4-08-6703/9

4-08-6703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg 4-08-6703 Külli Iisop Liisi Kisler Nadežda Paukson, Ilja Malštšukov 09.12.08.a 07.01.09 ja 12.01.09.a. Väärteoasi Ljudmilla Dmitrijeva kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.06.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,014064 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Ljudmilla Dmitrijeva (isikukood 45408150248; elukoht: xxx; töötab I) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ljudmilla Dmitrijeva kaitsja advokaat Marina Leis, Maano Saareväli kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON
2. Rahuldada L. Dmitrijeva kaebus osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 17.06.2008.a. otsus L. Dmitrijevale liiklusseaduse (LS) § 74-31 lg 1 ja lg 2 alusel mõistetud põhi- ja lisakaristuse mõistmise osas ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.
4. Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri 17.06.2008.a. otsus L. Dmitrijevale LS § 74-17 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas (rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 3 000 krooni). 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval päevast kättesaadav kohtu kantseleis. koostatakse otsus tervikuna ning on samast Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 17.06.2008.a otsusega määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Rene Birk Ljudmilla Dmitrijevale karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 9 000 krooni ning lisakaristusena lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis L. Dmitrijeva 19.02.2008.a. kella 19.28 ajal Lasnamäel Punane 14 a mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud ohutuses ning tagurdas otsa parkivale sõiduautole XXXregistrimärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le TGR . Juhina lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt , ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik.
6. Nimetatud otsuse peale esitas L. Dmitrijeva kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetluse lõpetada väärteokoosseisu puudumise motiivil. Kaebaja leiab, et talle inkrimineeritud väärteod ei ole tõendamist leidnud; kogutud tõendid on vastuolulised. Dmitrjeva ise teise autoga puudet ei tundnud. Kohtuistungil jäi L. Dmitrijeva kaebuses toodu juurde. Tema kaitsja palus samuti otsuse tühistada ja menetluse lõpetada. Vaidlustamata eksperdi arvamust, et sõidukid on omavahel kokku puutunud, leidis kaitsja, et pole kogutud küllaldaselt tõendeid selle kohta, kumma sõiduki liikumise tagajärjel vigastused põhjustati ning juhul kui juht kokkupõrget ei tundnud ega saanud aru, et toimus liiklusõnnetus, ei saa isik vastutada väärteo eest LS § 74-31 tunnustel. Pole võimalik nõuda, et isik teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. L. Dmitrijeva süü talle inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendatud tunnistaja A. M ütlustega, samuti ekspredi arvamusega liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel toimunud kokkupuute kohta. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused LS § 74-17 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sellise teo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nii väärteoprotokolli kui otsuse kohaselt on 19.02.08.a.L. Dmitrijeva rikkunud LE § 105 nõuet, mis sätestab, et tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Punane tn.14a maja juures tagurdamisel ei veendunud ta ohutuses ja tagurdas otsa parkivale sõiduautole XXX, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le RGR . 