4-09-3723/11

Väärteoasi nr. 4-09-3723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-3723 Väärteoasi Viljar Kalm kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 25.02.2009.a otsusele nr 2490,09,000313 Kaebuse esitaja: Viljar Kalm, isikukood 36705202753, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Aivar Kello Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, korrakaitseosakonna komissar Künter Pedosk Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 27.04.2009.a Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 25.02.2009.a otsus nr 2490,09,000313 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta Viljar Kalm’u suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Otsuse tervikuna kuulutamise aeg on 28.05.2009.a. 1 Kohus tuvastas: Lõuna Politseiprefektuuri 25.02.2009.a otsusega nr 2490,09,000313 karistati Viljar Kalmu Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut s.o 10200 krooni, lisakaristusena võeti Viljar Kalmult Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära juhtimisõigus 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Viljar Kalm 28.01.2009.a Torma-Kivijärve tee 5 km/l mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Viljar Kalm esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt on mõistetud karistus lisakaristuse osas liiga raske. Kohtuväline menetleja on otsusesse märkinud, et vastutust kergendavad asjaolud puuduvad, tegelikkuses on vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Karistust kergendava asjaoluna võinuks ka arvestada, et kaebaja on pika juhtimisstaažiga, viimastel aastatel pole olnud tõsisemaid rikkumisi, väärteo toimepanemine oli juhuslikku laadi. Otsusesse ei ole märgitud, miks on vajalik kaebaja just juhtimisõiguse äravõtmisega karistamine Kaebaja oli autorooli istudes arvamusel, et on kaine. Kaebaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajanduses ning pere toitmiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus mõistetud lisakaristuse osas. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus otsuse muutmata jätta. Kohtuvälise menetleja arvates on Viljar Kalmu põhjendatult karistatud. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud lisakaristuse osas. Viljar Kalmu suhtes on 28.01.2009.a koostatud väärteoprotokoll selles, et ta juhtis 28.01.2009.a kl 10.21 Torma-Kivijärve mnt 5 km/l mootorsõidukit alkoholijoobes. Joobes juhtimine on tõendatud joobe tuvastamise protokolliga, millest ilmneb, et Viljar Kalmul tuvastati alkoholijoove 0,38 mg/l. Samuti on joobes juhtimine tõendatud Viljar Kalmu poolt väärteoprotokolli koostamisel 28.01.2009.a antud ütlustega selles, et „eile õhtul tarvitasin alkoholi, hommikul istusin rooli, arvasin, et olen kaine“ ja kohtuistungil antud samasisuliste ütlustega. Viljar Kalm on vaidlustanud temalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole vajalik. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on vaieldamatult väga raske rikkumine. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga; lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on seadusandja ette näinud, et teatud juhtudel on võimalik joobes juhtimise korral jätta ka lisakaristus kohaldamata. Viljar Kalmul ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust, viimane karistus on temale määratud 14.10.2005.a rikkumise eest, mis on toime pandud 28.09.2005.a. Seega karistusõiguse mõttes on Viljar Kalm karistamata isik ning tal puuduvad igasugused rikkumised kolme ja poole aasta jooksul. Viljar Kalmul tuvastati joove 0,38 mg/l kohta, mis Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 2 2 kohaselt jääb kerge joobe keskmisesse ossa. Usutavad on Viljar Kalmu ütlused selles, et rooli asudes ta arvas, et on kaine, kuna tarbis alkoholi eelmisel õhtul. Samas selline arvamus ei oma mingit õiguslikku tähendust ning ei vähenda Viljar Kalmu süüd. Viljar Kalm kahetses joobes juhtimist, rikkumise järel omandas alkomeetri, et edasiselt sarnaseid juhtumeid vältida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Viljar Kalmu on piisavalt mõjutanud tema karistamine rahatrahviga ning samuti väärteoasja menetlus politseis ja kohtus. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 alusel. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 2, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7. Haide Rimmel kohtunik 3