4-08-11422/2

4-08-11422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-11422 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Tõlk Kartin-Jana Vaab Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2009.a Väärteoasi Nadežda Kozlova kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna 28.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2315,08,010806 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Nadežda KOZLOVA (isikukood 44005200332; elukoht: xxx (samuti xxx; pensionär); kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakond (asukoht: Tallinn, Vikerlase 14) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Nadežda Kozlova ja kaitsja Imbi Seimar kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel Tõnis Gents RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Ida PO 28.10.2008.a. otsus, s.o. N. Kozlovale KarS § 218 lg 1 alusel mõistetud rahatarhvi osas. Mõista Nadežda Kozlovale KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 10 trahviühikut, s.o. 600 (kuussada) krooni. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 28.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2315,08,010806 määras Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna konstaabel Jekaterina Lutsenko Nadežda Kozlovale karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 1 200 krooni. Otsuse kohaselt N. Kozlova 01.08.2008.a. kella 20.13 ajal kaevas üles ja võttis ära Xxxkrundi ees olevalt kõnniteelt, omastamise eesmärgil, 8 tänavakivi kogumaksumusega 96,34 krooni (ühe tänavakivi maksumus 12,03 krooni). Oma tegevusega tekitas ta A.R varalise kahju summas 96,24 krooni ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.
3. N.Kozlova kaitsja advokaat I. Seimari kaebuses palutakse otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja arvates on tõendid vastuolulised ega saa olla aluseks väärteo otsusele. A.R on avaldanud, et 31.07.08.a. märkas ta 3 kivi kadumist ning 01.08.08.a. teatas naabrinaine, et Kozlova kaevab tänavalt kive üles ning hiljem avastas, et kadunud oli veel 4-5 kivi. A. R hindab kahju suuruseks 700 krooni ning toimikusse on lisatud teekatte taastamiseks hinnapakkumine summas 1 068,85 krooni. Kaitsja arvates pole aru saada, kas tegemist on vara kahjustamisega või vargusega ning arusaamatu on kahju suurus otsuses (96,24 krooni). Põhjendamata on menetleja järeldus, et kadunud oli 8 kivi, mitte aga 7 kivi. Puuduvad tõendid, et 31.07.08.a. oli kivide kadumine seotud Kozlovaga. Vaatlusprotokolli kohaselt oli Jaanilille tee hoovist puudu 7 kivi. Kivid asusid riigimaal, Tallinna linna teedevõrku kuuluva avalikuks kasutamiseks kuuluval teel, mistõttu on kaitsja arvates arusaamatu, kellele vara kuulus ja kellele kahju tekitati. N. Kozlova ei ole kahjustanud ega varastanud võõrast vara ning viibis enda arvates sel ajal Kohtla-Järvel tädi
4. surmaaastapäeval. Kaebuses leitakse, et tegemist on aastate-pikkuse naabritevahelise vihavaenuga ja sadade kaebustega, objektiivsed ei ole A.Ri ja Bütlused. Alusetuid kaebusi on esitatud erinevatesse ametkondadesse ja politsei ei peaks sellega kaasa minema. Samuti märgitakse kaebuses, et N. Kozlova soovis kaitsjat, kuid kaitsjat menetluses ei osalenud. Kohtuistungil jäid adv. I. Seimar ja N. Kozlova kaebuses toodu juurde. N. Kozlova väitis, et ta viibis 1.augustil Jõhvi kalmistul seoses tädi esimese surma-aastapäevaga. Kaitsja leidis, et tunnistajad V.B ja A. R on N. Kozlova vastu vaenulikult meelestatud ega anna objektiivseid ütlusi ning tegemist on naabrite pikaajalise vaenuga. Küllaldaste tõendite puudumisel tuleb menetlus lõpetada. Kui kohus aga hindab tõendeid teisiti, siis tuleks menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel ning naabrite teravaid suhteid arvestades tulnuks see väärteoasi otstarbekusel lõpetada juba kohtueelses menetluses.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tänavakivide vargus on tõendamist leidnud tunnistajate V. B ja A R ütlustega, samuti vaatlusprotokolliga ja õigesti on kvalifitseeritud N. Kozlova käitumine KarS § 218 lg 1 järgi. 