4-09-2084/10

Väärteoasi nr.4-09-2084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 30.04.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.01.2009.a. otsus väärteoasjas 2302,08,044515 Arne Sarapuu karistamises LS § 7422 lg 2,4 järgi Kaebuse esitanud isik ARNE SARAPUU, isikukood 35003150210, elukoht Tallinn xxx töökoht „A “ OÜ Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Arne Sarapuu kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuriesindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Arne Sarapuu kaebus rahuldamata ja Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,044515 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Arne Sarapuud karistati LS § 7422 lg 2 ja lg 4 alusel rahatrahviga 2700.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selle eest, et tema 26.12.2008.a. kella 14.39 ajal juhtis Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee

1. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 39 km/h võrra, sõites kiirusega 133+-4 km/h. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, leides, et mõõtevahendil fikseeritud kiirus ei saanud olla tema auto kiirus. Liikudes sõidureas kolmanda autona kahe teise auto kannul, ei saanud tema auto kiirus olla suurem eesliikunud sõidukite kiirusest. Alternatiivselt taotleb kaebaja juhtimisõiguse tagastamist, sest vajab autot igapäevaselt tööülesannete täitmiseks ja igahommikuselt lapse Kiilist Tallinna kooli sõidutamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil jäi Arne Sarapuu kaebuse juurde ja selgitas, et liikudes esimeses reas möödusid temast teises sõidureas sõitnud valge ja beež auto. Peale seda reastus ka tema teise sõiduritta ja hakkas sõitma temast möödunud autode taga. Politsei pidas kõik kolm autot kinni, kuid hiljem lubas teistel lahkuda, öeldes, et tema olevat olnud ainuke kiiruse ületaja. Seega ei nõustu kaebuse esitaja kiiruse ületamisega. Kui ta sõitis teiste autode taga ja teised kiirust ei ületanud, siis järelikult ei ületanud ka tema kiirust. Kaebaja arvates mõõtis politsei kellegi teise auto kiirust. Kaebaja eitab esimeses reas liikunud autodest möödasõitmist, kuid samas tunnistab, et peale ümberreastumist sõitis küll esimeses reas sõitvatest sõidukitest mööda. Kaebuses on ta täpsustanud, et peale möödumist esimeses reas aeglasemalt liikunud sõidukitest reastusid kõik kolm tagasi esimesse sõiduritta. Tuvastamaks Arne Sarapuu poolt kiiruse ületamist ei ole tähtsust asjaolul, kas ta tegi möödasõitu või mitte. Tegelikult ei ole kehtivas liiklusseaduses ega liikluseeskirjades antud möödasõidu definitsiooni. Kuni 2001 aastani kehtinud liiklusseaduse kohaselt oli möödasõit möödumine eesliikuvatest sõidukitest vastassuunavööndi kaudu. Kui sellest definitsioonist lähtuda, siis menetlusalune isik möödasõitu ei sooritanud, sest ta ei sõitnud vastassuunavööndisse. Kui lähtuda põhimõttest, et möödasõit on ettejõudmine teistest sõidukitest väljasõiduga oma sõidureast, s.t. ka pärisuunavööndi teise sõidurea kaudu, siis teostas Arne Sarapuu möödasõitu. Aga nagu öeldud, ei oma asjaolu, kas möödumist esimeses sõidureas liikunud sõidukitest nimetada möödasõiduks või mitte, käesoleva kaebuse lahendamisel tähtsust. Väärteoasjas on kiirust mõõtnud politseiametniku Mihhail Krupenini poolt koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, milles on fikseeritud, et 26.12.2008.a. kell 14.39 mõõdeti Tallinn- Narva mnt. 61.kilomeetril sõiduki Xxxreg. nr. xxx kiiruseks 133 km/h. Sõiduk liikus teisel sõidurajal, möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka, et auto jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Sellest teeb kohus järelduse, et Arne Sarapuu juhitud sõiduk ei sattunud esimesest reast teise ümberreastumisel koheselt temast möödunud sõidukite taha, vaid tema ja temast möödunud sõidukite vahele jäi teatud vahemaa. Teises sõidureas lisas ta kiirust ja jõudis kahele temast eelnevalt möödunud sõidukile järele ja edasi sõideti juba üksteise taga ning reastuti esimesse sõiduritta. Kaebuse esitaja on ise ka kaebuses märkinud, et peale ümberrivistumist ta kiirendas natuke. Seega on kaebaja ütlused kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga „jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile“. Tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et politsei fikseeris Arne Sarapuu juhitud sõiduki kiiruse just kiirenduse hetkel. Jõudnud järele eesliikunud sõidukitele, ühtlustas menetlusalune isik oma auto kiiruse eesliikuvate autode kiirusega ja sellepärast väidabki, et kui esimesed autod kiirust ei ületanud, ei saanud ka tema kiirus suurem olla. Aga politsei mõõtis tema sõiduki kiiruse varem - ajal, mil ta veel ei sõitnud eesliikunud autodega ühesuguse kiirusega, vaid mil tema kiirus oli suurem, et nendele autodele järele jõuda. Kiiruse mõõtmise õigsuses ei ole kohtul alust kahelda, mõõteseade oli taadeldud ja mõõtjad pädevad kiirust mõõtma. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud Arne Sarapuu poolt sõidukiga kiiruse ületamine ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Menetlusalune isik on taotlenud alternatiivselt otsuse tühistamisele täies mahus otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Liiklusseaduse § 7422 lg.4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et isikul on 2008.a. lisaks vaidlustatud rikkumisele kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest. Arne Sarapuu ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning eripreventiivset eesmärki silmas pidades on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Väide, et ta vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja lapse kooli sõidutamiseks ei saa olla aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele lisakaristuse osas. Need asjaolud olid Arne Sarapuul teada ka enne rikkumise toimepanemisele asumist ning oleks pidanud teda motiveerima liikluseeskirja nõuetele vastavalt sõitma ja lubatud sõidukiirusest kinni pidama. Eeltoodu alusel nõustub kohus Arne Sarapuule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
2. Kohtunik