4-09-989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 11.00 Väärteoasja nr 4-09-989 (2302,08,042315) Kohtunik Vikt

) § 7417 lg 1, 7431 lg 1 ja 7431 lg 2 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Liudmila Kuznetsova (IK 45501160354; elukoht: xxx, pensionär, Vene Föderatsiooni kodanik) Kaitsja advokaat Vladimir Sadekov Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Viimase kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2009.a algus kell 14.15 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Liudmila Kuznetsova Kaitsja Vladimir Sadekov kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri KKO LMT esindaja Helen Kommussar tunnistajad IR ja Sergei Forak RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §§-dest 50 lg 1 p 2 , 56 lg 1, 57 lg 2, 66 lg 2 kohus otsustas: 2 1. Liudmila Kuznetsova kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 09.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,08,042315 põhi-ja lisakaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. 3. Jätta muutmata Liudmila Kuznetsovale liiklusseaduse (

) § 7417 lg 1 alusel mõistetud karistus 50 trahviühikut, so 3000 krooni. 4.

§ 7431

lg 1 alusel karistada Liudmila Kuznetsovat rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000 (kuus tuhat) krooni. 5. Määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Liudmila Kuznetsovat tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 900 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks

§ 7431lg 2 alusel jätta Liudmila Kuznetsovale lisakaristus kohaldamata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 03.04.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihli otsusega 09.01.2009 väärteoasjas 2302,08,042315 leiti, et Liudmila Kuznetsova 07.12.2008 kell 13:58 Tallinnas Tartu mnt 23 Parlamenti clubi juures juhtis mootorsõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud manöövri ohutuses ja sõitis otsa seisvale s/a Xxx reg.märk xxx, tekitades varalise kahju Autoliisingu AS-le. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik rikkus seega liikluseeskirja § 91, 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74´17 lg 1; 74´31 lg 1 ning teda karistati

§ 74

´17 lg 1 alusel rahatrahviga 3 50 trahviühikut, so 3000 krooni,

74´31 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, so 9000 krooni ja

§ 74´31 lg 2 alusel lisakaristustena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Liudmila Kuznetsova esitas 22.01.2000 Harju Maakohtule kaebuse otsusele väärteoasjas 2302,08,