3 Kuna osa kividest (3 kivi) oli üles kaevatud ja varastatud juulis 2008.a., 2 kivi võttis N. Kozlova A. R ütluste kohaselt ära 4.08.08.a., siis on tõendatud vargus 01.08.2008.a. vaid 3 tänavakivi osas. Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil A. R on väitnud, et 1.augustil varastati 3-4 kivi. Need olid võetud kivide kõrvalt, mis varastati juulis ning seetõttu ei osanud ta täpsustada, kas sellelel päeval varastati 3 või 4 kivi. Sõltumata kivide arvust on N. Kozlova tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi ning kuna N. Kozlova oma süüd ei tunnista ega kahetse toimepandut, on õige ja õiglane talle mõistetud karistus rahatrahv 20 päevamäära. Mis puudutas kaitsja I. Seimari etteheidet politsei aadressil, et asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks ei teosatatud läbiotsimist N. Kozlova juures, siis märkis kohtuväline menetleja juba oma kirjalikus avalduses, et läbiotsimisega piiratakse menetlusaluse isiku põhiõigusi – kodu puutumatust ning 8 tänavikivi väärtust silmas pidades (alla 100 krooni), ei peetud sellist menetlustoimingut põhjendatuks. Samuti ei saa kohtuvälise menetleja arvates rääkida menetlusnormide rikkumisest, s.o. kaitsja mitte võimaldamisest. N. Kozlova keeldus protokolliga tutvumast, seletuse andmisest, ei reageerinud eelnevalt kutsetele ilmuda politseiosakonda seoses tänavakivide vargusega, vaid on kirjutanud omakäelise seletuse, miks keeldub politseiasutusse ilmumisest. Protokoll koostati alles 01.10.08.a. ning N. Kozloval olid olemas kõik võimalused kaitsjaga ühendust võtta, vastulause kirjutada, tutvuda kogutud materjalidega. Seda ta teha ei soovinud.
6. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. N. Kozlovale etteheidetav tegu on vargus, s.o. võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 01.08.2008.a. kaevas ta üles ja võttis ära Xxxkrundi ees olevalt kõnniteelt omastamise eesmärgil 8 tänavakivi maksumusega 96,24 krooni ning põhjustas selles summas varalise kahju A. R . KarS § 218 lg 2 sätestab, et väheväärtuslikuks asjaks loetakse asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära (1000 krooni). Et need tänavakivid oli sinna paigutanud A. R ja need kuulusid talle, on lisaks A. R ütlustele tõendamist leidnud ka Pirita Linnaosa Valitsuse teatisega (tl. 5 väärteomaterjalides). Xxx krundi ette rajatud tänavakividest platsi kohta linnaosa valitsusel pretensioonid puuduvad ning selle platsi hooldamine või kadunud kivide asendamine ei ole linnavalitsuse ülesanne; kivid kuulusid Xxx krundi elanikele. 01.08.2008.a. koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et Xxxmajaesiselt platsilt on puudu 7 tänavakivi (tl. 4). Tunnistaja V B kinnitas kohtuistungil, et nägi oma maja verandalt 01.08.08.a., kuidas N. Kozlova võttis labida ja kaevas Xxx krundi eest üles tänavakivi, viis selle enda aeda ja tuli välja kaevama teist kivi. Kuna naaber A. R on talle varem rääkinud kivide väljakaevamisest ja vargusest, siis helistas ta A. R ja teatas nähtust. A. R tuli kohale, avastas varguse ja kutsus välja politsei. N. Kozlova aga lahkus kodust (tal on teine elamine xxx). Tunnistaja A R ütluste kohaselt pidasid nad 01.08.08.a. õues tütre sünnipäeva ning nägi naaberkrundil ringi liikumas ka N. Kozlovat. Pärast sõitsid nad mere äärde ja ca tund hiljem 4 helistas V. B ja teatas, et N. Kozlova kaevab välja tänavakivisid ja viib need minema. Kohale jõudes avastas ta 3 – 4 kivi varguse. 3 kivi oli samast kohast ära varastatud juba juulis. Vargusest teatas ta politseile. Kohale tulnud politseinik N. Kozlova juurde ei pääsenud, sest värav oli lukus. 