3 Väärteoprotkolli on L. Dmitrijeva omakäeliselt kirjutanud, et ei kuulnud mingit lööki ja seetõttu avariipaigalt ei lahkunud (väärteomaterjalides tl.35). Oma ütlustes kohtuistungil 09.12.08.a. ei eitanud L. Dmitjeva, et 19.02.08.a. viibis ta parklas Punane 14 a maja juures (kus on tema töökoht perearstina). Sel päeval oli tema autot remontinud tema tuttav ST, kes auto enne kella 18 talle parklasse tõi. Oma sõiduauto XXX rooli istus ta ise ning parklast väljudes ei tundnud ta mingit otsasõitu ning seda võis tema arvates kinnitada ka tema kõrvalistmel istunud ST. Kaebaja et pea otsasõitu võimalikuks ka seetõttu, et tal on autos spetsiaalne kaamera tahavaatamiseks ning ”patronic”-seade, mis oleks andnud helisignaali. Signaali ta ei kuulnud ja kaamerast mingit kokkupuudet ei näinud. Samas ta tunnistas, et tema auto vajas remonti, kuna ei töötanud auto signaal, see oli seotud elektroonikaga ja ST seda viga ei suutnud kõrvaldada. Samuti olid tema auto tagaosal juba varasemast ajast vigastused: mõlgid ja kriimud, kuna selles parklas väga tihedasti pargitakse. Töölt tulles on ta sageli mõne kriimu või mõlgi avastanud, kuid ei tea, kes need on põhjustanud. Teostatud ekspertiisi kohta arvas L. Dmitrijeva, et ekspert on valesti mõõtnud vigastusi tema sõiduki paremal otsalt, teist autot oleks ta saanud riivata vaid vasaku küljega Ta ei osanud vastata kohtuvälise menetleja esindajale, miks garantiiremondi ajal peab vigastusi või autol esinevaid puudusi remontima tema tuttav ST. Tunnistaja STkinnitas kohtus, et on L. Dmitrijevat teenindanud tema sõiduki XXX pisiremontidel, on seda pesnud ja koristanud, vahetanud vedelikke ja õlisid. On pampril ära lihvinud ühe mõlgi ja selle värviga katnud; kunagi veebruari keskel on laadinud terve päeva autol akut. Tunnistaja ei teadnud midagi rääkida auto helisignaali mittetöötamisest ega olnud kindel, et tegeles Dmitijeva autoga 19.02.08.a. Tunnistaja AM ütluste kohaselt parkis ta 19.02.08.a.oma sõiduauto XXX XXXPunasel tänava parklas Idakeskuse juurde õhtul enne kuute. Ta pidi käima mitmes kohas, k.a. pangas. Ca tund hiljem auto juurde tulles avastas ta, et kojameeste vahele oli pandud valge paberitükk, millel oli kirjas auto registreerimisnumber ”XXX; samuti kiri, et teile sõideti tagant sisse ; kui on vaja tunnistaja siis telefoninumber”. Selle paberi andis ta ka politseile, kes seda fotografeeris ja tegi sellest koopia. Oma sõidukit üle vaadates leidis ta tagaraualt vigastused, katki oli ka parempoolne tagalatern. Vigastuste kõrgust arvesse võttes järeldas ta, et sellised vigastused sai tekitada maastur või mikrobuss. Seejärel helistas ta politseisse ja teatas liiklusõnnetusest. Paberile kirjutatud numbrile helistades suunati ta teisele numbrile ning sellelt vastanud isik kinnitas, et nägi, kui XXX parklast väljus ja riivas XXX-d. Kuna ta seda isikut ise ei tundnud, tegi ta järelduse, et tegemist oli juhusliku möödujaga või autojuhiga, kes toimunut juhuslikult pealt nägi. Hiljem ekspertiisi tegemise päeval pani ta tähele, kuidas politsei parklasse jõudis XXX XXX ning manöövrite arv selle auto parkimiseks viitab tunnistaja arvates juhi äärmiselt kasinale sõiduoskustele. XXX tagumine pamper oli kriimudes ja mõlkides; sama auto esiosa kaitseraud, mida tunnistaja vaatas enne istungi algust 09.12.08.a. (oli pargitud kohtumaja ette) oli samuti katkine, s.o. mõlkides ja kriimudes. A.M kasutuses olnud sõiduauto vigastused on fikseeritud ka liiklusõnnetuse aktis 19.02.08.a. (väärteomaterjalid – tl. 1) ning sündmuskoha vaatluse juurde lisatud fotodel (väärteomaterjalid tl. 3 – 14); nende fotode hulgas on (tl.4) on ka sündmuskohal tehtud foto kirjast, mis oli jäetud kannatanu auto esiklaasile. 