) § 7417 lg 1 järgi ning teda karistati
V. Umal esitas 17.03.2009 Harju Maakohtule väärteootsuse 2302,09,002657 peale kaebuse, soovides otsust vaidlustada seetõttu, et tegemist oli puhtalt õnnetusjuhtumiga ning oma rahalise karistuse 3000 krooni on ta juba saanud kaskokindlustuse omavastutuse näol, mille tema tööandja temalt välja nõuab. Oli avarii hetkel läbinud juba 40 km ning kui tema kiirus ja sõiduvõtted oleksid olnud valed, siis oleks õnnetus juhtunud juba palju varem. Sõitis ca 83 km/h ning liikus ühtlase liiklusvooluga. Antud 500-meetrine teelõik, kus õnnetus toimus, oli täiesti hooldamata ning teel oli must jää, mida ei saanudki näha. Antud 500-meetrisel teelõigul oli 30 minuti sees vähemalt 4 sõidukit veel välja sõitnud ning üheks väljasõitjaks oli ka tema elukaaslase õde. AS Sampo Pank tegelikult varalist kahju ei kannatanud, kaskokindlustus kattis kõik kulud antud varalise kahju tekkimisel. EL sai küll kehalisi vigastusi, kuid on tänaseks täiesti paranenud ning mingeid süüdistusi talle ei ole. Õnnetuse juhtumise ajal oli ta kaine ning täie mõistuse juures, auto oli tehniliselt korras ning varustatud lamellrehvidega. Omab juhilube juba aastast 2001 ning sõidupraktikast vajaka ei ole. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2302,09,002657 materjalid ja määras kaebuse läbivaatamisele kohtuistungil 30.04.2009.a. Kaebuse arutamine kohtuistungil 30.04.2009.a kohtuistungil jäi Veiko Umal oma kaebuse juurde, seletades, et 22.01.2009.a kella 7.40 möödus ta teepuhastusautost, mis alles sel ajal tegeles tee soolatamisega, kuigi sellel kellaajal oli liiklus juba väga tihe. Ta liikus koos teiste liiklejatega samas tempos, isegi 3 aeglasemalt, sest temast sõideti pidevalt mööda. Kui ta oleks valinud vale kiiruse, siis ta oleks juba ammu teelt välja sõitnud. Tema kiirus oli 83 km/h, ta ei ületanud kiirust, oli täiesti kaine ning takistust teel ei olnud. Tegemist oli väga libeda ja hooldamata teelõiguga, kus auto temale ootamatult juhtivuse kaotas. Seda teelõiku on ta sõitnud pool aastat, tegemist on täiesti sirge teega. Tegi enda arvates kõik, et väljasõitu vältida. Oleks võinud tõmmata peale käsipiduri ja ringe tegema hakata, aga sellega oleks ta teised liiklejad halvemasse olukorda pannud ja igasuguseid asju oleks võinud juhtuda. Teelõik oli hooldamata, teele ei olnud soola puistatud, tee oli libe ja hooldamata, rattakohad olid tee sees. Kuigi teeolud ei olnud head, oli see siiski sõidetav, mistõttu ta ei näinud põhjust, miks oleks pidanud sõitma 40 km/h ja sellega liiklust takistama, ükski auto ei sõitnud alla 80 km/h. Õnnetuse toimumise hetkel mängis autos raadio ja ta arutas EL mingit teemat, aga tähelepanu sel hetkel juhtimiselt hajutatud ei olnud. Ühel hetkel auto tagaosa hakkas vingerdama, ilmselt sellest, et auto sõitis läbi lohu. Leiab, et ei teinud midagi valesti, ei oleks suutnud ja ei oleks ka saanud selles juhtumis teisiti tegutseda, kuna muidu ta oleks takistanud teisi liiklejaid. Lisaks kaassõitjale sai ta ka ise vigastada, maksis tööandjale kindlustuse omavastutuse katteks 3000 krooni ja ei nõustu, et peab veel maksma 3000 krooni trahvi. Tunneb, et on juba piisavalt karistada saanud nii sellega, et tema sugulane sai viga kui ka sellega, et tekitas pahameelt tööandjale. Karistust kergendavaks asjaoluks enda suhtes loeb kahetsust. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud EL ütluste kohaselt sõitis ta Veiko Umaliga Raplast Tallinna poole, veidi enne metsa vahel olevat maanteelõiku hakkas auto sirgel teelõigul äkki vibama ja kaotas juhtivuse. Teeolud olid halvad, tee oli libe ja sellel lõigul ei olnud enne teehooldusautot käinud. Juht püüdis autot teel hoida, aga see ei õnnestunud ja toimus üle vastassuuna teelt väljasõit vastu puud. Omab ise juhtimisõigust, arvab, et kiirus oli teeoludele vastav ja juht käitus selles olukorras õigesti kui ei pannud pidureid blokki ja püüdis autot teel hoida. Autojuht palus tal autost välja tulla, kuid ta ei saanud, rindkere oli kinni tõmmatud ja ta ei tundnud oma jalgu. Kutsuti kiirabi, kiirabiautos selgus, et jalga on vaja opereerida. Jalaravi kestis alla 2 kuu, haiglas oli 4-5 päeva, muid vigastusi ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu ja kaebuse esitaja on temale süükspandud väärteo toime pannud. Väärteo toimepanemine on tõendatud kaebaja ja tunnistaja ütlustega, juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeoludega.
