Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-10770 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.11.2008.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots, tõlgi N.Kruusimaa juuresolekul prokuröri S.Merilo kait

§ 139

lg.2 p.1,2,3 järgi 2 a v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 24.04.1995.a.

§ 139

lg.2 p.1,2,3, 207 lg.1, 139 lg.2 p.1,2,3 – 15 lg.2 järgi 2 a 6 k v/k tingimisi 3 a katseajaga, 3) 19.06.1997.a.

§ 139

lg.2 p.1,2,3 järgi trahv 560 kr, 4) 16.07.1998.a.

§ 195

lg.2 järgi 6 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 5) 19.11.1998.a.

§ 139

lg.2 p.1,2 järgi trahv 1 080 kr, 6) 04.11.1999.a.

§ 207lg.3 p.1, 2071 lg.1, 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 2 a v/k, 7) 26.04.2007.a. Viru MK Kar

S § 199 lg.2 p.4,7,8, 215 lg.2 p.1,3, 121, 275, 424, 202 lg.1, 141 lg.1 2 a, 5 k ja 9 päeva v/k tingimisi 2 a 2 k katseajaga, 28.02.2008.a. Harju MK määrusega pikendatud katseaega 2 kuu võrra; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 200 lg.2 p.7,8,10, 418 lg.1, 4181 lg.1 järgi; JURI INGELSMAN, isikukood 38008152224, eluk. xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 16.06.1998.a.

§ 139lg.2 p.1,2,3 järgi trahv 2 160 kr, 2) 21.01.2008.a. Viru MK Kar

S § 199 lg.1 järgi KrMS § 238 lg.2 kohaldamisega 1 k ja 10 päeva v/k tingimisi 3 a katseajaga; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 200 lg.2 p.7,8,10, 199 lg.2 p.4 järgi ja ALEKSEI ARENDI, isikukood 38211082236, eluk. xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 24.09.1998.a.

§ 139

lg.2 p.1,3 järgi 6 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 05.03.2001.a.

§ 139

lg.2 p.1,2 järgi trahv 9 200 kr, 3) 31.10.2001.a.

§ 195lg.2 järgi 3 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 4) 07.09.2004.a. Ida-Viru MK Kar

S § 199 lg.2 p.4,8 järgi 4 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 5) 10.03.2005.a. Ida-Viru MK KarS § 215 lg.2 p.1,3 järgi 2 a v/k, 6) 25.08.2005.a. Ida-Viru MK KarS § 199 lg.2 p.4, 215 lg.2 p.1,3 järgi 1 a, 6 k ja 18 päeva v/k; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 200 lg.2 p.7,8,10 järgi. Resolutiivotsus kuulutatud 11.11.2008.a., kohtuotsus antud kohtu kantseleisse 03.12.2008.a. Timofei Malõšenkot, Juri Ingelsmani ja Aleksei Arendit süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et vastavalt nende vahel kokkulepitud tegevusjaotusele sõidutas Juri Ingelsman 17.02.2008.a. oma autoga Timofei Malõšenko ja Aleksei Arendi Rakveres Narva 32b asuva AS GT Tanklad tankla juurde, kus ootas ärasõiduvalmis töötava mootoriga autos, kuni pähetõmmatud sukaga nägu varjavad Timofei Malõšenko ja Aleksei Arendi kella 20.09 ajal tanklasse sisenesid, tanklatöötajat L K relvaga ähvardasid ja röövisid 44 052.50 kr sularaha, misjärel koos sündmuskohalt lahkusid Juri Ingelsmani juhitava autoga. Seega Timofei Malõšenko, Juri Ingelsman ja Aleksei Arendi, röövides isikute grupis ja vägivalda kasutades ning seejuures varjates nägu isiku tuvastamist takistanud pähetõmmatud 2 sukaga ja ähvardades relvaga, panid toime KarS § 200 lg.2 p.7,8,10 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Timofei Malõšenkot süüdistati ka selles, et ta, taotlemata relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, hoidis kuni 01.04.2008.a. teostatud läbiotsimiseni oma elukohas xxxx piiratud tsiviilkäibega tulirelva olulist osa – kaheraudse jahipüssi lukustuskeha koos kabaga, rikkudes sellega relvaseaduse § 19 lg.2, 21 lg.2, 32 lg.1, 33 lg.1, 34 lg.2 ja 45 lg.1 sätteid. Seega Timofei Malõšenko, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa, pani toime KarS § 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Timofei Malõšenkot süüdistati ka selles, et ta hoidis kuni 01.04.2008.a. teostatud läbiotsimiseni oma elukohas xxxx tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa – kaheraudse 16-kal jahipüssi nr. M589 relvarauda, mille vasak relvaraud koos padrunipesaga on 363 mm, s.o. alla 450 mm, ning omades tuvastamata ajast ja kandes 17.02.2008.a. Rakveres Narva 32b asuva AS GT Tankla röövi toimepanemisel, vahetult enne ja pärast seda tsiviilkäibes keelatud tulirelva – sileraudset jahipüssi mudel IŽ-5, kal 20 nr. 58862, mille üldpikkus on 680 mm, s.o. alla 840 mm, rikkudes sellega relvaseaduse § 20 lg.1 p.