1. Kaebuses leitakse, et tehtud otsus on ebaseaduslik, kuna ei tugine uurimise poolt tuvastatud asjaoludele. Kaebuse esitaja ei ole vigastanud võõrast sõidukit ega ei saanud seda näha. Väärteoprotokollis avaldas ta kahetsust seetõttu, et asja menetlenud ametnik selgitas talle, et just nimelt tema vigastas sõiduki. Ta ei soovinud vaielda, kuna ametnik ütles, et see läheb kalliks maksma. Kuna tal ei olnud sellistes küsimustes mingit kogemust, siis ta kirjutas, et kahetseb tehtut, jäädes ametniku sõnu uskuma. Nüüd aga arvab, et seda ei saanud juhtuda. Politsei versiooni ei kinnita ka toimiku materjalid. Protokollist ei nähtu teavitamiskohustuse rikkumise sisu. Protokoll peab sisaldama peale juriidilise hinnangu ka objektiivsete sündmuste kirjelduse, st ka seda, milles seisnes nimetatud õigusrikkumine. Kui isik kirjutab protokolli, et ta ei ole avariid märganud, siis kuidas ta võis sellest teavitada politseid. Peale selle on talle määratud väga range karistus. Ei näe alust, miks talle määrati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kaebuse esitaja palub tühistada ostus ja lõpetada väärteomenetlus Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2302,08,042315 materjalid ja määras asja arutamisele 25.02.2009.a. Kaebuse kohtulik arutamine ja uuritud tõendid Kohtuistungil 25.02.2009 kaebuse esitaja Liudmilla Kuznetsova ei loobunud kaebusest. Kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta süüksarvatud väärtegude toimepanemise päeval Pronksi tn Pensioniameti juures, et vaadata lahtioleku aegasid. Õhtul helistas talle politsei ja seletas, et ta on teinud Tartu mnt 23 avarii ning soovitas käia oma autot vaatamas, kas sellel on mingeid kahjustusi. Õhtu oli pime, Kuznetsova käis autot vaatamas taskulambiga, autol olid küll eespool vigastused, aga Kuznetsova arvates olid need seal juba ammu. Kui inspektor helistas tagasi, ütles Kuznetsova, et autol vigastusi ei ole, mispeale inspektor lubas tulla ise autot üle vaatama. Hiljem inspektor helistas ja ütles, et vaatas Kuznetsova auto üle ja et sellel esinevad vigastused klapivad kannatanu auto vigastustega. Kuznetsova pakkus, et nad vaataksid koos, kuid inspektor ütles, et ta vaatas ise auto visuaalselt üle ja kõik klapib. Politseis hakkas Kuznetsova selgitama, et kriimustused autol on vanast ajast, kuid inspektor ütles, et teeme siis ekspertiisi, kuid see on kallis. Kuna Kuznetsova on pensionär, siis ta ehmatas selle peale ära, kuid inspektor ütles, et pole viga, ta koostab protokolli ja ütleb ette, mida sinna kirjutada, et saaks väiksema trahvi. Protokolli kirjutas Kuznetsova nii nagu politseinik ette ütles. Kuznetsova ülekuulamise protokolli teksti kirjutas inspektor Forak ja Kuznetsova kirjutas sellele alla. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja IR ütluste kohaselt parkis ta möödunud aasta detsembris kl 12-13 ajal oma auto Tartu mnt 23 parklasse. Tartu mnt 23 on suur hoone, mille vahele jääb parkimisplats, tema auto seisis tänavavalgustuse posti kõrval. Auto seisis Parlamenti klubi vastas. Parklast lahkudes istus ta autosse Stockmanni poolt ning sõitma asudes esialgu midagi ei märganud, mõne aja pärast märkas paberit kojameeste vahel, peatas ja avastas kirja, kuhu oli kirjutatud, et tema auto vastu sõitis punane XXX XXXja roolis oli vanem naisterahvas. Kiri oli anonüümne. R vaatas oma auto üle ja avastas, et tõepoolest oli autol kahjustatud parempoolne poritiib. Siis ta sõitis tagasi parklasse ja kutsus politsei. Kohtuistungil 23.03.2009 ülekuulatud kohtuvälise menetleja ametniku S Foraki ütluse kohaselt sai ta kutse, et Tartu maanteel on toimunud liiklusõnnetus, milles auto sai kannatada. 4 Kodanik, kes politsei välja kutsus, selgitas, et oli leidnud auto kojamehe vahelt kirja, mille kohaselt punane sõiduk XXX, mille numbrimärk oli üles kirjutatud, tekitas kahjustused tema autole. Forak registeeris liiklusõnnetuse ja hakkas seda menetlema, selgitas autonumbri kaudu välja auto omaniku, kelleks osutus Kuznetsova ja helistas talle, küsides, kas kodanik on olnud selles kohas. Kuznetsova vastas esialgu, et ei ole olnud, et autol on küll vigastused, kuid need olid autol juba varem. Forak sõitis seepeale Kuznetsova autot üle vaatamata ja tegi autost fotod. Auto ülevaatusel olid näha värsked kriimustusjäljed ja politseiametnikule oli selge, et Kuznetsova on süüdlane. Ta kutsus isiku politseisse, kus rääkis, et tema arust on isiku süü selge ja viimane nõustus sellega, et on süüdi ja kirjutas selle kohta seletuse. Kuznetsova ütlused pani kirja ametnik ja Kuznetsova allkirjastas need. Väärteoprotokolli kirjutas Kuznetsova ütlused omakäeliselt, kuid ametnik ütles talle, eesmärgiga, et Kuznetsova saaks kergema karistuse, ette, et ta ei märganud kokkupõrget, et ta kahetseb ja palub kergemat karistust. Paberilipikut, mille kannatanu auto kojamehe vahelt oli leidnud, Forak ära ei võtnud. Ekspertiisi ta asjas ei teinud, kuna asi oli selge. Kohtuistungil avaldati väärteotoimiku 2301,08,042315 materjalid: liiklusõnnetuse akt, fototahvlid, õiend sõiduki XXX omaniku kohta, I.R ütlused, L.Kuznetsova ütlused, väärteoprotokoll, L.Kuznetsova avaldus 12.01.09, määrus, õiend L.Kuznetsova karistuste kohta. Kaebuse esitaja kaitsja selgituste kohaselt väärteoprotokolli kirjeldava osa teine lõik, mis puudutab kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetusest teatamist, ei vasta nõuetele. Ei nähtu, milles seisnes mitteteatamine, politsei ei selgitanud Kuznetsovale, mille seisneb selline õigusrikkumine. Kaebuse esitaja kirjutas väärteoprotokollis nii nagu talle politseinik ette ütles. Fakt, et Kuznetsova auto asus liiklusõnnetuse päeval juhuslikult samas kohas, et tõenda, et tema oli sellega seotud. Fotod Kuznetsova autost ei tõenda tema süüd. Kannatanu autole jäetud kiri ei ole usaldusväärne, selle võis kirjutada suvaline inimene suvalisel põhjusel. Asjas oleks kindlasti tulnud määrata ekspertiis. Kuznetsova auto ei ole ainuke samasugune, sellel esinevad kriimustused olid aasta vanused. Pensioniameti, kus Kuznetsova käis, aadress on Pronksi 10, mitte aga Tartu mnt