lg 1 koosseis eeldab varalise või tervisekahju tekitamist, tsiviilõiguslik vastutus tekitatud varalise kahju eest on omaette küsimus. Karistusena ei oleks saanud piirduda hoiatusega, kuna juhil on viis kehtivat karistust, kohtuväline menetleja ei näe ka mingeid kergendavaid asjaolusid isiku suhtes, kaebaja kahetsus ei ole siiras. Kohus avaldas väärteotoimiku 2302,09,002657 materjalid: liiklusõnnetuse akt 148, 22.01.2009.a teade liiklusõnnetuse kohta, skeem, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, SA PERH teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, väärteoprotokoll AB 1086187, vastualuse, väärteootsus 2302,09,002657, korrakaitseosakonna õiend ja karistusregistri teatis Veiko Umali kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2302,09,002657 materjalid ning kuulanud ära kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. 4
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all ning on kaebuse esitaja ja tunnistaja ELe ning väärteoasja toimikus olevate liiklusõnnetuse aktiga nr 148, 22.01.2009.a teatega liiklusõnnetuse kohta, skeemiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega ning SA PERH teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta on piisavalt tõendatud, et 22.01.2009.a kell 08:11 kaotas Veiko Umali juhitud sõiduauto, mis liikus kiirusega 80-90 km/h, Harju maakonnas Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 17. km juhitavuse, kaldus vasakule teelt välja ja sõitis vastu puud. Vaidluse all on asjaolud, kas teelt väljasõidu ja kokkupõrke puuga põhjustas Veiko Umali poolt LE § 123 nõuete rikkumine ning kas seoses sellega tekkis ka varaline ja inimesele tervisekahju. Samuti on Veiko Umal vaidlustanud talle mõistetud karistuse. Kaebuse kohaselt Veiko Umal leiab, et temapoolse väärteo asemel oli liiklusõnnetuse puhul tegemist puhtakujulise õnnetusjuhtumiga, mida ta ei saanud antud asjaoludel kuidagi ette näha ega mingil moel vältida. Kohus, hinnanud Veiko Umali seisukohti kooskõlas kõigi asjas uuritud tõenditega, kaebuse esitajaga ei nõustu. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on antud KarS §-s 12, mille kohaselt objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (lg 2); subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus (lg 3). V.Umalile süüksarvatud
lg 1 süüteokoosseisu puhul on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mille sisustamiseks tuleb pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestavad mootorsõiduki- või trammijuhi liiklusnõuded. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad liiklusnõuete rikkumises sõiduki juhtimisel, millega tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega peab sõiduki juhipoolse liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel esinema põhjuslik seos. Väärteootsuse kohaselt seisnes Veiko Umali poolt liiklusnõuete rikkumine LE 123 nõuete rikkumises. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu hinnangul on väärteoasjas õigesti tuvastatud V.Umali poolt LE § 123 liiklusnõuete rikkumine. V.Umali vastuväited ei ole kummutanud tema kui sõidukijuhi kohustust 5 kohandada 22.01.2009 vastavalt LE § 123 oma sõiduki kiirus selliseks, et ta kõiki sõiduki liikumist mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes oleks suutnud sõiduki oma nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ohutult peatada. Teatest liiklusõnnetuse kohta, liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega, samuti kaebaja ja tunnistaja ütlustest kohtuistungil nähtub üheselt, et õnnetuse toimumise ajal ja kohas oli sõidutee kaetud sõidukite poolt kinnisõidetud lumega, libe, teehooldus oli seal veel teostamata. Nii autos viibinud kaebaja kui tunnistaja hindasid teeolusid halbadeks. Sellegipoolest pidas V. Umal vajalikuks sõiduki liikumiskiiruse hoidmist üle 80 km/h, mis oli sellel teelõigul maksimaalselt lubatud liikumiskiirusele 90 km/h lähedases suuruses. Kaebaja selgitus kiiruse valiku kohta, et ta oli sellise kiirusega juba läbinud 40 km ja et ka teised autod liikusid samas tempos, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Liiklusolud trassi mistahes teistel osadel ei oma puutumist liiklusoludega õnnetuse toimumise ajal ja kohas, juht ei tohi trassi mingis ulatuses eelnevast edukast läbimisest teha järeldusi kogu trassi tee- ja liiklusolude kohta. V.Umali väiteid selle kohta, et ka teised liiklejad liikusid sama kiirusega, hindab kohus üheltpoolt paljasõnaliseks