4-09-3243/3

4-09-3243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3243 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Tõnis Piirla kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 17.02.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K 031474 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Tõnis Piirla (isikukood 38506300278; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kaudu RESOLUTSIOON Jätta Tõnis Piirla kaebus rahuldamata ja Tallinna Transpordiameti 17.02.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 031474 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 17.02.2009.a karistas Tallinna Transpordiameti kontrolör Tõnis Piirlat liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 360 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis T. Piirla mootorsõiduki xxx reg. märgiga xxx 17.02.2009.a kell 14:15 Tallinnas Ravi tn 18 (Silmakliiniku vastas) selleks keelatud kohta, rikkudes liiklusmärkide 361 (peatumine keelatud) ja 579 (sõiduk teisaldatakse) mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus T. Piirla liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid. T. Piirla esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetluse õigust VTMS § 150 lg 1 p 1, 7 ja 8 järgi, millega on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ja mis on toonud kaasa põhjendamatu ja ebaseadusliku otsuse. Kohtuväline menetleja ei selgitanud menetlusalusele isikule tema õigusi, võimaldas neid üksnes lugeda, mida võib lugeda oluliseks väärteomenetluseõiguse rikkumiseks, kuna väärteoasja algstaadiumis ei ole menetlusalune isiku saanud ennast kaitsta ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud toimingute osas selgitusi nõuda. Menetlusalune isik ei olnud teadlik asjaolust, et kiirmenetluse läbiviimise eelduseks on selgituste andmine teo kohta, seepärast menetlusalune isik ei soovinud anda selgitusi. Kui kohtuväline menetleja oleks isikule tema õigusi ja kohustusi selgitanud ja menetlusalune isik oleks saanud tutvuda menetlustoimingutega ja nende eesmärkidega oleks see kaasa toonud teistsugune menetlusalune isik käitumise. Samuti ei ole menetlusalune isik andnud ütlusi väärteo kohta. Kiirmenetluse otsuses ei ole kajastatud ka tõendite loetelu, mille alusel kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanija on Tõnis Piirla ja mis tõendaks väärteokoosseisu olemasolu ja väärteoasjas süükspandud asjaolusid. Kuna puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et menetlusalune isik on väärteo toimepanija, puuduvad teos väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja ametnik on asunud seisukohale, et väärteoasja süüteokoosseis on tuvastatud ja teinud seeläbi järeldused väärteo tõendatuse üle tõendeid kogumata, analüüsimata, põhjendamata, tõendite vastuolusid välistamata. Tõendeid ei ole analüüsitud ega lahti kirjutatud. Kuna väärteotoimikus ei ole fotosid, ei saa ka lugeda otsuses olevat viidet „fotod" tõendiks. Fotosid ei saa lugeda väärteomenetluses tõenditeks ka seetõttu, et nad pole vormistatud järgides KrMS ja VTMS sätteid. Kaebaja nõustub kirjaliku menetlusega, ei soovi kaitsjat. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha ja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetlusalusele isikule selgitati tema õigused ning võeti selle kohta ka allkiri protokollile. Menetlusalune isik ei ole kaebuses märkinud seda, millist menetlusõigust ei saanud kaebaja kasutada väidetava õiguste mittetutvustamise tõttu. Arvestades kaebuses toodud üksikasjalikku analüüsi kaitseõigusest ja tõendamisest on ilmne, et kaebajale olid õigused piisavalt selgesti ja hästi tutvustatud. Kaebaja väide sellest, et kaebaja ei ole andnud antud menetluse raames tunnistajana ütlusi, on ebaõige. Kaebaja on andnud ütlusi omakäeliselt ning tunnistanud enda talle inkrimineeritavas väärteos süüdi. Menetlusaluse isikuna olid talle tutvustatud tema õigused, arutatava väärteoasja asjaolud ning väärteokoosseis. Samuti oli kaebajale ilmselge asjaolu, et tema sõiduk teisaldati just seoses parkimisega keelatud kohast. Kaebaja ei esitanud väidet sellest, et tema ei ole õigusrikkumist toime pannud, vaid tunnistas enda süüd ning põhjendas valesti parkimist minekuga operatsioonile. Väärteomenetluse seadustik ei näe vastutusest vabastamist ette olukorras, kus inimene on suuteline sõidukit juhtima enne ja vahetult pärast laser-silmaoperatsiooni. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et rikkumist tõendavad fotod ning vastavad fotod on toimikus. Samuti tõendab kaebaja poolset rikkumist antud ajal ja kohas kaebaja poolne süü tunnistamine ülekuulamisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses on esitatud üksnes mittelojaalseid argumente. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 3 Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud kohtumenetluse poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja nr K 031474 materjale, asub seisukohale, et Tõnis Piirla kaebus rahuldamisele ei kuulu. VTMS 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuväline menetleja võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui esinevad üheaegselt kõik VTMS § 155 ettenähtud eeldused - nii menetlejale kui ka menetlusalusele isikule on väärteo toimepanemise asjaolud selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, menetlusalune isik on olnud kiirmenetlusega nõus ja andnud selle kohta eraldi allkirja ülekuulamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist kiirmenetluses nr KP031474 ja kiirmenetluse otsusest K 031474 nähtub üheselt, et T. Piirla on kiirmenetlusega nõustunud ja et VTMS § 19 ette nähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ning et talle on antud võimalus ütluste andmiseks. Kohtul puudub alus kahelda selles, et menetlusalusele isikule olid talle VTMS § 19 alusel kuuluvad õigused ja kohustused selged hetkel, mil ta andis vastava allkirja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile ja kiirmenetluse otsuse pöördele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas saab lugeda õiguste ja kohustuste selgitamise tuvastatuks just menetlusaluse isiku allkirjaga. Õiguste täiendav suuline ettelugemine ja/või selgitamine saab olla väärteomenetluses vajalik üksnes erandlikel juhtudel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused. Selliste erandlike asjaolude esinemist käesoleval juhul kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaimne seisund ei võimaldaks tal mõista VTMS § 19 sisu üksnes kirjaliku teksti lugemise teel, ka ei ole kaebaja kiirmenetluses mingil moel märku andnud, et talle oleks kõik või mõni talle teatavaks tehtud õigustest ebaselged, et ta oleks soovinud nende täiendavat selgitamist ja et kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Et õiguste suuline selgitamata jätmine oleks kaebajat oma otsustustes tegelikult eksitanud, ei nähtu ka kaebusest. Kaebuse laused „Menetlusalune isik ei olnud teadlik asjaolust, et kiirmenetluse läbiviimise eelduseks on selgituste andmine teo kohta, seepärast menetlusalune isik ei soovinud anda selgitusi. Kui kohtuväline menetleja oleks isikule tema õigusi ja kohustusi selgitanud ja menetlusalune isik oleks saanud tutvuda menetlustoimingutega ja nende eesmärkidega oleks see kaasa toonud teistsugune menetlusalune isik käitumise“ on sisutud. Kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, milliste kiirmenetluse toimingutega tal tutvuda ei võimaldatud ja mida peab kaebaja silmas menetluse eesmärkidega tutvumise all, mida tal samuti väidetavalt teha ei võimaldatud. Kaebaja on kirjutanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli omakäeliselt „Läksin operatsioonile, olen süüdi“, seega on ta vastupidiselt kaebusesse märgitule andnud väärteo toimepanemise kohta sisulisi ütlusi. Ainus aset leidnust erinev viis käitumiseks oleks saanud olla see, et kaebaja oleks andnud kas teistsuguseid ütlusi või keeldunud ütluste andmisest. Kas, milliseid ja millises mahus ütluseid asjas anda, on menetlusaluse isiku otsustus, mida pärast kiirmenetlusega nõustumist ja ütluste andmist enam muuta ei saa ja üksnes sellise soovi hilisem tekkimine ei saa olla aluseks kiirmenetluse otsuse tühistamisele. 4 Kohus on seisukohal, et asjakohased ei ole ka kaebaja väited väärteo tõendamatuse kohta ja väited väärteotoimikus olevate fotode tõendina kõlbmatuse kohta on otsitud. Kiirmenetluse otsuses on märge, et rikkumist tõendavad fotod ja väärteotoimikus on ka tegelikult neli fotot kiirmenetluse otsuses fikseeritud sõiduki parkimisest ja teisaldamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et väärteomaterjalide hulgas olevatel fotodel ei oleks fikseeritud just vaidlusaluse kiirmenetluse otsuse tegemise aluseks olevat rikkumist või et tal ei oleks olnud võimalik nende fotodega võimalik kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks tutvuda. Üksnes asjaolu, et väidetavalt on üldkasutatav viis fotode tõenditena kasutamiseks sidumine sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ei välista fotode tõendina kasutamist ilma sellise protokollita. Kohus ei jaga ka kaebuse esitaja seisukohta, justkui ei oleks kiirmenetluse otsus nõutaval määral põhistatud. Nõuded kiirmenetluse otsusele on sätestatud VTMS § 57, vaidlusalune otsus vastab kõigile otsusele ettenähtud nõuetele. Kohus on seisukohal, et T. Piirla suhtes läbi viidud kiirmenetlus on toimunud õiguspäraselt ja vaidlustatud otsus on seaduslik, kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kohtunik