4.augustil nägi ta ise koju tulles, et N. Kozlova kaevas jälle kive välja. Tookord võis kaduma mina 2 kivi. N .Kozlovalt pole võimalik teada saada, miks ta selliselt käitub, sest ka seekord lahkus ta kiiresti kodust ja läks bussi peale. Kivide maksumus on võetud A. R tehtud hinnapakkumisest (tl.14). Ühe tänavakivi hind selle pakkumise kohaselt on 12,03 krooni. Kaitsja on kaebuses märkinud, et N. Kozlova arvates viibis ta 01.augustil Kohtla-Järvel tädi 1.surma-aastapäeval; kohtuistungil N. Kozlova ise selgitas, et viibis Jõhvi kalmistul. Tallinnas ei viibinud ta 1-4.august 2008.a., kuid bussipileteid selle sõidu kohta tal esitada pole, sest tal on tasuta sõidu õigus. Ka ei nimetanud ta ühegi isiku nime, kes võiks kinnitada tema ütlusi äraoleku kohta Tallinnast 01.08.08.a.. Kohtu arvates on N. Kozlova sellised ütlused antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest ning on ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A Ri ja V B ütlustega. Kohus ei näe põhjust, miks need tunnistajad oleks pidanud N. Kozlova peale valetama ja nende ütlused on kooskõlas ka politseiametniku koostatud vaatlusprotokolliga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna vähemalt kolm kivi olid ära varastatud 2008.a. juuli lõpus ning otseseid pealtnägijaid, et seda tegi N. Kozlova, ei ole; samuti ei käsitleta väärteoprotokollis vargust 4.augustil, siis tuleb lugeda tõendatuks, et 01.08.08.a. on N. Kozlova Xxx krundi eest ära varastanud 3 tänavakivi väärtusega 36,09 krooni. Õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tekitatud kahju osas (nii varastatud kivide maksumus kui teekatte taastamistööd) on A. Rogalevitsil õigus esitada hagi süüdlase vastu tsiviilkohtupidamise korras. Menetlusnormide rikkumisi ei ole kohus antud asjas tuvastanud. Kohtuväline menetleja on soovinud N. Kozlovalt selgitusi saada, kuid tema, teades, et teda kahtlustatakse tänavakivide varguses, politseisse ei ilmunud ega kirjutanud ka vastulauset. Kui isik oleks viibinud augusti alguses 2008.a. Kohtla-Järvel või Jõhvis, oleks see tal meeles olnud 28.08.08.a., kui ta on politseile kirjutanud oma selgituse (väärteomaterjalides tl. 13). Nii kirjalikus selgituses kui ütlustes kohtuistungil on N. Kozlova soovinud rääkida vaid sündmustest 21.06.06.a., mitte aga anda selgitusi tänavakivide vargusega seonduvate asjaolude kohta 01.08.08.a. ning enne või pärast seda kuupäeva. N. Kozlova on keeldunud protokollis kinnitamast oma isikuandmeid ja allkirja andmisest, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Ka kohtuistungil ta selgitas, et ühtegi allkirja polnud ta nõus andma, kuna ei pidanud end süüdlaseks. N. Kozlovale ei ole tehtud takistusi võtta kontakti oma kaitsjaga. Paljasõnalised on kaitsja I. Seimari väited, et N. Kozlovale pole küllaldaselt selgitatud tema õigusi või et rikutud oleks tema kaitseõigust. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja alternatiivne taotlus kohaldada N. Kozlova suhtes menetluse lõpetamist seoses otstarbekusega. Menetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on võimalik siis, kui isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Isiku suhtes, kes oma süüd pole tunnistanud ega oma käitumist kunagi kahetsenud, kes ka kohtuistungil näitas üles oma ärritust ja pahameelt tunnistajate suhtes ning vaid kaitsja abil suutis end vaos hoida, ning kes oma käitumist jätkas ka pärast protokollis ja otsuses näidatud 5 kuupäeva (kivide üleskaevamine 04.08.08.a.), ei ole võimalik kohaldada menetluse lõpetamist. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 alusel lähtuda süü suurusest, arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada N. Kozlovat mitte toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. N. Kozlovale mõistetud trahvi puhul on kohtu arvates kohtuväline menetleja seda kõike ka arvestanud. Kuna kohus vähendab aga oluliselt süüdistuse mahtu, siis tuleb kohtu arvates vähendada ka N. Kozlovale mõistetud rahatrahvi suurust. Juhindudes VTMS § -st 132 p 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse N. Kozlovale mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Kohus peab vajalikuks karistada N. Kozlovat rahatrahviga 10 trahviühikut. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, § 133 -
7. Kohtunik