2. Kui kohus ei pea võimalikuks menetlust Kuznetsova suhtes lõpetada, siis tuleks kergendada karistust ja võimaldada trahvi maksmist osade kaupa. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on kaebus alusetu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-40-06 märkinud, et kui menetlusalune isik on asunud aktiivsele kaitsele, siis tähendab see tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse kohtuliku arutamise käigus kohtumenetluse poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele karistuse kergendamise osas. Kohus, hinnanud kõiki kaebeasjas kogutud ja kohtuliku arutamise käigus kontrollitud tõendeid kogumis, leiab, et asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, et Liudmila Kuznetsova on pannud toime temale süükspandud väärteod ja et need on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohtadega, et kaebuse esitajale süükspandud väärteod on tõendamata. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluses sätestatud erisusi arvestades. Tõendivormid tulenevad kriminaalmenetluse seadustiku §-st 63 lg 1, milleks on VTMS kontekstis 5 menetlusaluse isiku, kannatanu ja tunnistaja ütlused, eksperdiarvamus, asitõend, väärteoprotokoll (menetlusaluse isiku ütluste osas), uurimistoimingu ja kohtuistungi protokoll või muu dokument, foto, film või muu teabesalvestis. Liiklusõnnetuse akti 07.12.2008 kohaselt, mille on allkirjastanud L.Kuznetsova (XXX XXX) ja I.R (Xxx xxx), oli liiklusõnnetuses 07.12.2008 kell 13:00 Tallinnas Tartu mnt 23 süüdi L.Kuznetsova, kes sõitis otsa seisvale sõiduautole ja lahkus. Fotodest 07.12.2008, mille on koostanud vanemkonstaabel S.Forak nähtub, et 50-60 cm kõrgusel sõiduki XXX , reg.märgiga XXX esistange paremapoolsel nurgal on näha ca 10 cm laiuselt kriimustusjäljed. Samal kõrgusel on näha kriimustusjäljed Xxx e xxx paremal esitiival ja esiuksel. Tunnistaja IR ütluste kohaselt käis ta 07.12.2009 Stockmanni kaupluses ja jättis auto Xxx xxx Tartu mnt 23 kõrval asuvasse parklasse. Tagasi tulles ja sõitma asudes leidis kohamehe vahelt kirja“Teie auto vastu sõitis punane XXX XXX, roolis oli vanem naisterahvas“. Kiri oli anonüümne. Autol oli kahjustatud auto parempoolne eesmine poritiib ja parempoolne esiuks. Õiendi kohaselt liikluskindlustuse poliisi kohta on sõiduki XXX XXX omanikuks Liudmila Kuznetsova. Liudmila Kuznetsova 10.12.2008 antud ütluste kohaselt oli ta näidatud kohas, kuid ei märganud pargitud masinat. Liiklusõnnetusest kuulis sama päeva õhtul politseist. Väärteoprotokollis on L.Kuznetsova omakäeliselt kirjutanud, et ei märganud kokkupõrget. Puhtsüdamlikult kahetseb ja palub karistada mitte rangelt. Eeltoodust nähtub, et kohtuvälise menetluse käigus on L.Kuznetsova sisuliselt tunnistanud end väärtegudes süüdi. Lisaks omaksvõtule kinnitavad L.Kuznetsova süüd ka ülaltoodud kohtuvälise menetluse käigus kogutud otsesed ja kaudsed tõendid. Kohtu hinnangul kuigi kohtuvälise menetleja ametnik S.Forak on soovitanud L.Kuznetsovale süüd tunnistada ja avaldada kahetsust, et saada kergemat karistust, ei ole ta sundinud L.Kuznetsovat süüd tunnistavaid ütlusi andma, mistõttu tõendite kogumisel olulist väärteomenetlusõiguse rikkumist kohus ei tuvastanud. Kuznetsovale on tutvustatud tema õigusi väärteomenetluses, kuid taotlust ekspertiisi läbiviimiseks asjas ta pole esitanud. Väärteoprotokollile ta vastulauset ei ole esitanud. Kohus hindab kaitsja väiteid selle kohta, et anonüümse kirja, milles viidati liiklusõnnetuse tekitajana XXX XXX juhile, võis kirjutada suvaline inimene suvalisel põhjusel, paljasõnalisteks. Andmed sellise kirja kohta iseenesest tõepoolest õiguslikku tähendust ei oma, kuid kogumis teiste tõenditega on need käsitletavad kaudse tõendina. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et kui menetlusalune isik on asunud pärast süü esialgset omaksvõttu ennast aktiivselt kaitsma (püüab väita, et tegelikult on süüdi keegi teine), peab ta esitama oma väidete tõendamiseks ka vastavad tõendid. Kaebuse esitaja seda teinud ei ole, mistõttu kohus asub seisukohale, et L.Kuznetsova on mootorsõiduki juhina süüdi nii teise isiku sõidukile kahju tekitamises kui liiklusõnnetusest mitteteatamises. Väitega, et väärteoprotokollist ei nähtu, millest seisnes liiklusõnnetusest mitteteatamine, kuna L.Kuznetsova avariid väidetavalt ei märganud, kohus ei nõustu. Väärteoprotokollis on viidatud Liikluseeskirja §-le 227, milles on näidatud tingimused, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, millal ei ole vajalik ja millal on vajalik teatada politseile. Nimetatud sätte kohaselt lahkarvamuse korral kahju tekitamise eest vastutava isiku suhtes või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Mis puudutab kaebuse esitaja taotlust karistuse kergendamise kohta, siis selles osas loeb kohus taotluse põhjendatuks. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 6 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 62 kohaselt ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Vaidlustatud väärteootsuse kohaselt L.Kuznetsova puhul vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Tegelikult, nagu nähtus väärteoprotokollis AB 1064356 fikseeritud L.Kuznetsova ütlustest, avaldas ta kohtuvälises menetluses kahetsust. L.Kuznetsova poolt kannatanu autole varalise kahju tekitamise eest on teda karistatud