4 Sõiduautole XXX tekitatud varalist kahju ja selle ligikaudset ulatust tõendavad A. M poolt kohtule esitatud hinnapakkumised ( tl. 22-23). Samuti esitas tunnistaja kohtule oma auto esiklaasilt leitud kirja (tl.21), mis on sama, mida on fotografeeritud sündmuskohal. Ekspert L T arvamuse kohaselt (väärteomaterjalid tl. 15 – 29 liiklustrassoloogia ekspertiisi akt nr. TL-66-08/1215) on sõiduauto XXX registrimärk XXX tagumise kaitseraua ja parempoolse tagalaterna ning sõiduauto XXX registrimärgiga XXX tagumise kaitseraua parempoolse osa ja varuratta katte parempoolse serva vahel toimunud kokkupuude. Ainult tekitatud vigastuste alusel ei osanud ta analüüsida õnnetuse tekkemehhanismi. Kohtuistungil jäi ekspert oma arvamuse juurde; kinnitas, et sõiduautole XXX on jätnud kontaktjäljed (vigastused kaitseraual ja tagalaternal) sõiduauto XXX. Vastates menetlusosaliste küsimustele ekspert selgitas, et tegemist oli kraapejägedega, midagi totaalset deformeerunud ei olnud ning nende vigastuste põhjal pole võimalik öelda kui nõrk või tugev oli kokkupuude ja kuidas see võis olla juhile tajutav. Nende kohtuistungil kontrollitud tõendite põhjal on kohtu arvates ümber lükatud kaebaja L. Dmitrijeva väide selle kohta, et tema kannatanu autole mingeid vigastusi tekitanud ei ole; kontakti teise autoga ei saanud toimuda, sest tema autosse paigutatud spetsiaalne süsteem oleks talle sellest koheselt helisignaaliga märku andnud. Kontrollitud tõenditest nähtub, et umbes kella 17.40 ajal oli A. M parkinud auto XXX Punane tn. 14 parklasse ja läinud tegema oma asjatoimetusi. L. Dmitjeva ütluste kohaselt lõpetas tema oma töö kella 17.50 – 18.00 paiku ja lahkus oma autoga XXX samast parklast. Tema oma autol mingeid vigastusi ei märganud. Umbes tund aega hiljem auto parkimisest, kella 18.50 ajal tuli A. M tagasi oma auto juurde, nägi talle esiklaasile jäetud kirja ja avastas XXX tagumisel kaitseraual mehhaanilised vigatused, katki oli ka parempoolne tagalatern. Kohtul pole alust kahelda A. M ütlustes, sest need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, tema enda ütlustega kohtueelses menetluses (väärteomaterjalid tl. 2). Seega sai tema kasutuses olnud auto XXX vigastused ajal, kui see parklas seisis. Kohtu arvates sai vigastusi tema autole tekitada vaid L. Dmitrijeva juhitud XXX ja seda momendil kui ta parklast välja sõitis. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et on piisavalt tõendatud, kumma sõiduki liikumine vigastused põhjustas. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles osas, et sündmuskohalt leitud paberitükk kaebaja autonumbriga ei oma asjas mingit tähtsust ega ole käsitletav tõendina, sest tuvastamata on jäänud selle paberi kirjutanud isik. Sündmuskohalt leitud paberitükk, mida menetleja on ka fotografeerinud, on käsitletav asitõendina ning just sellel oleva informatsiooni kaudu tehti kindlaks sõiduk, mis kuulub kaebajale. Selle paberitüki jätmine ei saa olla kellegi kius või pahatahtlikkus L. Dmirijeva vastu, sest sel päeval ja antud kohas ta oma autoga parklast välja sõitis ning eksperdi arvamuse kohaselt on XXX ja XXX kontaktis olnud. Kahtlemata oleks pealtnägija ütlustel ääretult oluline kaal, kuid selle isiku tuvastamata jätmine ei saa olla aluseks, et kõrvale jätta teised kogutud tõendid, mida tulebki analüüsida nende kogumis. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja seisukoht selles osas, et üheselt pole tuvastatud see, kes oli kahjustused põhjustanud sõiduki juht kahjustuste põhjustamise hetkel. Kaitsja arvates võis XXX roolis olla ka keegi teine isik, näiteks sõiduki kohale toonud ST või keegi teine kaebaja tuttav. Sellise oletuse püstitamine on täiesti meelevaldne, sest L. Dmitrjeva on ise kohtus 5 järjekindlalt kinnitanud, et 09.02.08.a. istus ta ise XXX roolis, kui parlast välja sõitis. Ka pika tööpäeva järel ei tundnud ta end väsinuna, tagurdades jälgis kaamerat ega kuulnud eriseadme signaali. Ka automaatselt sisselülitud autoraadio ei saanud teda segada signaali kuulmisel. Siinkohal kohus märgib, et L. Dmirijeva enda ütlusi teatud asjaolude kohta ei saa pidada usaldusväärseiks. Iga hinna eest on ta püüdnud väita, et mingit kokkupuudet parklast väljasõidul teise autoga ta ei põhjustanud, oli väga ettevaatlik, jälgis kaamerat, kasutas spetsiaalset seadet ja mingit lööki või tõuget ei tundnud ega tajunud ka temaga autos istunud tuttav ST. Kohtul on põhjust aga arvata, et seda tunnistajat liiklusõnnetuse momendil autos ei olnud, kuna nende ütlused detailides on äärmiselt erinevad ja ühtegi kuupäeva tunnistaja ei mäletanud. Samuti ei saa kohus uskuda kaebaja väiteid spetsiaalsest süsteemist ”patronic”. Kui see seade oli autole paigaldatud ja oli töökorras ning L. Dmitrijeva jälgis ka tahavaatekaamerat ning oli vaatamata pikale tööpäevale ergas (mitte väsinud), ei saanud talle märkamatuks jääda otsasõit teisele autole. Samas, kui tal auto helisignaal ei töötanud, siis kuidas sai töökorras olla spetsiaalne seade. Kui kaebaja enda arvates on hoolikas liikleja, siis jäävad arusaamatuks tema ütlused selle kohta, et tema auto kaitseraual on pidevalt mõlgid ja kriimud, sest parklas on liialt tihe parkimine. Seega loeb kohus tõendatuks, et parklast välja tagurdades on kaebaja ohustanud teist liiklejat ning LE § 105 sätteid rikkudes on tekitanud varalise kahju teise sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud süüteo on L. Dmitrijeva toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus või hooletus. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. L. Dmitrjeva enda eelnevad kogemused selles parklas (varasemad mõlgid ja kriimud auto tagaosal) pidid tegema ta eriliselt ettevaatlikuks. Tema väide väärteoprotokollis, et ta ei kuulnud lööki, ütlused istungil, et spetsiaalse seadme helisignaali ta ei kuulnud, kuigi samal ajal mängis autos raadio, viitavad sellele, et ta ei olnud küllalt tähelepanelik ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema tagajärge, s.o teise auto riivamisega varalise kahju tekitamist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus selle süüteo puhul tuvastanud. Kohus leiab, et õigesti on L. Dmitrijeva käitumine kavlifitseeritud LS § 74-17 lg 1 järgi, talle mõistetud karistus – rahatrahv 50 trahviühikut (3 000 krooni) vastab tema süü suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks mitte toime panema uusi süütegusid ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Selles osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Mis puutub teise süüteo toimepanemisse, mis on kvalifitseeritud LS § 74-31 lg 1 järgi, siis puuduvad siin kohtu arvates piisavad tõendid, mis annaksid aluse väita, kas ja kui tugevalt võis L. Dmitrijeva tajuda kokkupuudet teise sõidukiga või aru saada tekitatud vigastustest ja nende ulatusest, et sellest politseile teatada. Liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse rikkumise ja sündmuskohalt lahkumise osas ei ole tõendatud süüteokoosseisu subjektiivne külg ning selle süüteo puhul tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p1 alusel ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada LS § 74-31 lg 1 ja lg 2 järgi määratud põhi- ja lisakaristuse osas. 6 Juhindudes VTMS § 132 p 2, rahuldab kohus L. Dmirijeva kaebuse osaliselt ja tühistab Põhja Politseiprefektuuri 17.06.2008.a. otsuse osaliselt, s.o. LS § 74-31 lg 1 ja lg 2 alusel mõistetud põhi- ja lisakaristuse mõistmise osas. Muus osas jätab kohus otsuse muutmata. Kohtunik