kanda karistus lõpuni vabaduses olles, määrates ta käitumiskontrollile. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt ei olnud kriminaalhooldus tulemuslik – süüdimõistetul oli probleeme kontrollnõuete täitmisega. Vaatamata sellele ei taotletud kohtult koheselt karistuse täitmisele pööramist, vaid anti Kennti Kägole veelkord võimalus määrates talle täiendavaid kontrollnõudeid. Kentti Kägo rikkus ka täiendavalt määratud nõudeid, ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ja lõpuks pöörati karistus uuesti täitmisele. Kentti Kägo enda selgitustest nähtub samuti, et tal oli probleeme kontrollnõuete täitmisega, kuna ta on „põikpäine“, kuid eelkõige näeb ta selles ametniku süüd. Kinnipeetav avaldas, et peab endale kasulikumaks vangistuse lõpuni kandmist, kuna siis ei pea ta „kellegi nööri mööda käima“, nõudeid täitma. Eelnev iseloomustab kohtu arvates ilmekalt Kentti Kägo suhtumist käitumiskontrolli ja tema sobimatus kriminaalhooldusele. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik kriminaalhooldusele. Kui isik tegelikult ei soovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole ta ilmselt koostöövalmis kriminaalhooldajaga ja järelevalvet tema üle pole seega võimalik teostada. Samuti on risk, et selline isik paneb katseajal toime uue kuriteo, väga kõrge. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)