← Eesti

1-06-7849/6

Obsah (4)§ 76§ 200§ 68§ 75

Toimik nr 1-06-7849 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-7849 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekre

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergey Trush vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergey Trushi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergey Trush tunnistati süüdi 10.02.2005 Tartu Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003-29.02.2004 s.o 3 kuud ja 27 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 13.10.2006 kohtumäärusega pöörati Tartu Maakohtu 10.02.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust täitmisele.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1

(4)eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003-29.02.2004, s.o 3 kuud 27 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.10.2006 ja lõpp 16.06.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.02.
  2. Kinnipidamisasutusest Sergey Trushi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuse ajal töötanud ega õppinud. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutseharidus puudub. Soovib vanglas omandada kutse, kuid eriala eelistusi ei ole. Riigikeelt õppida ei soovi. Vabaduses töötas juhutöödel. Ametlik tööstaaž puudub. Kinnipeetaval on suhted lähivõrgustikuga katkendlikud. S.Trush on vaimselt väga ebastabiilne, mistõttu ta ei suuda olla piisavalt iseseisev. On teiste poolt kergesti mõjutatav. Vabaduses tarvitas tuttavatega alkoholi nii kanget, kui lahjat. S.Trush on ebaselge minapildiga ning oma vastustes ebakonkreetne, mis näib viitavat vähesele usaldusvõimele ja raskustele korraldada oma elu eesmärgipäraselt. Iisku sõnul kaotab ta alkoholi mõju tagajärjel kontrolli emotsionaalse seisundi üle. S.Trushil oli suitsiidikatse, selle motiivi vestluse käigus välja selgitada ei õnnestunud. Murru Vanglas oli suunatud psühhiaatri vastuvõtule, sai ravi. S.Trush ei oska analüüsida oma käitumist, ei taha kanda vastutust oma tegude eest, ei mõista põhjus-tagajärg seoseid. Ei saa välistada, et kinnipeetaval võivad tekkida majandusliku toimetuleku riskid. Uue kuriteo riski võivad suurendada sissetulekute puudumine ja ka alkoholi tarvitades kaotab kontrolli emotsionaalse seisundi üle. Uue kuriteo riski ei saa välistada, kui isik ei mõista põhjus-tagajärg seoseid, ega ole teinud vangistsuest järeldusi ega asunud õiguskuulekale käitumisele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et S.Trushi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk ülikõrge. Pärast vabanemist kohaldatav käitumiskontroll annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada oma suutlikust elada seadusekuulekalt, kuid eelmise katseaja käitumine viitab isiku soovimatust teha koostööd. Tuleb arvesse võtta, et S.Trushil on moraalne ja esialgu ka materiaalne toetus lähedaste inimeste poolt, kuid tegeleda süvitsi S.Trushi taasühiskonnastamisega ei ole sellel perel küllaldasi ressursse ja teadmisi. Senikaua, kui S.Trush seab ise tõkkeid, ei ole võimalik soodustada kinnipeetava seadusekuulekust. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et S.Trushi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole praegu otstarbekohane. Sergei Trush ei soovinud sõna kohtuistungil. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil ei näidanud süüdimõistetu, et ta sooviks olla vabastatud enne tähtaegselt. Ka vangla ja kriminaalhooldusametniku materjalidest nähtub, et süüdimõistetu ei soovi rääkida tulevikust. Materjalidest nähtub, et vanemad on endiselt valmis poega toetama, kuid ei ole selge, kas süüdimõistetu ise hakkab nende elukohas peale vabanemist elama. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, et ole tema vabastamine põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergey Trush tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2

(4)Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Tartu Maakohtu 10.02.2005 kohtuostusega oli ta süüdi tunnistatud röövimises ja karistati teda vangistusega 4 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Süüdimõistetu pidi järgima

§ 75lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 13.10.2006 kohtumäärusega pöörati 10.02.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust täitmisele.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 27 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt (lk 17-20) rikkus kriminaalhooldusalune katseaja tingimusi- ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalosakonda registreerimisele mõjuva põhjuseta, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei esita dokumente kohustuste täitmise muudatuseks ja pidevalt pani toime väärtegusid. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-14) on näha, et katseaja jooksul on Sergey Trushi väärteokorras karistatud 8 korral, nendest 7 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Sergey Trushi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on Sergey Trushi karistatud 3 korral distsiplinaarkorras. Sergey Trushi isiklikust toimikust on näha, et isikut karistati 2006 aastal noomitusega. 01.03.2007 karistati teda 3 päevase kartseriga, kuna ei seisnud vanglaametniku sisenemisel voodi kõrval püsti ega kuuletunud vanglaametniku korduvale seaduslikule korraldusele tulla voodist välja ja seista voodi kõrval. 08.05.2007 karistati 4 päevase kartseriga, kuna ei allunud korraldusele väljuda õhtusöögile ja käitus agressiivselt. Vangla ettekandest nr 2559 (lk 52) on näha, et 28.10.2008 keeldus kinnipeetav vanglaametniku korduvatele korraldustele minna kambrisse. Vanglaametnik oli sunnitud jõudu kasutama ja lükkama teda kambrisse. Samal päeval kinnipeetav toidujagamise ajal toiduluugi kaudu proovis vanglaametnikku üle valada magustoiduga. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole Sergey Trush oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse ajal alates 13.10.2006 ei ole kinnipeetav töötanud ega osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 05.12.2012. Vabanedes on Sergey Trushil võimalik elama minna vanemate juurde aadressile XXX. Korter on kinnipeetava õe kinnisvara. Kriminaalhooldusametniku ettekandest on näha, et kinnipeetav oma plaanidest kuhu ta peale vabanemist elama asub, ei räägi. Sergey Trushi pere on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanedes ei ole Sergey Trushil kindlat töökohta. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Sergey Trushi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, samuti tema korduvaid karistatusi ja seda, et süüdimõistetu ise ei näita oma valmisolekut kriminaalholldusametnikuga koostööd teha, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Sergey Trushil uusi kuritegusid toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3

(4)kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergey Trushi temale Tartu Maakohtu 10.02.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.