1. Seega Timofei Malõšenko, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle olulist osa, pani toime KarS § 4181 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juri Ingelsmani süüdistati veel selles, et tema KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna varastas 15.03.2008.a. kella 00.30 paiku Jõgeva maakonnas xxxx juures asunud Tammeks Grupp OÜ auto Scania, reg. nr. 737 MGY, paagist 120 l diiselkütust väärtusega 2 196 kr. Seega Juri Ingelsman, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna varastades võõrast vara, pani toime KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p.7,8,10 järgi tunnistasid Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsman end süüdi ja kinnitasid, et on selle teo toime pannud. Nad kinnitasid, et on nõus lühimenetlusega ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus. Timofei Malõšenko on kinnitanud (I kd tl. 95), et tal oli Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmaniga eelnev kokkulepe sõita Juri Ingelsmani sõiduautoga Rakverre ja röövida seal kas mõnda tanklat või kauplust ja veebruaris 2008.a. sõideti kolmekesi xxxx Rakverre. Autosse oli kaasa võetud nuga, kärbikpüss ja kaks naiste sukka. Koos valisid nad välja Rakveres tankla Narva tänaval ja ootasid, kuni tanklas enam rahvast ei olnud ja siis vastavalt plaanile läksid nemad A.Arendiga tanklasse ja J.Ingelsman jäi neid töötava automootoriga autosse ootama, sest tankla valiti just seetõttu, et sealt oleks vajadusel hea põgeneda. Temal oli käes kärbik ja A.Arendil nuga. Enne tanklasse sisenemist tõmbasid nad pähe sukad ja temal oli peas tumedat värvi nokkmüts ning seljas oli mõlemal tööriided, mis olid tõmmatud puhaste riiete peale. Käes olid mõlemal töökindad. Nad sisenesid koos A.Arendiga tanklasse. Küljeuksest tuli tankla töötaja, kellel A.Arendi, hoides nuga käes, käskis põrandale pikali heita. A.Arendi nõudis naiselt raha asukoha näitamist ja naine näitas kassa suunas. A.Arendi korjas raha kassast, pani kilekotti ja andis tema kätte. Ta seisis kogu aeg relv käes seal juures. Kui ta oli kilekoti koos rahaga enda kätte saanud, jooksid nad mõlemad ruumist välja autosse ja sõitsid minema. Autos istus tema kogu aeg ees juhi kõrval ja A.Arendi istus tagaistmel. Autos jagasid nad raha ära, A.Arendi sai 10 000 kr, J.Ingelsman sai 14 000 kr. Röövimisel kasutusel olnud riided ja relvad viis A.Arendi Viitna kandis metsa. Aleksei Arendi on kinnitanud eeluurimisel (I kd lk. 137-138 ja 147-150), et T.Malõšenko kutsus teda kaasa. Kuna ta kartis T.Malõšenkot, siis läks ta temaga kaasa. J.Ingelsman oli kogu sõidu aja autoroolis. Nad sõitsid Kohtla-Järve poole, tee peal võttis T.Malõšenko välja 2 3 kärbikpüssi ja suunas selle toru temale, näitas talle relva, avas selle ja relvarauas oli laetud padrun. Kohtla-Järvel ostis T.Malõšenko kellegi käest amfetamiini, mida nad kolmekesi süstisid garaažide juures endale veeni. Seejärel sõitsid nad Rakveresse, kus mingi tankla juures jäädi seisma ja seisti seal umbes 2 tundi. J.Ingelsman sai parklas kindlasti teada, et T.Malõšenko ja tema lähevad tanklat röövima. T.Malõšenko seletas seal talle, et on jälginud seda tanklat, teab, kus tanklas on raha ja ütles, et nüüd röövime sealt tanklast raha ära. Tema kõhkles, ütles, et siin on palju inimesi, kuid T.Malõšenko ütles, et ära muretse, paneme maskid pähe, keegi ei tunne meid ära. Tanklas pidi tööl olema kaks naist ja T.Malõšenko üksi ei suutvat mõlema jälgimisega toime tulla. Auto pargiti uuesti ümber nii, et seda ei oleks tanklast näha ja oleks võimalus kohe minema sõita. Sel hetkel, kui T.Malõšenko ülesandeid jagas, mida keegi teeb, teadsid nad kolmekesi kõik, mida tegema hakkavad, seejuures J.Ingelsman pidi olema käivitatud autos ja ootama, kuni nad on raha kätte saanud, autosse jõudnud, et saaks kiiresti ära sõita. T.Malõšenko rääkis, kes mida täpselt tegema peab. Ta riietus autos rohelisse jakki ja pani kätte valged töökindad. T.Malõšenko riietus tumesinisesse töökombinesooni. Siis panid nad mõlemad pähe mustad sukad. T.Malõšenko võttis kätte kärbiku ja temal käskis võtta sinise käepidemega ehitusnoa. Nad jooksid tanklasse, T.Malõšenko ees ja tema kannul. Kõrvaluksest sisenes müüja, kellele T.Malõšenko suunas kärbiku. Tema läks nuga käes müüja poole ja käskis tal põrandale heita. Müüja heitis põrandale. Seejärel otsisid nad raha. T.Malõšenko käskis relvaga ähvardades müüjal avada kassaaparaadi. Nad hakkasid kassast võtma raha, osa raha kukkus ka põrandale. T.Malõšenko küsis, kus ülejäänud raha on, ja müüja näitas seifile. Seifi uks oli lukust lahti. Ta võttis seifist ühe rahapaki ja pani selle T.Malõšenko käes olnud kilekotti. Siis keelasid nad müüjal tõusta ja jooksid minema. Autoga sõideti Tallinna poole, teel riietusid nad ümber. T.Malõšenko keeras sinisesse kombinesooni oma kärbiku ja andis siis kõik tagaistmele tema kätte. Samuti käskis ta tal enda asjad sinna sisse panna. Seejärel peatasid nad auto ja käskisid tal kõik asjad metsa peita. Edasi sõideti Tallinnasse, T.Malõšenko luges raha üle ja jagas raha. Ta sai endale umbes 7 000 kr, palju teised said, ta ei tea. Ta ei tea, palju üldse kokku raha saadi. Tallinnas ööbiti hotellis ja sõideti järgmisel päeval koju. J.Ingelsman kinnitas eeluurimisel (I kd lk.111-113), et T.Malõšenko palus tal viia end koos sõbraga Rakverre. Sõbra nimi oli Aleksei. Oma sõiduautoga xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, tõi ta nad Rakveresse. Mingi aeg seisti kohapeal, siis läksid T.Malõšenko ja Aleksei autost välja. Ca 10 minuti pärast tulid nad tagasi ja nad sõitsid minema. Väljas oli pime, tema ei näinud, kas nad tulid joostes või jalutades. Ühel neist oli kaasas must kilekott. Tema kummalgi mehel kärbikut ei näinud. Meeste riietust ta kirjeldada ei oska. Edasi sõideti Tallinnasse T.Malõšenko käsul. Ta ei tea, miks pidi sõidetama Tallinna. Viitna kandis tehti peatus, Aleksei väljus, oli eemal metsas paar minutit, siis sõideti edasi. T.Malõšenko ja Aleksei elavad xxxx keskuses, kuid nende täpset aadressi ta ei tea. T.Malõšenko maksis talle 2 000 kr selle eest, et ta neid sõidutas. Ta ei saanud aru, miks T.Malõšenko ja Aleksei Rakverre läksid ja mida seal tegid; ta oli lihtsalt autojuht. Mingeid kahtlasi esemeid ega tegevust ta ei märganud. Ainus kahtlane ese oli kilekott. Kuigi ta kahtlustas, et hakatakse tegema midagi kriminaalset, ei arvanud ta, et tema tegu – meeste transportimine – mingit tähendust omaks. Saadud 2 000 krooniga maksis ta ära oma võla. Kannatanu L K kinnitas eeluurimisel (I kd lk. 2-7 ja 145-146), et 17.02.2008.a. tuli ta tööle GT Tanklad AS Rakvere tanklasse aadressil Rakvere Narva 32 b kella 19.43 ajal. R A, eelmise vahetuse töötaja, luges üle kassa, summa oli 44 007 kr. Ta pani raha seifi, vahetusrahaks jättis 700 kr. Seifi uks oli lahti, kui ta oli tanklas kükakil leti taga ja kuulis sisenemisest tekkinud ukseheli. Tõusis püsti ja nägi musta sukaga kaetud näoga meest, kelle kõrval oli teine mees, kellel oli nokkmüts üsna silmade peal. Sukaga meesterahval oli sõjaväevärvi ühevärviline 3 4 rohelisest presendist jope, peas peale musta suka ei olnud tal midagi, jalas olid kirsa moodi tumepruunid saapad, käes oli tal sinise peaga nuga. Teine mees oli nokkmütsiga, tal oli tume jope, saapaid ei näinud, käes olid beežikad töökindad, see mees hoidis käes isetehtud kärbikut. Püss oli üheraudne, lühike. Kas mees hoidis näppu päästikul, seda ta ei näinud. Mehed olid enam-vähem ühepikkused, mõlemad rääkisid eesti keeles. Sukaga mees käskis tal olla pikali ja rahulikult. Sukaga mees võttis kassa lahti ja pani seal olnud raha oma kilekotti. Seejärel küsis mees, kus on ülejäänud raha. Ta viivitas vastamisega, kuid siis pani sukaga mees noa talle kõri peale, nuga puudutas kõri, ta oli hirmul ei julgenud rääkida ega liigutada, kartis, et teda võidakse tappa ja osutas siis seifile. Sukaga