4-08-12161/5

4-08-12161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-12161 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Tõlk Tatjana Kotova Kohtuistungi toimumise aeg
2. ja 14.05.2009.a Väärteoasi Peeter Kiviloo kaebus Julgestuspolitsei Saatkondade Julgestustalituse 29.11.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220082290187 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Peeter Kiviloo 34006277015; elukoht: xxx, pensionär) (isikukood Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei Saatkondade Julgestustalitus Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Peeter Kiviloo kohtuväline menetleja – Julgestuspolitsei Saatkondade Julgestustalituse esindaja Rauno Rajasaar RESOLUTSIOON Jätta Peeter Kiviloo kaebus rahuldamata ning Julgestuspolitsei kiirmenetluse otsus 29.11.08.a. 300-kroonise rahatrahvi määramise osas muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni 2 esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 29.11.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220082290187 määras Julgestupolitsei Saatkondade Julgestustalituse juhtivkonstaabel Aivar Puu-Klauren Peeter Kiviloole karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 alusel rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt juhtis P. Kiviloo 29.11.2008.a kell 13:10 Tallinnas Pikal tänaval Pika tänava ja Hobusepea ristmiku juures (liikudes Pikalt tänavalt Laia tänava suunas) mootorsõidukit Xxx(registrimärgiga xxx), eirates sõidukite edasiliikumise keeldu, möödus liiklusmärgist 331 „Sissesõidu keeld“. Karistuse mõistmisel arvestati kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust.
4. Kohtule esitatud kaebuses leiab P. Kiviloo, et kohtuvälise menetleja otsus võib olla küll seaduslik, kuid mitte õiglane. Seadust ei soovinud ta rikkuda. Ta peatas oma auto Pikal tänaval, enne Hobusepea ristmikku ja Vene saatkonda, kuna abikaasal oli vaja üle anda mõned dokumendid arhitektuuri konverentsiga seoses (Pikk tn 20 majas). Kaebaja märkas, et liiklusmärgid ees ja taga keelasid kohalt liikumist. Ta valis olukorra, et sõita politsei poole, et edasi minna või ringi keerata. Tema arvates Hobusepea tänaval ei olnud märki, mis poleks lubanud seal sõita, märk keelas tema arvates vaid sõitmist Vene saatkonna poole. Seega liikus ta auto ees ja kõrval olevast keelumärgist vähe mööda. Teda peatanud politseinikule selgitas ta olukorda, et ta ei pannud ohtu Vene saatkonda ega seganud ka liiklust ning autot sinna kahe keelumärgi vahele seisma jätta polnud võimalik. Politseinik oleks võinud teda hoiatada, informeerida, mitte teha karistusotsust. Veel leiab kaebaja, et liikluskontroll ei ole julgestuspolitsei primaarne ülesanne ning ebaõiglane oli politseiniku poolt oodata, kui ta edasi liikus. Liialt kaua aega võttis protokolli vormistamine. Veel ei ole kaebaja rahul liiklusmärkide paigutusega, sest kohast kus ta peatus, polnud võimalik liikuda edasi ega tagasi. Kohtuistungil jäi P. Kiviloo oma kaebuse juurde ja palus otsuse tühistada. Samas vastupidiselt kaebuses toodule hakkas ta väitma, et ei soovinud pöörata Hobusepea tänavasse, vaid hakkas tegema ümberpööret ning keelava märgi mõjupiirkonda sattus vaid mõne meetri võrra ning leiab, et ühtegi liiklusalast rikkumist ta toime ei pannud. Ta ei soovinud vastata küsimusele, kuidas, millist tänavat mööda sattus ta Pikk tn 20 maja juurde ning miks rikkus ta eelnevalt liikluskorraldusvahendi („Sõidu keeld“) nõudeid. Väitis koguni, et omakäeliselt kirja pandud ütlused ei olnud antud vabatahtlikult, vaid selle olevat dikteerinud talle politseinik.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P. Kiviloo osas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Kirjalikus vastuses märkis kohtuväline menetleja, et P. Kiviloo puhul oli tegemist jätkuva süüteoga, mis sai alguse juba Pikk tn. 57, kus asub liikluskorraldusvahend („Sõidu keeld“), mille nõudeid ta eelnevalt eiras, enne kui jõudis Pikk tn-Hobusepea ristmikuni, kus ta süütegu fikseeriti ning koostati ka kiirmenetluse otsus. Kiirmenetlusega nõustudes kirjutas P. Kiviloo ise protokolli, et ei pannud tähele liiklusmärki ja kahetseb rikkumist puhtsüdamlikult. Kergendavat asjaolu arvesse võttes on määratud karistus sisuliselt sanktsiooni alammääras, s.o. 5 trahviühikut (300 krooni). On arvestatud nii karistuse üld- kui eripreventatiivseid eesmärke. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. 