Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-6896 Otsuse kuupäev 07.01.2009.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kohtuasi Maris Niine kaebus Kaitsepolitseiameti otsusele 27.06.2008.a. nr. 913007000015 Asja läbivaatamise kuupäevad 27.10.2008. ja 18.12.2008.a. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Maris Niine, tema kaitsja Marko Tiirik ning kohtuvälise menetleja esindajad Teele Reedi ja Ahto Kiitsak Resolutsioon MARIS NIINE /isikukood 46207262224, eluk. xxxx/ kaebus jätta rahuldamata ja Kaitsepolitseiameti otsus 27.06.2008.a. väärteoasjas nr. 913007000015 ning Maris Niinele Korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o. 6000 krooni riigituludesse jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/arve SEB pangas nr. 10220034796011, viitenumber 913007000015. Maris Niine kaitsekulud jätta tema enda kanda. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist esindaja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 07.01.2009.a., täisotsus antud kohtu kantseleisse 30.01.2009.a. I Asjaolud ja menetluse käik Kaitsepolitseiameti vanemassistent Ahto Kiitsaku 27.06.2008. otsusega nr 913007000015 karistati Maris Niinet Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 26³ alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni selle eest, et ta Ida Maksu- ja Tollikeskuse tolliosakonna juhatajana ostis 22.02.2007. tööülesannete täitmise ajal ettevõttest OÜ Segers Eesti (aadressil Lai tn 12, Tapa) ettevõtte juhataja H A käest ja tema ettepanekul Segers Fabriker AB poolt Rootsist saadetud rõivaesemeid, mis olid ette nähtud OÜ Segers töötajatele, nn laojäägi hinnaga. M. Niine ost sisaldas ühe jaki, paari pükse ja kaks seelikut, mille hind oli 75 krooni tükk, kokku 300 krooni. Samaaegselt teostas OÜ Segers Eesti suhtes revisjoni Ida MTK tolliosakonna järelkontrollitalituse vanemrevident M M. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja 27.06.2008. otsuse tühistamist ja väärteoasja nr. 913007000015 lõpetamist, kuna 1 teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, milliste Maris Niine ametijuhendis sätestatud töö- või teenistusülesannete erapooletut täitmist võis mõjutada nelja rõivaeseme ostmine müüja poolt määratud hinnaga. Maris Niine töötas Ida MTK tolliosakonna juhataja ametikohal, kelle otseses alluvuses oli tolliosakonna järelkontrollitalituse juhataja. OÜ-s Segers revisjoni teostanud Ida MTK tolliosakonna järelkontrollitalituse vanemrevident M M ja sama osakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialist E O allusid vastavalt oma ametijuhendile talitusejuhatajale, mitte otse osakonnajuhatajale. Kaevatava otsuse väide, et Maris Niine ülesandeks oli oma alluvate töö juhendamine ja kontrollimine, on paljasõnaline ja ei tugine tema ametijuhendile ega MTA sisekorraeeskirjadele. Kaebuse esitaja väitel ei olnud tal võimalik ei otseselt ega kaudselt mõjutada Ida MTK tolliosakonna järelkontrollitalituse vanemrevidendi M M ja sama osakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialisti E O teenistuskohustuste täitmist, kuna nimetatud töötajad temale teenistuslikult ei allunud. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti leidnud, et H A ütlustes on kirjas, et rõivaesemed olid müügiks vaid OÜ Segers töötajatele, millest lähtudes on asunud ka ebaõigele seisukohale, et Maris Niine, olles ametiisik, ei võinud nõustuda soodustustega. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud oma otsuses Maris Niine ja E O ütlustega, mille kohaselt hinnasilte ei olnud ja H A ütles, et iga asi maksab 75 krooni. Otsuse põhjendus, et Maris Niine ostis rõivaesemeid nn laojäägi hinnaga ei tulene väärteoasja materjalides olevatest tõenditest. Laojäägi müümine ei ole iseenesest soodushinnaga müümine. Ka nähtub kriminaalasja lõpetamise määrusest, et Maris Niine poolset töökohustuste rikkumist ei tuvastatud, samuti asjaolu, et ametnikud ei olnud teadlikud asjaolust, et rõivaesemeid müüdi neile soodushinnaga, kuna nad said hinnad teada suuliselt OÜ Segers Eesti tegevdirektori käest. Muudele seadusega kehtestatud töökoha, tegevus- või toimingupiirangute rikkumisele, mis annaks aluse kohaldada vastutust KVS § 26³ rikkumise eest, kohtuväline menetleja oma otsuses ei ole tuginenud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, missugused Maris Niine toimingud võimaldasid tal saada korruptiivset tulu. Menetlusaluse isiku poolt rõivaesemete ostmine müüja poolt määratud hinnaga ei ole toiming, mis võimaldaks saada korruptiivset tulu. Kaebaja leiab, et võimalikust huvide konfliktist mitteteavitamine ei ole KVS 3. ja 4. ptk-s sätestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiiranguks. Kaitsepolitseiamet esitas 14.10.2008. vastuse, milles leidis, et kohtuvälise menetleja otsus KVS § 26³ rikkumises on õigesti kvalifitseeritud ning nad ei nõustu Maris Niine kaebusega väärteoasja nr. 913007000015 üldmenetluse otsuse peale. Vastuse kohaselt kaebuse esitajate viide Ida Maksu- ja Tollikeskuse põhimääruse (kinnitatud MTA peadirektori 30.06.2006 käskkirjaga nr 247-
- p)punktile 49, mis sätestab, et piirkondliku keskuse talitusejuhataja allub vahetult piirkondliku keskuse osakonnajuhatajale, ei muuda tühiseks kaebusele lisatud Maksu- ja Tolliameti Ida MTK tolliosakonna juhataja ametijuhendi p 1.3., mis ütleb, et osakonna juhatajale alluvad osakonna teenistujad. M M ja E O olid Maris Niine poolt juhitud ja Ida MTK tolliosakonna juhataja ametijuhendist tulenevalt Maris Niinele alluvad tolliosakonna teenistujad. Viibides 22.02.2007 OÜ-s Segers Eesti, oli Maris Niine seega E O suhtes kõrgemaks ametnikuks, kelle üheks teenistusülesandeks on Ida MTK tolliosakonna juhataja ametijuhendi p 3.2 kohaselt temale alluvatele ametnikele suuliste ja kirjalike korralduste andmine osakonna ülesannete täitmiseks ja nende täitmise kontrollimine. Maris Niine oli teadlik ka asjaolust, et E O poolt oli korduvas menetluses OÜ Segers Eesti välistöötlemisluba ning M M viis samaaegselt OÜ Segers Eesti suhtes läbi revisjoni. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et Maris Niine ei saanud mõjutada E O ja M M teenistusülesannete täitmist. Maris Niine kui osakonna juhataja pädevuses oli anda oma alluvatele E O ja M M korraldusi ja juhendeid nii läbiviidava revisjoni kui ka välistöötlemislubade osas. Seega riideesemete ostu näol saadud soodustus võis mõjutada Maris Niine tulevikus teostatavate teenistusülesannete erapooletut täitmist. Kohtuväline menetleja leiab ka, et H A poolt 17.08.2007. antud ütlustega on tõendatud, et riided olid müügiks mõeldud üksnes oma töötajatele, kelle hulka Maris Niine ei kuulunud. Kuna madala hinnaga riideesemed olid mõeldud müügiks kindlalt piiritletud isikuteringile, siis Maris Niine poleks tohtinud neid osta ning nende müümine talle on vaadeldav soodustusena. Lisaks on väärteomenetluse toimikus olevas kriminaalasja 2 lõpetamise määruses välja toodud, et kriminaalmenetluse raames ära võetud dokumentide vaatluse ja tunnistajatena üle kuulatud OÜ Segers Eesti töötajate ütlustega on tõendatud asjaolu, et riideid müüdi minimaalse hinnaga 130 krooni. Sellest