ja teiselt poolt samuti asjasse mittepuutuvaks, kuna LE § 123 kohustab juhti arvestama kiiruse valikul eelkõige sellise kiirusega, mis tagaks vajadusel tema enda poolt juhitud sõiduki ohutu peatumise. Juhi kohustust LE § 123 mittejärgimiseks ei õigusta ka võimalik puudulik teehooldus liiklusõnnetuse koha teelõigul, sest juht peab ohutuse tagamiseks valima sobiva sõidukiiruse ka hooldamata teelõigul. Kaebuse esitaja väited võimaliku lohu kohta teepinnas, mis võis mõjutada sõiduki juhitavust, on oletuslikud. Samas ka teepinnas lohu olemasolu korral oleks tegemist teeolude sellise iseärasusega, millega juht pidanuks sõidukiiruse valikul arvestama. Vastutus liiklusoludele vastava kiiruse valiku eest lasub seega üksnes juhil ja kaebuse esitaja ei ole mingil moel tõendanud, et väiksema sõidukiiruse valimine ei oleks tal võimaldanud teelt väljasõitu vältida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ja kohal esinenud liiklusolude puhul ei olnud V.Umali poolt valitud lubatud maksimaalse sõidukiirusele lähedane sõidukiirus ohutu peatumise tagamiseks piisav, mistõttu toimus teelt väljasõit ja kokkupõrge takistusega ning sellega pani ta toime LE § 123 nõuete rikkumise. Varalise kahju tekkimine liiklusõnnetuse tagajärjel on tõendatud liiklusõnnetuse akti märgituga selle kohta, et õnnetuses deformeerus AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduki XXX, reg nr XXX, esiosa. Samuti tõendavad seda sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest on sõiduki vigastused üheselt näha. Asjaolud, et sõiduki omaniku AS Sampo Pank varakahju oli kindlustatud ning et V. Umal on omapoolselt hüvitanud kindlustuse omavastutuse osa, ei välista isiku vastutust
lg 1 järgi.
lg 1 koosseis on realiseeritud juba varalise kahju tekkimise faktiga, selle tsiviilõigusliku hüvitamise tagamiseks sõlmitud eraõiguslikud kokkulepped väärteoasjasse ei puutu. V.Umali kaassõitjale ELtekitatud tervisekahjustus on tõendatud nii EL enda ütlustega selle kohta, et avarii järgselt oli ta haiglas 4-5 päeva ja järgnev jalaravi kestis ligikaudu 2 kuud, kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega 22.01.2009 selle kohta EL esines vasaku jala kaksikpäksi murd.
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, mis tähendab, et väärteo puhul on menetleja vabastatud isiku psüühilise suhtumise vormi kindlakstegemisest süüteo suhtes. Mis puudutab
´17 lg 1 teokoosseisu kohaselt inimesele tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest, siis see tähendab, et inimesele tahtliku 6 tervisekahjustuse tekitamise puhul ei saa rääkida enam väärteost, vaid võimalikust kuriteost, mida V.Umalile ette ei heideta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.Umali käitumises esinesid seoses 22.01.2009 liiklusõnnetusega
74´17 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Mis puudutab õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid (KarS §§ 28-31, 3235,38-43) siis kohtu hinnangul V.Umali suhtes neid ei esine. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheited mõistetud karistusele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlustatud väärteootsuse kohaselt V. Umali puhul vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsust. V. Umalit on karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000 krooni.
lg 1 väärteokoosseisu sanktsioon näeb ette võimaluse rahatrahviks kuni 300 trahviühikut, so maksimaalselt 18000 krooni. Seega on kohtuväline menetleja mõistnud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on seisukohal, et selline karistus nii varalise kahju kui isiku tervisekahjustustega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja proportsionaalne V. Umali süüga. Kannatanu tervise taastumine ja sõidukile tekitatud varakahju tsiviilõiguslik hüvitamine ei välista väärteoasjas karistuse mõistmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Veiko Umali käitumises seoses 22.01.2009.a kell 08:11 Tallinn-Rapla-Türi mnt toimunud liiklusõnnetusega ei esinenud VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, et Veiko Umal on pannud toime teo, milles teda süüdistatakse ning tema käitumist tuleb
lg 1 alusel lugeda koosseisupäraseks, õigusvastaseks ja süüliseks väärteo toimepanemiseks. Sellest tulenevalt jätab kohus V. Umali kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 26.02.2009.a otsuse väärteoasjas nr 2302,09,002657 muutmata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.