KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-2844 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Julia Zautina Väärteoasi Sergei Kovrižnõhhi väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik Sergei Kovrižnõhh (isikukood 37704030297, kodakondsus määratlemata, elukoht ccc, töökoht puudub, viibib vahi all) 23.märts 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Sergei Kovrižnõhh kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Kovrižnõhh NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Arest pöörata täitmisele pärast kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Välja mõista Sergei Kovrižnõhhilt ekspertiisitasu 300 (kolmsada) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Sergei Kovrižnõhhile on koostatud 07.02.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1096888 selle kohta, et tema, viibides 07.02.2009.a kella 16.30 ajal Tallinnas, aadressil Xxx, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
- Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 331/65 nähtub, et 07.02.2009.a. esines Sergei Kovrižnõhhil narkootilisest ainest (fentanüül) tingitud joove ning kerge alkoholijoove. Sergei Kovrižnõhh tunnistas end kohtuistungil väärteo toimepanemises täielikult süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et peale karistuse kandmisest vabanemist jõi kolm päeva ja kohtas tuttavat, läksid külla ning tuttav kostitas teda narkootikumidega. Kui pilt ette tuli, oli juba politseis. Erialalt on lukksepp, on varem ka ametlikult töö käinud, viimati töötas firmas nimega Tehnomare. Varasemad rahatrahvid on tasumata, kuna kandis vangistust. Ka praegu viibib vahi all, asi tuleb kohtus arutamisele neljapäeval kokkuleppemenetluses. Süüdistatakse vargusekatses ning karistuseks määratakse tõenäoliselt 45 päeva vangistust. 10 päeva aresti, mida politseiametnik karistuseks taotles, on liiga palju, kuna tal on veel 20 päeva varasemaid areste kandmata. Kuivõrd ta peab jääma Rahumäe teele karistust kandma, aga seal pole normaalseid elamis- ja jalutamistingimusi, siis 45 päeva vangistust pluss arestid, on kokku liiga pikk aeg sellistes tingimustes olemiseks. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Sergei Kovrižnõhhi väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10-päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Isikut on ka varem korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Sergei Kovrižnõhhi süü väärteo toimepanemises 07.02.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtus ning ka kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mis kinnitavad, et isik tarvitas fentanüüli (lk 1), passi koopiaga (lk 2), kiirabikaardiga, mille kohaselt 07.02.2009.a kutsuti kiirabibrigaad menetlusalusele isikule seoses narkootikumide üledoosiga (lk 3), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 331/65, mille järgi esines Sergei Kovrižnõhhil 07.02.2009.a. narkootiline joove fentanüülist ning kerge alkoholijoove (lk 5), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 6), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 338 (lk 7), mille kohaselt oli Sergei Kovrižnõhhilt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne. Sergei Kovrižnõhhi poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohtu hinnangul on Sergei Kovrižnõhh väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Sergei Kovrižnõhhi on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on kõik tasumata, ei pea kohus enam 2 võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Sergei Kovrižnõhh ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Sergei Kovrižnõhhi tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 10 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isik viibib seonduvalt kriminaalasjaga vahi all, siis tuleb arest pöörata täitmisele pärast kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast karistusena mõistetud vangistuse ärakandmist. Aulike Salo Kohtunik 3