2 400 krooni. 2. Kaebuses sellele otsusele märgib menetlusaluse isiku kaitsja Imbi Seimar, et E. Pregel ei ole kunagi tahtnud ebaõigesti kajastada majandustegevust ja takistada maksuhalduri tegevust. Ta on deklareerinud kõik tehingud, lisanud dokumendid, andnud selgitused. Maksuhalduri ettepanekul nõustus E. Pregel sisse viima muudatused deklaratsioonidesse ja tasuma täiendavalt makse. Kuna raamatupidamise algdokumendid olid maksuhalduri käes ning tema taotlusel neid ei tagastatud ja talle kirjalikult ei vastatud, polnud võimalik tal kokkuleppeid täita. Maksuhalduri S. Roojärve ütlused ei kajasta toimunut õigesti, on sisult ebaõiged ega vasta kogutud tõenditele. 21.02.2008.a. ja 12.03.2008.a. tehti maksuotsused, mis väljastati E. Pregelile alles 16.05.2008.a. Maksuotsustest nähtub, et maksuhalduri käsutuses olid dokumendid, talle oli antud selgitusi ja vastuväiteid, neid oli analüüsitud, kuid nendega ei arvestatud. Maksuotsus ei lähtunud varasemast kokkuleppest ja on ebaproportsionaalselt koormav. Käesoleval ajal puudub E. Pregelil sissetulek, temale kuuluvate äriühingute majandustegevus, tema varadele on seatud võõrandamiskeelud, sellest lähtuvalt tuleks väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungil kaitsja kinnitas, et ca 2 kuu jooksul ei ole ta oma kliendiga ühendust saanud ja viimane võib viibida haiguslehel. Kaitsja meilidele ja telefonikõnedele E. Pregel ei vasta ning oma kliendi majandusliku olukorra kohta tal tõendeid esitada ei ole. Jäädes kaebuses toodud juurde leidis kaitsja, et E. Pregeli suhtes on rikutud menetlusnorme ja tema teos puudub ka väärteokoosseis. Kui kohus leiab, et E. Pregel on siiski toime pannud väärteo
lg 1 alusel, tuleks menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, sest asjas puudub avalik menetlushuvi ja E. Pregli süü ei ole suur. 3. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse E. Pregeli suhtes muutmata. Trahviotsuse tegemise aluseks oli E. Pregeli kui OÜ A juhatuse liikme poolt OÜ A kassaarvestusdokumentide esitamata jätmine. Need dokumendid puudutasid raamatupidamisdokumentidest olulise osas, kuna enamus tehinguid selles ettevõttes toimusid sularahas. Kassaarvestusdokumente nõudis vanemrevident S. Roojärv nii korraldusega 11.09.07 kui 13.11.07.a. E. Pregel lubas vajalikud kassaarvestusdokumendid esitada hiljemalt 2 03.01.08.a., kuid ei teinud seda ka selleks tähtajaks. Et nõutud kassaarvestusdokumendid jättis E. Pregel esitamata, on tõendatud nii väärteoasja kirjalike materjalidega kui tunnistaja S. Roojärve ütlustega kohtuistungil. Kaebaja väide, nagu oleksid kõik OÜ A raamatupidamisdokumendid olnud vanemrevidendi juures, ei tugine faktidele ja on täielikult ümber lükatud teiste kontrollitud tõenditega. Asjakohased ei ole kaebaja väited tehtud maksuotsustele nr. 12-5/151 ja 12-5/201, sest antud asjas ei vaielda maksuotsuste üle. Nende vaidlustamine toimub haldusmenetluse raames. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et E. Pregeli süü ei ole väike, kuna vajalike dokumentide esitamata jätmisega jäi tõendamata OÜ A poolt käibedeklaratsioonides kajastatud andmed deklareeritud sisendkäibemaksu kohta summas 2 131 619 krooni; samuti pole alust arvata, et selles asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, hinnanud tunnistaja Sirje Roojärve ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, samuti taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatava otsuse kohaselt seisneb maksuhalduri korralduse täitmata jätmine selles, et E. Pregel kui OÜ A seaduslik esindaja ei esitanud PMTK-le seisuga 03.01.2008.a temalt nõutud dokumente, mille esitamiseks teda oli kohustatud 11.09.2007.a korralduses nr 12-2.1/19668 ja 13.11.2007.a korralduses nr 12-2.1/25847 ja mida ta oli kohustunud esitama.
lg 1 kohaselt karistatakse maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. KarS § 12 lg 3 kohaselt on subjektiivseks koosseisuks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. 11.09.2007.a PMTK korraldusega nr 12-2.1/19668 kohustati OÜ-d A esitama
lg 1 võimaldab maksuhalduri korralduse täitamata jätmise eest karistada ka isikut, kes on seadusest tulenevalt kohustatud tagama korralduse adressaadi poolt selle täitmise.