3 Kiirmenetluse otsuse kohaselt on P. Kiviloo rikkunud Liikluseeskirja § 5, lisas 4 ettenähtud liiklusmärki 331 ning tema käitumine on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 järgi. Liikluseeskirja § 5 sätestab, et liikleja peab juhinduma lisas 1 kirjutatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liikluseeskirja lisa 2 toob ära liiklusmärgid. Märk 331.Sissesõidu keeld – tähendab, et edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741 – 7427, 7430 – 7433 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Sellise rikkumise eest võib karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi alammäär väärteo eest kolm trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni. P.Kiviloole on määratud karistus kiirmenetluse korras. VTMS § 55 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused, seda, et väärteoprotokolli ei koostata, on võimaldatud talle anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik on nõustunud kiirkementlusega. Väärteomenetluse otsusest nähtub, et P. Kiviloole on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta on ta andnud ka allkirja. Kuna allkirja on ta andnud eestikeelse teksti alla, kuigi väärteomenetluse otsuses on õigused ja kohustused kirjas ka inglise keeles, ei ole kohtul alust arvata, et eestikeelne tekst jäi talle arusaamatuks. Ka kohtuistungil rääkis P. Kiviloo vabalt eesti keeles, kuigi tema taotlusel osales istungil ka inglise keele tõlk. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on ta veelkord andnud allkirjad selle kohta, et kiirmenetluse kohaldamise olemus on talle arusaadav ning ta nõustub kiirmenetlusega. Omakäeliselt on protokollitud ta ütlused, kus ta märgib, et ei pannud tähele liiklusmärki, kuna liigub vanalinnas harva, kahetseb puhtsüdamlikult rikkumist ning lubab edaspidi olla hoolikam. Kohus leiab, et P. Kiviloo suhtes ei ole rikutud menetlusnorme ning teo toimepanemise asjaolud oli selged nii kiirmenetluse otsust koostanud politseinikule kui P. Kiviloole. Oma kaebuses märgib P. Kiviloo, et oma autoga Pikk 20 maja juures seistes ta märkas, et liiklusmärgid ees ja taga keelasid liikumist. Tema arvates keelumärk üle tee ei lubanud sõita edasi mööda Pikka tänavat Vene saatkonna suunas, ei keelanud aga sõita Hobusepea tänaval. Kohtuistungil P. Kiviloo väitis, et ta ei keeranud Hobusepea tänavale, vaid tahtis teha ümberpööret Pikal tänaval. Et ta keelumärgist mõned meetrid mööda sõitis, enne kui politsei ta peatas, on ta omaks võtnud nii kirjalikus kaebuses kui ütlustes kohtuistungil. Kohtuistungil kaebaja taotlusel tunnistajana üle kuulatud menetleja A. Puu-Klauren kinnitas, et P.Kiviloo juhitava sõiduki peatas ta hetkel, kui viimane oli möödunud vahetult enne Pika ja Hobusepea ristmikku paigutatud märgist 331, mis keelas nii edasisõidu, kui parempöörde Hobusepea tänavale. P. Kiviloo auto oli juba osalt keeranud Hobusepea tänavale. Kuigi alguses vaidles kaebaja selle vastu - nagu parempööre keelava märgi järgi Hobusepea tänavale oleks lubatud, siis jutuajamise käigus ta mõistis oma rikkumist, kahetses toimepandut ja oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega. 4 A.Puu-Klureni sellised ütlused on kooskõlas ka kaebaja enda väidetega oma kaebuses „…arvasin, et keelumärk käis Saatkonna suunas edasi sõitmise kohta, aga mitte Saatkonnast eemal tänavale keeramise kohta“. Kuna ka kaebaja ise on tunnistanud keelumärgist möödumist, siis on tema poolt toimepandud liiklusalane rikkumine kohtu arvates tõendamist leidnud ja õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine LS § 74-35 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Pole oluline kui mitu meetrit on rikkuja möödunud märgist 331- sissesõidu keeld, kas ta ümberpööramiseks liikus mööda Pikka tänavat või pööras ta paremale Hobusepea tänavale. Sellest märgist möödudes oli ta realiseerinud talle etteheidetava väärteo koossseisu. P.Kiviloo väiteid kohtuistungil, et politseiniku mõjutamisel ja dikteerimisel on ta kirja pannud omakäelised ütlused, peab kohus paljasõnaliseks. Sellised väited on kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest. Samuti leiab kohus, et P. Kiviloole määratud karistus liiklusalase süüteo eest vastab tema süü suurusele ning on vajalik tema mõjutamiseks edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid, samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. P. Kiviloo suhtes, kellel on mitu kehtivat liiklualast karistust, on põhjendatud karistuse määramine ning kohus leiab, et hoiatuse tegemine tema suhtes poleks täitnud oma eeesmärke. Menetleja on piirdunud sisuliselt karistuse alammääraga ning selle muutmiseks alust ei ole. Mis puutub menetleja kirjalikku vastusesse esitatud kaebusele, et P. Kiviloo rikkus liikluskorraldusvahendi nõudeid juba enne Pika tänava ja Hobusepea tänava ristmikule jõudmist, siis ei ole seda arvestatud talle karistuse mõistmisel. Tema rikkumise ulatust ei laienda kohus ka asja arutamisele, küll aga näitab see isiku tälepanematut suhtumist liiklusmärkidesse, nagu kaebaja märgib oma ülekuulamise protokollis ning iseloomustab süüteo toimepanija isikut. Juhindudes VTMS § 132 p 1, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja P. Kivilooo kaebuse rahuldamata. Kohtunik