mees võttis seifist kogu raha, pani kilekotti. Siis karjusid mõlemad, et ta oleks pikali, ja jooksid minema. Mehed jooksid Nordi poe poole Narva tänavale välja. Millega nad edasi liikusid, ta ei tea. Tanklal on valvekaamera, kuid see ei töötanud. Kokku läks kassast ja seifist kaduma raha summas 44 069.54 kr. Otseseid vigastusi ta ei saanud, kuid oli ähvarduste tõttu šokis. Tunnistaja A T kinnitas eeluurimisel (I kd lk. 44-47), et 18.02.2008.a. kella 14.05 ajal käis ta metsas, suundus oma elukohast xxxx poole. Majast umbes 500 m kaugusel nägi ta mingeid riideesemeid ja lumel suuri jalatsijälgi. Jälgedest oli näha, et inimene oli tulnud võsa äärde ja asjad võsasse visanud. Ta sai aru, et autoga oli teel seisma jäädud ja asjad metsa visatud. Eelmisel päeval käis ta sama teed, siis neid asju seal ei olnud. Koju jõudes rääkis ta juhtunust H T, kes käis ka jalutamas, rääkis, et vaatas asju, nägi seal pussnuga ja püssi ning käskis tal helistada politseisse, mida ta ka tegi. Tunnistaja H T kinnitas eeluurimisel (I kd lk. 39-41), et 18.02.2008.a. tuli tema minia A T kella 14 ajal koju ja ütles, et leidis xxxx metsast ca 500 m kaugusel nende majast asjad. Minia kinnitas, et nägi lumel värskeid jalatsijälgi. Siis läks ta koeraga jalutama ning otsustas vaadata, mida minia leidis. Teeäärsest võsast umbes 5 m kaugusel nägi ta sinisest riidest töötunkesid, tõstis need üles ja sealt paistis välja püssi moodi asi, seal oli ka sinise peaga nuga ja müts ning kindaid. Seejärel läks ta koju ja käskis minial leiust kohe politseile helistada. Kaitstav õigushüve on röövimise puhul omand, mis vastavalt AÕS §-le 68 lg. 1 on isiku täielik õiguslik võim asja üle ja objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Maakohus leiab, et objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani tegevuses on kohtus tõendamist leidnud eelkõige nende endi eeluurimisel antud ütlustega, kannatanu L K ütlustega, samuti tunnistajate A ja H T ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga GT tanklas (I kd tl. 9-27) ja seal fikseeritud jälgedega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga Viitna lähistel xxxx metsas (I kd tl. 31-38) ja seal fikseeritud jälgedega ning pakendatud asitõenditega, tehnilise uuringu protokolliga nr. 23 (I kd tl. 28-30) ja selles talletatud jälgede ja proovidega; läbiotsimisprotokolliga (I kd tl.128-130), mis tõendab et, A.Arendi elukohast võeti ära tema kingad, mida ta kasutas röövi käigus, asitõendite vaatlusprotokollidega (I kd tl. 131-133), mis tõendab, et A.Arendilt äravõetud kingadel on kindel muster; teostatud DNA ekspertiisidega (I kd tl. 153-162 ja 169-173), mis tõendavad, et äravõetud ja leitud esemetel on süüdistatavate DNA-d; teostatud jäljeekspertiisiga (Ikd tl.179189), mis tõendab, et.ekspertiisiks esitatud kipsjäljenditele ja ajalehtedele talletatud jalatsijäljed on jäetud A.Arendilt ära võetud ja ekspertiisiks esitatud tema jalatsitega; T.Malõšenko ja A.Arendi ütluste olustikuga seostamise protokollidega (I kd tl.120-122 ja 151-152), mis tõendavad, et T.Malõšenko ja A.Arendi olid reaalselt tanklast raharöövi teostajad ja J.Ingelsman oli kaastäideviija ja ootas neid tankla lähedal töötava automootoriga autos ja kohe peale raha kättesaamist põgeneti ühiselt; L K röövil kasutatud esemete äratundmiseks esitamise 4 5 protokollidega (I kd tl. 78-84) koos fototabelitega, mis tõendavad, et L.K tundis ära T.Malõšenkol ja A.Arendil seljas olnud riideid ja käes olnud töökindaid. Maakohus leiab, et süüdistatavate T.Malõšenko ja A.Arendi ütlustega on tõendatud, et raha röövimiseks riietuti ümber autos, et ühiselt valiti välja tankla ja pikalt oodati koos õiget aega röövi alustamiseks ja sellega on tõendatud, et J.Ingelsman oli teadlik, et Rakveres on kavatsus röövida tanklat või kauplust. Maakohus leiab ka, et eksisteeris reaalne tööjaotus, kus T.Malõšenko ja A.Arendi pidid tanklast raha röövima ja J.Ingelsman pidi töötava automootoriga autos ootama teiste tagasitulekut ja siis kiirelt minema sõitma. Nii ka tehti. T.Malõšenko käes oli kärbik ja A.Arendi käes oli nuga ja nendega hirmutati reaalselt tanklatöötaja L.K. Seejuures sihtis T.Malõšenko kannatanut relvaga ja A.Arendi pani hirmutamiseks noa L.K kõrile ja nõudis raha asukohtade näitamist. Autosse tõi raha T.Malõšenko ja temalt said A.Arendi väidetavalt ca 7000 krooni ja J.Ingelsman 2000 krooni. T.Malõšenko seletuse järgi said mõlemad tunduvalt rohkem. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et kõik said röövist raha – seega on tõendatud võõra vara omastamise eesmärk. Rahuldamisele ei kuulu eeltoodu tõttu J.Ingelsmani kaitsja taotlus ümber kvalifitseerida J.Ingelsmani tegevus röövimise episoodis kaastäideviimiselt kaasaaitajana tegutsemisena, kuna tema teopanus väidetavalt autojuhina oli väiksem, tegu tanklas ei allunud tema tahtele, ta ei valitsenud seda kuidagi. Vastavalt Riigikohtu lahendile
2. jaanuarist 2004.a. nr. 3-1-1-97-04 vastutavad KarS § 21 lg. 2 lause 1 kohaselt isikud kaastäideviijatena, kui nad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Subjektiivses mõttes eeldatakse kaastäideviimise korral ühist teootsust. “Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteole ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus.” Kaastäideviimise korral on aga tegu kui tervik ja jagamatu ning omistatakse kõigile kaastäideviijaile. Põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel on kohtuistungil tõendamist leidnud kõigi süüdistatavate suhtes. Maakohus leiab, et süüdistatavad oma ütlustes on püüdnud oma osa vähendada ja teiste osa suurendada. T.Malõšenko väitis, et mõte oli A.Arendilt ja J.Ingelsmanilt. A.Arendi kinnitas, et kartis T.Malõšenkot ja osales kartusest, J.Ingelsman väitis et ei saanud aru, mis T.Malõšenkol ja A. Arendil plaanis oli. Nende ütlustest kogumis seevastu nähtub, et kõik kolm tegutsesid ühel eesmärgil, omavahel jagatud ülesannete alusel, panid kuriteo toime otsese tahtlusega. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab maakohus, et Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8, 10 järgi ja täielikult kohtus tõendamist leidnud. Esitatud süüdistuses KarS § 418 lg. 1 ja § 4181 lg. 1 järgi tunnistas Timofei Malõšenko, end süüdi ja kinnitas, et on nõus lühimenetlusega ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus. Eeluurimisel on ta selle kohta kinnitanud (I kd tl. 194), et ta ei pidanud kaheraudse jahipüssi lukustuskeha koos kabaga relvaks ja ei kavatsenud neid kasutada eesmärgipäraselt s.o. laskmiseks kasutada. Kärbik, mis oli tema käes röövimisel Rakveres 17.02.2008.a., sattus tema kätte juhuslikult, kuid ta ei soovinud öelda, kust ta selle relva sai. Lisaks tema enda ütlustele on antud süüdistuste objektiivne külg tõendatud läbiotsimisprotokolliga T.Malõšenko elukohas xxxx (I kd tl.86-88) ja sealt äravõetud sileraudse tulirelva osade kui asitõendite vaatlusprotokolliga (I kd tl. 96-102); tulirelva ekspertiisiga (I kd tl. 163-165), mis kinnitab, et esitatud relvade osadest on tulirelva olulised osad lukustuskeha ja relvarauad; relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akt nr. 50 (I kd tl. 167); õiend 16.05.2008.a., et Timofei Malõšenkole, Aleksei Arendile ja Juri Ingelsmanile ei ole väljastatud relvalubasid ega registreeritud nende nimele relvi. 5 6 Käesoleval juhul on tegemist üldohtliku süüteoga, mille puhul kaitstavaks õigushüveks on üldine turvalisus. Põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel on kohtuistungil tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest iseloomustab nende kuritegude toimepanemist otsene tahtlus, sest T. Malõšenko ei ole taotlenud endale relvaseaduse § 32 lg.1 ettenähtud relva soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg. 2 järgi ettenähtud relvaluba, kuid hoidis oma elukohas xxxx tulirelva olulist osa - kaheraudse jahipüssi lukustuskeha koos kabaga, ja samuti hoidis oma elukohas relvaseaduse § 20 lg. 1, 2 nõudeid rikkudes tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa-kaheraudse 16 kal jahipüssi M589 relvarauda, mis oli 363 mm pikk, s.o. alla 450 mm, ja omas teadmata ajast ja kandis kaasas röövi teostamisel 17.02.2009.a. tsiviilkäibes keelatud tulirelva – sileraudset jahipüssi IŽ-5, kal.20 nr. 58862, mille üldpikkus oli 680 mm, s.o. alla nõutava 840 mm. Maakohus leiab, et Timofei Malõšenko süü relva ja selle osade käitlemises, s.o. ebaseaduslikus hoidmises oma elukohas ja kärbiku kaasaskandmises Rakveres röövi toimepanemisel AS GT tanklas 17.02.2008.a. on täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil ja kvalifkatsioon KarS § 418 lg. 1 ja 4181 lg. 1 järgi on õige. Juri Ingelsman tunnistas end süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi süüdi osaliselt, vaidlustades vaid varastatud kütuse kogust. Ta kinnitas, et on nõus lühimenetlusega ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus. Eeluurimisel on ta selle kohta kinnitanud (I kd lk.214-215), et käis oma sõiduautoga xxxx P nimelise mehe juures.Seal joodi koos viina ning ta otsustas varastada oma auto jaoks diiselkütust P maja lähedal kollase kerega veoautost. Ta võttis oma pagasiruumist 25 l plastmasskanistri ja P kuurist kummivooliku. Vooliku pistis ta veoauto paaki ja hakkas sealt diiselkütust välja imema. Kuna pidevat voolu kütusel ei olnud, tegi ta seda mitu korda ja palju kütust voolas maha, tema arvates umbes 20-30 liitrit. Tal õnnestus umbes kümme liitrit kanistrisse pumbata, kui nägi, et mingi inimene seisab eemal ja vaatab teda. Ta tõmbas vooliku paagist, pani koos kanistriga oma autosse ja sõitis eemale. Pärast läks P juurde ööbima. Tunnistaja P K kinnitas (I kd lk.216-217), et J.Ingelsman tuli tema juurde 14.03.2008.a. kella 23 paiku. Kella 24 ajal läks ta kuhugi sõitma ja kella kahe paiku öösel tuli tagasi ning jäi tema poole magama. Kust J.Ingelsman kütust oma autole sai, ta ei tea. Eelmisel õhtul oli J.Ingelsman talle öelnud, et ostis viimase raha eest viina, tal pole kütust, et oma autoga koju sõita. Samal päeval sai ta teada, et naabrimehel varastati veoautost naftat. Palju naftat oli ka maha läinud ja ta ise tundis ka õues tugevat naftalõhna. Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks nagu röövimisel omand ja objektiivsest küljest kujutab vargus endast võõra vallasasja äravõtmist. Lisaks J.Ingelsmani enda ütlustele on antud süüdistuste objektiivne külg tõendatud tunnistajate P.K, A.K ja R.L ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (tl. 203-207), P S avaldusega Tammex Grupi tsiviilhagi kohta (tl.197-198). Põhjuslik seos teo- autost kütuse varguse ja tagajärje - Tammex Grup OÜ-le kahju tekitamise vahel on J.Ingelsmani käitumises olemas. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega. Maakohus leiab, et Juri Ingelsmani süü võõra vara varguses on täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil ja kvalifkatsioon KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi on õige. Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsman süü GT 6 7 Tanklad AS-le varalise kahju tekitamises kannatanu poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi 44 052.50 krooni rahuldada ja tekitatud kahju neilt solidaarselt välja mõista. Samuti on tõendatud Juri Ingelsmani süü OÜ Tammex Grupi veoautost diiselkütuse varguses ja osa kütuse mahaajamises, s.o. varalise kahju tekitamises kannatanu poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi 2 196 krooni rahuldada ja tekitatud kahju Juri Ingelsmanilt välja mõista. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus vähendada OÜ Tammex Grupi tsiviilhagi, sest tõendatud on osa kütuse mahaajamine süüdlase poolt, OÜ Tammex Grupp on jäänud oma kahjunõude juurde ja mahalastud kütust võis olla rohkem, kui kinnitas kohtus süüdistatav, sest tunnistaja P.K kinnitas, et väga palju kütust oli maha läinud. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on GT Tanklad AS tsiviilhagi summas 44 052.50 krooni ja OÜ Tammex Grupi tsiviilhagi summas 2 196 krooni põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani puhul on kõikides episoodides oma süü tunnistamine. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsman on varem kriminaalkorras karistatud, neil on kindel elukoht. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Timofei Malõšenko, Aleksei Arendi ja Juri Ingelsmani süü suurust ja asjaolu, et nad on kuritegusid toime pannud korduvalt, et nad on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ehk. üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peab kohus vajalikuks karistada Timofei Malõšenkot ja Aleksei Arendit reaalse vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, kuna tegu pandi toime grupis, seejuures kasutati Timofei Malõšenko poolt kannatanu L K hirmutamiseks relva ja ja Aleksei Arendi poolt nuga ning maskina kasutasid mõlemad pähetõmmatud sukka oma näo varjamiseks. Juri Ingelsmani karistus võib kohtu arvates olla väiksem, kuna tema osa oli kuriteo toimepanemises väiksem. Arvestades seda, et röövimise eest mõistevad karistused on pikajalised vangistused, peab kohus võimalikuks T.Malõšenkol ja J.Ingelsmanil liitkaristuste kohaldamisel KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Kuna asja arutati lühimenetluses, siis KrMS § 238 alusel kohus vähendab kõigi kohtualuste karistusi 1/3 võrra. Juhindudes KrMS § 238, 306-313 ja 315, maakohus o t s u s t a s: TIMOFEI MALÕŠENKO süüdi mõista ja karistada teda: KarS § 200 lg.2 p.7,8,10 järgi 8 (kaheksa) aastase vangistusega; KarS § 418 lg.1 järgi 1 (ühe) aastase vangistusega; KarS § 4181 lg.1 järgi 2 (kahe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista TIMOFEI MALÕŠENKOLE karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Viru Maakohtu 26.04.2007.a. otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ning mõista TIMOFEI MALÕŠENKOLE liitkaristuseks 7 (seitse) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 9 päeva vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, TIMOFEI MALÕŠENKO karistusaja alguseks lugeda 01.04.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev. 7 8 JURI INGELSMAN süüdi mõista ja karistada teda: KarS § 200 lg.2 p.7,8,10 järgi 6 (kuue) aastase vangistusega ja KarS § 199 lg.2 p.4 järgi 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistused kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista JURI INGELSMANILE karistuseks 4 (neli) aastat vangistust, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Viru Maakohtu 21.01.2008.a. otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 (ühe) kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõista JURI INGELSMANILE liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 1 (üks) kuu ja 10 päeva vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, JURI INGELSMANI karistusaja alguseks lugeda 10.04.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista ALEKSEI ARENDI KarS § 200 lg.2 p.7,8,10 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) aastase vangistusega, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista ALEKSEI ARENDILE karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, ALEKSEI ARENDI karistusaja alguseks lugeda 22.04.