← Eesti

4-09-5585/8

ÄRAKIRI Väärteoasi nr 4-09-5585 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 30 aprill 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-5585 Eeva Levina, kirjalikus menetluses Väärteoasi Jevgeni FAIGILEVI kaebus Ida Politseiprefektuuri 09.03.2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,09,002199, millega temale Liiklusseaduse § 74´ 22 lg 2 alusel määrati rahatrahv 41 trahviühiku ulatuses, se.o 2 460 krooni ja LS § 74`22 lg 4 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks Kaebuse esitaja Jevgeni FAIGILEV, ik.37704050267, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Andres Visnapuu, Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakond, juhtivkonstaabel Juhindudes VTMS §-dest 120; 132 p 1, 134, 135, 155, 156 kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 09.03.2009 otsus väärteoasjas nr 2440,09, 002199, millega Jevgeni Faigilevi karistati LS § 74´22 lg 2 alusel rahatrahviga 41 trahviühikut ja LS § 74`22 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. J.Faigilevi kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kätte saadud. .Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik 19.02.2009 kella 13.58 paiku peeti Jevgeni Faigilev Ida-Virumaal Iisaku vallas JõhviTartu-Valga mnt. 35 kilomeetril kinni, kuna ta juhtis mootorsõidukit ” xxx ” reg. Nr xxx 1 kiirusega 76 + - 3 km/h lubatud 50 km/h liikslusmärgi mõjualapiirkonnas, millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km /h. 09.03.2009 võeti Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise menetleja poolt vastu otsus , karistada Jevgeni Faigilevi LS § 74 `22 lg 2 alusel rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, so. 2460 krooni ja LS § 72`22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Jevgeni Faigilev oma kaebuses märgitud rikkumist ei vaidlusta, kuid märgib vabandava asjaoluna, et rikkumine ei olnud tahtlik, kuivõrd talle jäi asula algust tähistav liiklusmärk selle halva asukoha ning pimestanud päikese tõttu märkamata ning antud teed sõitis ta esmakordselt. Ta leiab, et kuna temal puudusid raskendavad asjaolud, siis kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust tema suhtes rakendada lisakaristust ning võtta ära juhtimisõiguse. Ta on küll varem taolise rikkumise eest karistatud, kuid see oli 2008 aasta juulis või augustis ning kiiruse ületamine ei olnud suur, nagu näitab selle eest mõistetud rahatrahv900 krooni. Seega ei ole ta paadunud kiiruseületaja. Faigilev palub oma kaebuses vähendada rahatrahvi, kuna temapoolne kiiruse ületamine jäi sätte alumise osa piiresse ning täielikult tühistada lisakaristus. Palub asja vaadata läbi kirjalikus menetluses, kuna tal ei ole võimalik töölt puududa seoses perekonna majandusliku olukorraga. Kohtuväline menetleja A.Visnapuu palub otsuse täies ulatuses jätat muutmata, kuna menetlusalune isik oli varsemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei olnud suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt kkäituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuli tema suhtes kohaldada ka lisakaristust. Kohtu põhjendused . Tutvunud menetlusosaliste taotlustega ning väärteoasja materjaliga, leiab kohus, et J.Faigilevi kaebus ei sisalda selliseid asjaoluisd, mille tõttu tuleks kaevatav väärteootsus muuta. Trahvi suurus- menetlusalune isik väidab, et kuna tema rikkumine jäi sätte alumise osa piiri, siis peaks ka mõistetav trahv jääma alumise osa piiresse. Vastavalt LS § 74`22 lg 2 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km tunniskaristatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on kiiruse ületamise eest kuni 20 km tunnis ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut. Seega peab teise lõike eest määratav rahatrahv ületama 30 trahviühikut ning jääma 100 trahviühiku piiresse. J.Faigilevile määratud trahv 41 trahviühikut, jääbki lubatud intervalli 30 kuni 100 trahviühikut alumise osa piiresse, ei ole isegi keskmises määras. Seetõttu ei ole alust rahatrahvi vähendada. Ei ole alust trahvi vähendada ka J.Faigilevi majandusliku olukorra tõttu. Menetlusalune isik ei ole oma kaebuses toonud andmeid ei oma perekonna koosseisu, ülalpeetavate arvu ega saadavate sissetulekute kohta. Seega puudub alus ning võimalus analüüsida J.Faigilevi majanduslikku olukorda Lisakaristuse kohaldamine . LS § 74`22 lg 4 lubab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena võtta juhtimise õiguse ühest kuni kolme kuuni. Seega on karistus - 1 kuu miinimumkaristus. Kohtuväline menetleja motiveerib seda vajadust varasemate toimepandud väärtegudega, mille eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma. F.Faigilev ei ole toonud mõjuvaid põhjendusi, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Ei ole selge, kas ta töötab kutselise autojuhina või esinevad muud mõjuvad põhjused ( invaliidsus ). Seega tuleb lähtuda väärteoasjas olevatest andmetest. Toimikus olevast 2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et J.Faigilev on 2008 aastal kolmel korral karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. Kõik karistused on kehtivad. Neist kaks karistust on mõistetud LS § 74 `35 lg 1 alusel ning viimane neist LS § 74`22 lg 2 kiiruse ületamine, on toime pandud 27.07.2008 ning samuti on kiirus ületatud üle 21 km tunnis. Seega on viimasest rikkumisest möödunud vaid 6 kuud ning kohus loeb kohtuvälise menetleja põhjendust - mõjutada menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma- igati korrektseks põhjenduseks ning nõustub sellega. Ülaltoodu alusel jätab kohus J.Faigilevi kaebuse rahuldamata ning Ida Politseiprefektuuri otsuse 09.03.2009 väärteoasjas nr 2440,09,002199 muutmata. Kohtunik /allkiri/ E. Levina Ärakiri õige Kantselei juhataja Õ. Bamberg Kohtuotsus jõustus 09.juunil 2009.a. Kantselei juhataja Õ. Bamberg 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.