tulenevalt saab Maris Niinele müüdud riideesemeid tükihinnaga 75 krooni vaadelda samuti soodustusena. Asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus Maris Niine poolset töökohustuste rikkumist ei tuvastatud, on vaadeldava väärteomenetluse raames asjakohatu, kuna väärteo kvalifikatsioon KVS § 26³ ning Maris Niine poolt rikutud toimingupiirang, mis on sätestatud KVS §-s 26 lg 2, ei eelda töökohustuse rikkumise toimepanemist. KVS § 26 lg 2 tulenev koosseis on täide viidud, kui ametiisik nõustub soodustusega, mis võib vähemalt kaudselt mõjutada tema töö- ja teenistusülesannete erapooletut täitmist. Maris Niine poolne riideesemete ost kui nõustumine soodustusega võis hakata mõjutama vähemalt kaudselt tema edasist teenistusülesannete erapooletut täitmist. Kohtuväline menetleja leiab ka, et kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, siis see, et Maris Niine ei teadnud, et riideid ostes paneb ta toime toimingupiirangu, ei ole samuti vaadeldava väärteomenetluse raames asjakohane. Tolliosakonna juhataja Maris Niine kui kõrgem riigiametnik pidi oma ametialaseid oskusi ja teadmisi tähelepanelikult ja kohusetundlikult rakendades ette nägema, et tema osakonna poolt vaatluse all olevast ettevõttest soodsalt riideesemeid ostes võib see vähemalt kaudselt mõjutada tema edasiste teenistusülesannete erapooletut täitmist. Kaitsepolitseiamet leiab ka, et korruptsioonivastase seadusega sätestatud toimingupiirangute rikkumine kõrge ametiisiku poolt on piisavalt tõsine väärtegu ja selle suhtes tuleb rakendada seadusega ette nähtud sanktsiooni. Maris Niine kinnitas kohtus, et sõitis 22.veebruaril 2007.a. Tapale OÜ Segers Eesti koos E O autojuhina, kuna temal oli õigus osakonna autot kasutada. Ta nägi firma juhti H A esimest korda. E O tööd korraldas ja kontrollis talituse juhataja E K ametijuhendi kohaselt ning tema enda tööülesannetesse ei kuulunud E O töö organiseerimine ja juhendamine. Maris Niine kinnitas ka, et töötades MTK tolliosakonna juhatajana oli E O tema osakonna teenistuja. Ta oli OÜ-s Segers Eesti E O kõrgemalseisev juht ja E O tutvustas teda H A kui oma osakonnajuhatajat, kuid ta ei andnud seal mingeid juhiseid E O. Ta istus H A kabinetis, lahendas ristsõnu, kuni E O tööasju ajas. Enne lahkumist ta küsis H A, kas OÜ Segers Eestil on kauplusi Rakveres või Tapal ja kas osaühing müüb oma kaupa Eestis. Vastuseks sai ta, et kauplusi neil ei ole, kuid nad müüvad kaupa kohapeal. Seejärel viidi ta kõrvalruumi ja ta ostis sealt neli eset. Ettevõtte silmis võis ta olla ametiisik, kuid tal ei olnud seal tol hetkel mingit ametlikku funktsiooni. Tunnistaja H A kinnitas kohtus, et Maris Niinet nägi ta esimest korda siis, kui ta Tapal käis ning varem pole ta nimetatud isikuga kokku puutunud. Mingit vihavaenu tunnistajal Maris Niine vastu pole. 22.02.2007. oli tunnistaja tööl ning firmat külastas sel päeval E O koos Maris Niinega. E O tutvustas programmi, tolli kodulehel võimalusi värskendada informatsiooni ja selliseid asju. E O oli tunnistaja varemgi suhelnud tolliaruannete ja tolli teemal. Maris Niinet tutvustati talle kui osakonnajuhatajat, kuid ei selgitatud, miks Maris Niine tuli. Ta viibis samas ruumis ja kuulas. Tunnistaja ja E O vestlus oli pelgalt tööalane ning ta ei mäleta, et Maris Niine oleks vestlusse sekkunud. Külalistele pakuti kohtumise lõpus kohvi. Kohvijoomise ruumis olid stangede peal riided, mis olid tunnistaja poolt juhitava äriühingu emafirma poolt ostetud koos Rootsis pankrotti läinud firmaga, selle firma vana laojääk. Suurema jao oli emafirma Rootsis maha