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Välja mõista Timofei Malõšenkolt (eluk. xxxx, asub vanglas), Juri Ingelsmanilt (eluk. xxxx, asub vanglas) ja Aleksei Arendilt (eluk. xxxx, asub vanglas) solidaarselt: - 44052.50 kr GT Tanklad AS (a/arve nr. 10220062378016) kasuks tsiviilhagi katteks; - 40880 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud DNA ekspertiisi eest; - 980 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud tulirelvaekspertiisi eest; - 5760 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud jäljeekspertiisi eest; - 3250 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud sõrmejäljeekspertiisi eest. Välja mõista Timofei Malõšenkolt (eluk. xxxx, asub vanglas): - 1470 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud tulirelvaekspertiisi eest; - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1, alusel; - 187.20 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise kulu katteks; - 6516.15 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Välja mõista Juri Ingelsmanilt (eluk. xxxx, asub vanglas): - 2196 kr OÜ Tammex Grupp (a/arve nr. 221017560697) kasuks tsiviilhagi katteks; 8 9 - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1, alusel; - 187.20 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise kulu katteks; - 6362.55 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Välja mõista Aleksei Arendilt (eluk. xxxx, asub vanglas): - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1, alusel; - 187.20 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise kulu katteks; - 330.40 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. I.Gromtseva osalemise eest eeluurimisel; - 4263.15 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtus. Asitõendid - DNA-proovid, sigaretikonid, kviitungid, valged kindad, rohelised kindad, nailonsukad, nokkmüts, roheline jakk, sinine türp, nuga, mustad jalatsid, ajalehed, kipsjäljendid jalatsijälgedest, märkmik, pneumorelv ja tolmulift fooliumkilel, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis – otsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - relvaosad ja seitse padrunikesta, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna relvahoidlas – otsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid - Timofei Malõšenko telefonid Nokia 3100 ja Samsung ning Aleksei Arendi telefon Nokia 6270, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis – otsuse jõustumisel tagastada vastavalt Timofei Malõšenkole ja Aleksei Arendile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Leo Sarnet Lea Herne
3. märtsi
4. a. Tartu Ringkonnakohtu r e s o l u t s i o o n: 9 10 Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2,5,6; 340 lg 3 tühistada Viru Maakohtu
5. novembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas osaliselt, see on: Juri Ingelsmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; Juri Ingelsmanilt OÜ Tammex Grupp kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas; Timofei Malõšenkolt, Juri Ingelsmanilt ja Aleksei Arendilt solidaarselt väljamõistetud alljärgnevate menetluskulude osas: - 40 880 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 980 krooni riigituludesse teostatud tulirelvaekspertiisi eest; - 5760 krooni riigituludesse teostatud jäljeekspertiisi eest; - 3250 krooni riigituludesse teostatud sõrmejäljeekspertiisi eest. Mõista Juri Ingelsman õigeks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta OÜ Tammex Grupp tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 190 alusel määrata Timofei Malõšenko poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti. KrMS § 190 alusel määrata Juri Ingelsamani poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti. KrMS § 190 alusel määrata Aleksei Arendi poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 10 11 Juri Ingelsmani kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Timofei Malõšenkole advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabikulud 3721 krooni 70 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Juri Ingelsmanile advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabikulud 4610 krooni 85 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Aleksei Arendile advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabikulud 3721 krooni 70 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus
6. juunil
7. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioonid menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne 11