lg1 esimesest lausest, mis sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava samast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega on juriidilisele isikule adresseeritud maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest võimalik lisaks korralduse otsesele adressaadile (äriühingule) võimalik karistada ka seda füüsilist isikut, kes on äriühingu seadusliku esindajana kohustatud äriühingule pandud kohustuse faktiliselt täitma. Selliseks füüsiliseks isikuks on käesolevas asjas OÜ A juhatuse liige Evi Pregel, mistõttu ei oma asjas tähtsust asjaolu, et nii 11.09.2007.a kui 13.11.2007.a korralduste adressaadiks oli dokumendi päises märgitud OÜ A. Kuivõrd mõlema korralduse kohaselt kuulus korraldus täitmisele OÜ A esindusõigusliku isiku poolt ning asjas puudub vaidlus selle üle, et selleks esindusõiguslikuks isikuks oli üksnes E. Pregel, tuleb mõlemad korraldused lugeda sisuliselt adresseerituks ka E. Pregelile, kes pidi mõistma korraldusi üheselt viisil, et just tema on korralduste täitmiseks kohustatud isik. Samuti on kohtu hinnangul üheselt mõistetav korralduste sisu, milleks on kohustus esitada ammendavalt OÜ A dokumentidest kontrollitava perioodi kohta käibemaksuarvestust kajastavad raamatupidamise pearaamatu konto väljavõtted, väljastatud arved; arved, millel kajastatud käibemaksusumma on deklareeritud käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna, pangaväljavõtted, kassadokumendid ja lepingud, mis puudutavad kontrollitava perioodi majandustehinguid. Loetletud dokumendiliigid on konkreetselt määratletud ega võimalda kahtlust esitamisele kuuluvates dokumentides. Kohus on seisukohal, et oma faktilise käitumisega maksuhalduriga suheldes on E. Pregel möönnud endal 11.09.2007.a kui 13.11.2007.a korralduste täitmise kohustuse lasumist ja selle kohustuse sisu mõistmist. Nii on tunnistaja Sirje Roojärve ütlustega tõendatud, et 25.09.2007.a esitas E. Pregel osaliselt 11.09.2007.a korralduses nõutud dokumente ning vestles maksuhalduri esindajaga korralduse sisust, s.h. kassaarvestuse dokumentide täiendava esitamise vajadusest. Samuti nähtub tunnistaja ja E. Pregeli vahelisest elektroonilisest kirjavahetusest, et nad suhtlesid perioodil 24.10.2007.a kuni 30.10.
Asjaolu, et maksuhaldur oleks faktiliselt võtnud nõutud dokumente vastu ka osundatud kuupäevast hiljem, ei oma väärteo toimepanemise aja suhtes tähtsust. Väärteo toimepanemist 03.01.2008.a ei mõjuta asjaolu, et Evi Pregel on esitanud perearst Siiri Roolaid’i 10.01.
lg 1 kohaselt annab maksuhaldur korraldusi talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks, tuleb asuda seisukohal, et maksuhalduri tegevuse ladusaks toimimiseks on vajalik täita kõik jõustunud korraldusest tulenevad kohustused ja maksuhalduri tegevust häirib korralduse täitmata jätmine selle mistahes osas. Kuna maksuhalduri tegevuse häiritud olemine tuleneb otseselt korralduste täitmata jätmise faktist, ei ole asjas vajalik tuvastada, millal ja kuidas konkreetselt maksuhalduri tegevus korralduste täitmata jätmise tõttu häiritud oli. Kuivõrd E. Pregel oli 11.09.2007.a ja 13.11.2007.a korraldustest teadlik hiljemalt 14.12.2007. a., jättis korraldused märgitud dokumentide esitamiseks kohaselt täitmata ja sellega oli kontrolli läbiviimisel takistatud maksuhalduri tegevus, pani E. Pregel 03.01.2008. a toime
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et E. Pregel pani teo toime kergemeelsusest, kuna ta on möönnud endal dokumentide esitamise kohustuse olemasolu ning lubanud teha kõik dokumentide esitamiseks, samas jätnud dokumendid esitamata, taotledes järjepidevalt kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamist ning põhjendades dokumentide esitamata jätmist muuhulgas ka arvamusega, et ta pidas dokumente esitatuks ning et dokumentide esitamist takistas eelmise raamatupidaja asjatundmatus ning uue raamatupidaja nõudmised. Soovides kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamist, sidudes kohustuse täitmisega viivitamist maksuhalduri ja kolmandate isikute väidetava tegevusega, on E. Pregel pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid lootnud seda nii tähelepanematuse kui kohusetundetuse tõttu vältida. E. Pregeli tegevuses teo õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest E. Pregeli tegevuses karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel oli Evi Pregeli karistamine
lg sätestatud väärteo toimepanemise eest õiguspärane ning talle trahvi määramine suuruses 40 trahviühikut vastab tema süü suurusele, samuti eesmärgile saavutada tema karistamisega edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumine. Mõistetud karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamiseks puuduvad alused. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 6 VTMS § 2 ja KrMS § 202 järgi võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Seejuures peavad isiku väike süü ja avaliku menetlushuvi puudumine esinema asjas üheaegselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole ei E. Pregeli süü väärteo toimepanemises väike ega puudu asjas ka avalik menetlushuvi. E. Pregeli süüd ei saa lugeda väikeseks, arvestades 11.09.2007.a korraldusest teadasaamisest kuni 03.01.2008.a jääva aja pikkust, samuti 13.11.2007. a korralduse täitmata asumata jätmist kogu ulatuses. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur viis väärteomenetlust läbi seetõttu, et Evi Pregel takistas maksuhaldurit tema seadusest tuleneva kontrollikohustuse läbiviimisel, mille eesmärgiks on tagada maksude arvestamise ja tasumise õigsuse arvestamine, esineb asjas ka asja menetlemist nõudev avalik menetlushuvi. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kaitsja taotlus menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Lähtudes VTMS § 132 lg-s 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.