müünud ja ülejääki pakuti neile müügiks. Müümine toimus oma töötajate kaudu eelkõige, kellele sai öeldud, et need riided on müüa ja nende kaudu see jutt levis - kelle sõbranna, kelle ema ja oma töötajad ise ka ostsid. Reklaami ei tehtud, ainult suust suhu reklaam. Hind oli Rootsi poolt määratud. OÜ Segers Eesti töötajad olid riieteostul privilegeeritud, sest oma müügipunkti neil ei olnud. Kui toimus müük, siis alati öeldi, mis riided need on, mismoodi on need tulnud, sest need olid oluliselt odavamad kui poes. Ka Maris Niine ja E O said sellest teada. Kuna nad leidsid omale midagi sobivat, siis ostsid mõlemad, nii E O kui Maris Niine. Tunnistaja vastuse kohaselt kohtule olid erinevatel asjadel erinevad hinnad ning see seletus, mille ta on varem kaitsepolitseile andnud, on õige. Kui papilipikud olid riietel küljes, siis seal oli käsitsi hind peale kirjutanud. Tunnistaja ei mäleta, mis hinda Maris Niine oma asjade eest maksis. Kui nad ise ütlevad, et iga ese 75 krooni, siis see nii ka oli. Tasumine käis sularahas, kviitungeid, tšekke ei olnud. 3 Müües tunnistaja kindlasti ei teadvustanud, et tegemist on ametnikega ja tema võttis neid kui inimesi, kes tahavad asju osta. Korra mõtles tunnistaja ka sellele, et kui neil pole lubatud osta, ju nad siis teavad seda ja ei osta. Rootsi firmaga arveldamine käis nii, et sularaha anti üle nendepoolsele kontaktisikule. Nende asjade puhul arveldati Rootsi firmaga sularahas. Neid esemeid sai deklareerida. Varem oli tunnistaja maksu- ja tolliametnikega nendest riietest ka rääkinud, kas oli see M M või oli see E O, ei mäleta ta enam. Mingil ajal pärast seda juhtumit oli OÜ-l Segers Eesti küsimus välisloa pikendamisest MTK-s arutusel. E O oli tol ajal puhkusel ja siis suunati tunnistaja Maris Niine poole ning ta ajas tööasju Maksu-ja Tolliametis Maris Niinega. Tunnistaja E O kinnitas kohtus, et 2007. a. töötas ta Maksu- ja Tolliametis juhtivspetsialistina. 2000. a. algusest töötasid nad koos, Maris Niine oli siis tema otsene ülemus, kuni tunnistajast sai tollitehnoloogiatalituse juhtivspetsialist. M. Niine juhtis osakonda, kus tunnistaja töötas. Suhted on head, vihavaenu ei ole. 22.02.2007.a. külastasid nad AS-i Segers Eesti ning Maris Niine oli kaasas kui autojuht, sest tunnistajal ei olnud volitust auto jaoks. Päevaplaanist oli tunnistajal Maris Niinega juttu ja Maris Niine oli kursis, mis ülesanded tal on. Kohtumine oli varem kokku lepitud, teise ettevõtte külastus oli veel pärast plaanis. Otseste tööülesannete andmisega tunnistajale tegeles talituse juhataja E K ja temaga oli sõit läbi arutatud. Alluvussuhe Maris Niinega oli tal läbi E K. Sisenedes ettevõttesse tutvustas tunnistaja Maris Niinet H A kui MTK osakonnajuhatajat. Tunnistaja ütluste kohaselt oli vaja AS-iga Segers Eesti rääkida arvestuse pidamisest ja tutvustada uut lubade süsteemi ning mis võimalused on uuel arvutisüsteemil. Tunnistaja oli seal tööasjus, Maris Niine istus eraldi nurgas ja ei sekkunud vestlusesse. Kui nad olid tööalased asjad lõpetanud, küsis Maris Niine, kas nad ka siseturu jaoks midagi teevad. Juhataja rääkis, et müügipunkte neil Eestis pole, toovad Eesti turule asju ja müüvad otse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud ta varem ostnud sealt riideid, aga 22.02.2007.a. teadis, et võimalus on sealt neid osta. See võis kunagi jutu sees mainitud olla, et seal müüakse riideid, ja Maris Niine võis seda teada. Tunnistaja kuulis, et need riided andis Rootsi emafirma Eestisse realiseerimiseks. On teada, et paljudel ettevõtetel on jääke, mida nad müüvad soodsamate hindadega, mõnedel on väiksed müügipunktid, kus nad müüvad. Talle ei tundunud selline müümine-ostmine ebaseaduslikuna. Tunnistaja ostis seeliku ja pikad püksid, Maris Niine ostis ka mitu eset, kuna pakuti soodsalt iga ese 75 krooni ja kaup oli natuke teisest materjalist ja teise lõikega, ahvatles ostma. Tagantjärgi hinnates leiab tunnistaja, et päris eetiline see ei olnud, aga ostuna sai ta asjad soodsamalt. Tunnistaja kinnitas, et osadel esemetel olid vist hinnad peal. Ta on ka varem Maris Niinega ettevõtteid külastanud, ka õmblustöödega tegelenud ettevõtteid, neis pole nad tooteid ostnud. Sel päeval tunnistajal kontrollifunktsiooni ei olnud, ei palutud ka edaspidi midagi paremini või halvemini teha. Tunnistaja käis firmades olukorraga tutvumas ja teostas pealiskaudset kontrolli, süvakontrolliks olid teised ametnikud. Töötamise ajal Maksuja Tolliametis enne struktuurimuutust andis Maris Niine talle korraldusi. Struktuurimuutus oli 2006. a. Tunnistaja tegeles ka Segers Eesti OÜ välistöötlemisloaga. Määrusega on ette nähtud, mis peab olema - lepingute olemasolu, kas nad arvestust peavad. Sel momendil tunnistaja ei tegelenud kontrolliga. Loa väljastamine on esmakordselt pikem protsess. 2007. a tegeles teine talitus uute lubade väljastamise ja põhjalikuma kontrolliga. Tookord oli tunnistajal vaja vaadata ainult lepingut, kas hakkavad arvestust pidama. Euroliidu tulekul, 2004. aastast oli OÜ-l Segers Eesti menetluses välistöötlusluba, mille tunnistaja koostas. Viru Maakohtus jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ja leidis, et Kaitsepolitseiameti 27.06.2008.a. otsus Maris Niine karistamise kohta KVS § 26³ järgi tuleb tühistada ja menetlus lõpetada, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteoprotokollist ega kaevatavast otsusest ei nähtu, millise seadusega kehtestatud toimingupiirangut kaebuse esitaja rikkus, milliste soodustustega kaebuse esitaja nõustus, missuguseid töö- või teenistusülesandeid kaebuse esitaja 22.02.2007.a. täitis, missuguste töövõi teenistuskohuste täitmist nelja riideeseme ostmine otseselt või kaudselt mõjutas, milles seisnes kaebuse esitaja huvide konflikt, millest ta oli kohustatud teatama oma ülemusele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Kaitsepolitseiameti 27.06.2008.a. otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Maris Niine pani toime 22. veebruaril 2007.a. toime Korruptsioonivastase seaduse § 26 lg. 2 sätestatud 4 toimingupiirangu rikkumise kui ta läks oma osakonna ametnikuga OÜ-sse Segers Eesti ja nõustus selle juhataja H A poolt pakutava soodustusega osta jaemüügiks mittemõeldud riietusesemeid. Ostmine ise on tõendatud nii tema enda, kui tunnistajatena üle kuulatud H A ja E O ütlustega. Selline soodustusega nõustumine võis vähemalt kaudselt mõjutada Maris Niine teenistuskohustuste täitmist, sest samal ajal teostasid talle alluvad ametnikud M M ja E O OÜ Segers Eesti suhtes revisjoni ja menetlesid välistöötlemisloa saamist. Asjakohatu on Maris Niine väide, et ta ei teadnud, et riiete ostmisega paneb ta toime toimingupiirangu. Oma ametialaseid oskusi ja teadmisi tähelepanelikult ja hoolikalt rakendades pidi kõrgem riigiametnik ette nägema, et soodustuse kasutamine – riiete ostmine kontrollitavast ettevõttest soodushinnaga, võib kaudselt mõjutada tema edasiste teenistusülesannete täitmist. II Kohtu põhjendused Kaitsepolitseiameti vanemassistent Ahto Kiitsaku 27.05.2008.a. koostatud väärteoprotokoll nr. 913007000015 Maris Niine väärteoasjas on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ja on seaduslik. Kohtunik leiab, et korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Maris Niine poolt on tõendamist leidnud lisaks tema enda ütlustele väärteoprotokolliga nr. 913007000015 , tunnistajate H A ja E O ütlustega ning karistuseks mõistetud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni tuleb jätta muutmata. Maris Niine töötas 22.02.2007.a. Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhataja kohusetäitja ametikohal. Maksu- ja Tolliameti peadirektori 29. juuni 2005. a käskkirja nr 244P „Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tolliosakonna järelkontrollitalituse juhataja ametijuhendi (tl. 17-18) p 1.3. kohaselt allusid Maris Niinele osakonna teenistujad ja p. 3.2. kohaselt oli tema teenistusülesandeks muuhulgas osakonna töö korraldamine ja tulemuslik juhtimine, temale alluvatele ametnikele suuliste ja kirjalike korralduste andmine osakonna ülesannete täitmiseks ja nende täitmise kontrollimine ning p 3.5. kohaselt osakonna ametnike juhendamine osakonna tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. MTA peadirektori 12. augusti 2005. a käskkirjaga nr 358-P (muudetud 24.07.06 kk 299-P ja 29.12.06 kk 482-
- p)kinnitatud sisekorraeeskirja (tl. 22-29) p 1.5 kohaselt on struktuuriüksuse juht Maksu- ja Tolliameti (edaspidi amet) osakonnajuhataja ja piirkondliku maksu- ja tollikeskuse (edaspidi MTK) juhataja. Seega oli Maris Niine vastavalt sisekorraeeskirjale, töötades Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhataja kohusetäitja ametikohal, struktuuriüksuse juht. Nimetatud eeskirja p-st 8.4 tuleneb, et teenistuja on kohustatud täitma ka vahetu ülemuse, oma struktuuriüksuse juhi, peadirektori asetäitja, kellele ta teenistusalaselt allub, või peadirektori ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast. Tunnistaja E O töötas Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialistina. Maakohus leiab, et eelpool nimetatud Maris Niine ametijuhendist ja sisekorraeeskirjast tuleneb, et E O oli kohustatud täitma Maris Niine teenistusalaseid korraldusi osakonna ülesannete täitmiseks ning Maris Niine sai mõjutada E O teenistusülesannete täitmist. Seega oli Maris Niine 22. veebruaril 2007. a OÜ-s Segers Eesti maksu-ja tollikeskuse kõrgema ametnikuna, kuna tegemist oli tööajaga ning ka OÜ-s Segers Eesti juhatajale H A tutvustas E O teda kui MTK osakonnajuhatajat (tl. 115). E O ütluste kohaselt oli OÜ-s Segers Eesti vaja rääkida arvestuse pidamisest ja tutvustada uut lubade süsteemi ning mis võimalused on uuel Complexil (tl. 114). Nimetatud teenistusülesannete täitmisel oli ka Maris Niine õigustatud korraldusi andma. Maakohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et Maris Niine oli kõrgem riigiametnik ja ta ostis OÜ-st Segers Eesti 4 riietuseset hinnaga à 75 krooni. Maris Niine poolt 22. veebruaril 2007. a OÜ Segers Eesti külastamine ja riideesemete soodushinnaga ostmine on tõendatud tema enda ja tunnistajate H A (tl. 114) ja E O (tl. 114) ütlustega. Vaidlus on selles, et Maris Niine ja tema kaitsja väidavad, et riideid ostes ei saanud Maris Niine mingit sellist soodustust, mis oleks tal takistanud edaspidi täita oma teenistusülesandeid erapooletult. Maakohus seevastu leiab, et kuna need riietusesemed ei olnud avalikult müügis (firmal ei olnud oma müügipunkti, kõigil esemetel ei olnud hinnasedeleid küljes, hinnad ütles juhataja H A ise, arveldati sularahas ilma kviitungiteta), siis on õige kaitsepolitseiameti seisukoht, et kõrgem riigiametnik olles tööl (Maris Niine oli sel päeval tööl, mitte puhkusel) ei tohi unustada oma 5 ametiseisundit, peab hoolikalt ja tähelepanelikult ette nägema oma tegevuse tagajärgi ja ei tohi vastu võtta soodustusi. Vastavalt KVS § 26 lg-le 2 ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või –hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Tunnistaja H A ütluste kohaselt müüsid nad oma emafirma poolt ostetud Rootsis pankrotti läinud firma laojääki oma töötajatele ja nende kaudu (tl. 113) ning nii tunnistaja E O (tl. 114) kui ka menetlusaluse isiku ütlustest järeldub, et nad olid enne riideesemete ostu sellest teadlikud. Kohtueelses menetluses on nii Maris Niine kui ka E O kinnitanud, et riideesemete hinnad ütles neile H A. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et nimetatud riideesemed ei olnud mõeldud jaemüügiks ning neid müüdi nn siseringis, s.t et neid said osta OÜ Segers Eesti töötajad, nende tuttavad ja sugulased, kuhu enda mittekuulumist pidi Maris Niine kui kõrgem ametnik ostu sooritades teadma. Kuna kaebuse esitajal oli võimalik osta riideesemeid tunduvalt alla turuhinna, siis on nende esemete müümise puhul talle tegemist soodustusega, mis võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuse erapooletut täitmist. Kohus juhib tähelepanu tunnistaja H A ütlustele, mille kohaselt puutus ta ka pärast 22. veebruarit 2007. a. Maris Niinega tööalaselt kokku välisloa pikendamise küsimuses, sest E O oli tol ajal puhkusel ja siis suunati teda kaebuse esitaja poole (tl. 113). Seega tolliosakonna juhataja Maris Niine kui kõrgem riigiametnik pidi enda ametialaseid teadmisi ja oskusi kohusetundlikult rakendades ette nägema, et tema osakonna poolt vaatluse all olevast äriühingust soodsalt riideesemeid ostes võib see vähemalt kaudselt mõjutada tema edasiste teenistusülesannete erapooletut täitmist ja seega on tegemist toimingu piirangu rikkumisega. Maakohus leiab, et soodushinnaga esemete ostmine kontrollialustest ettevõtetest mõjutab kindlasti kaudselt edaspidist suhtlemist ning ei võimalda erapooletult täita oma teenistusülesandeid ja on vaadeldav KVS § 26 lg. 2 nõude rikkumisena Maris Niine kui MTK ametiisiku poolt. Maris Niine tegevus esemete ostmisel on toimingupiirangu rikkumine ja see on karistatav KVS § 263 järgi. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindajad ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Maris Niine kaitsja Marko Tiiriku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatuse mõiste annab KarS § 18, mille lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Maris Niine pani teo toime ettevaatamatusest. Maris Niine tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Maris Niine tegevuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja ega maakohus tuvastanud. Tema iseloomustus töökohalt oli positiivne. KVS § 26³ näeb seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kaitsepolitseiameti 27.06.2008. a otsusega väärteoasjas nr 913007000015 karistati Maris Niinet KVS § 26³ alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning tegemist on ettevaatamatusest toime pandud teoga, peab kohus põhjendatuks ja õigeks kaitsepolitseiameti otsusega Maris Niine karistamist alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga ja jätab väärteomenetluse otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ 6 Leo Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 26. juunil 2009. a. Riigikohtu kohtuotsusega, millisega jäeti Viru Maakohtu 7. jaanuari 2009. a otsus Maris Niine väärteoasjas muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Nooremreferent Lea Herne 7