§ 74

´17 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000 krooni.

§ 74

´17 lg 1 väärteokoosseisu sanktsioon näeb ette võimaluse rahatrahviks 300 trahviühikut, so 18000 krooni. Seega on L.Kuznetsova karistus selle väärteo eest tunduvalt alla keskmise karistusmäära ning kohtu hinnangul proportsionaalne tema süüga. Liiklusõnnetusest mitteteatamise eest

§ 74

´31 lg 1 alusel on L.Kuznetsovat karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut, so 9000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (

§ 74

´31 lg 2), samal ajal

§ 74

´31 lg 1 väärteokoosseisu sanktsioon näeb ette võimaluse rahatrahviks 300 trahviühikut, so 18000 krooni. Kohus leiab, et L.Kuznetsova süüd arvesse võttes on nimetatud rahatrahv karistusena liiga suur ning tema karistamiseks selle väärteo eest piisab rahatrahvist 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Kohus nõustub taotlusega määrata rahatrahvi maksmine osade kaupa. Sanktsiooniõiguse üldpõhimõtete kohaselt kui põhikaristus peab eelkõige silmas süühüvitust (võtab aluseks isiku süü) ja seejärel preventsioone (võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), siis lisakaristus peab esmaselt silmas preventsioone, st süüdlase mõjutamist ja ühiskonna õiguskorra kaitsmise üldiseid huvisid. Kohtu hinnangul oleks L.Kuznetsovale kahe üksteisega seotud väärteo eest mõistetav karistus rahatrahvi näol 9000 krooni piisavalt suur, et silmas pidada nii tema süüd kui preventsioone, mistõttu lisakaristuse kohaldamine tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmise näol oleks liialt range ja põhjendamatu. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik