4-09-1403/3

4-09-1403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-1403 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Aivar Krusta kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 19.01.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K 031783 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Aivar Krusta (isikukood 36907265714; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kaudu RESOLUTSIOON
2. Aivar Krusta kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Transpordiameti 19.01.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 031783 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Aivar Krusta teos väärteo tunnuste puudumisega.
4. Jätta läbi vaatamata Aivar Krusta nõue kantud kulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 19.01.2009.a karistas Tallinna Transpordiameti kontrolör Aivar Krustat liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 420 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis A. Krusta mootorsõiduki Xxx reg. märgiga xxx 19.01.2009.a kell 16:50 Tallinnas Uus-Sadama 23 LM 361 (peatamine keelatud), 579 (sõiduk teisaldatakse), lisatahvlite 891b ja 833 mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus A. Krusta liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid. Aivar Krusta esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja asjas väärteomenetluse lõpetada, samuti mõista välja kantud kulud. Kaebuse kohaselt on kiirmenetluse otsus tehtud vaatamata sellele, et ta keeldus ütluste andmisest ja menetluses on rikutud kaebaja õigusi kaitsele. Kaebaja avaldas, et ei soovi osaleda asja läbi vaataval kohtuistungil ega kaitsja osavõttu, ta oli sunnitud kiirmenetlusega nõustuma aja kokkuhoiu huvides. Kaebajat hakati üle kuulama alles pärast kiirmenetluse otsuse koostamist, ta keeldus menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis ütluste andmisest, kuna tema selgitusi sõiduki juhtimise kohta ei peetud vajalikuks arvestada. Väärteo üldmenetluse algatamisest keelduti ja koostati kiirmenetluse otsus vaatama sellele, et kaebaja kirjutas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli omakäelise märke „keeldun ütlustest" ja väärteomenetluse otsuse protokollile „soovin kaitsjat". Väärteomenetluses kiirmenetluse otsuse tegemine võimaldamata isikul kaitsja osavõttu on menetlusaluse isiku õiguste rikkumine. Peale kaebaja poolt ütluste andmisest keeldumist ei oleks menetleja saanud vormistada kiirmenetluse otsust ja oleks pidanud alustama üldmenetlust. Ka ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, kas väärteo pani toime menetlusalune isik. Üksnes asjaolu, et sõidukile tuleb tasulisse parklasse järgi selle omanik, ei anna veel alust väita, et rikkumise pani toime sama isik. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha ja selle täienduse ja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega ning tunnistas rikkumist. Kaebaja mitte ei keeldunud ütlustest, vaid ei soovinud neid anda. Ütluste andmisest loobumine ning keeldumine ei ole samaväärselt käsitletavad olukorrad. Kaebaja allkiri on nii kiirmenetluse otsusel kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil, sh menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohal. Kaebaja ei ole tõstatanud küsimust õiguste ja kohustuste tutvustamisest. Arvestades kaebaja käitumist ning rikkumise tunnistamist otsuse koostamise juures, samuti kiirmenetlusega nõustumist, ei esinenud mingeid aluseid kiirmenetluse kohaldamata jätmiseks. Menetleja ei teinud ka takistusi kaitsja kasutamiseks ning seda ei ole ka kaebaja kaebuses märkinud. Kaebaja soovis kaitsjat, kuid tema mitteilmumine ei takistanud menetlustoimingute teostamist. Rikkumise tunnistamine ei ole kuidagi seotud sõiduki valduse saamisega. Väärtegu menetleb ja sõiduki valve ning tagastamisega tegelevad erinevad isikud, kes ei ole teineteisest sõltuvuses ega kontaktis. Oluline on ka asjaolu, et kaebaja ise on sõiduki omanik ning tema tuli ka sõidukile järgi. Kaebaja kandis ka sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulud. Sõiduk teisaldati kell 17:01 ja kaebaja sai selle kätte juba 17:
5. Arvestades teisalduskohast parklasse kuuluvat aega, pidi kaebaja avastama sõiduki teisaldamise sisuliselt kohe peale teisaldamist, mis viitab otseselt sellele, et sõidukit kasutas ja parkis teisaldamisele eelnevalt kaebaja ise. Riigikohtu lahendi 3-4-1-4-01 järgi teeb parkimiskorra rikkumise kui sageli esineva õiguserikkumise iseloom raskeks parkimiskorra rikkuja väljaselgitamise. Ehkki üldjuhul on tõendamiskohustus õiguserikkumist väitval asutusel või ametiisikul, presümeeritakse juhul, kui parkimiskorra rikkujat ei õnnestu välja selgitada, et rikkumise pani toime isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud ja Riigikohtus peab sellist kõrvalekaldumist tõendamiskohustuse põhimõttest õigustatuks õiguserikkumise iseloomu ja rikkumiste suure hulga tõttu. Kuigi trahvinõude menetluse puhul puudub isikul harilikult võimalus enne karistusotsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid ja isiku õigus asja õiglasele arutamisele on piiratud, kaalub sellise piirangu üles vajadus parkimiskorra rikkumisi ökonoomselt ja efektiivselt menetleda. 3 Kaebaja ei ole nimetanud teist isikut, kes võis antud rikkumise toime panna ning kõik kogutud tõendid ja kaebaja enese käitumine tõendavad parkimisrikkumise toime panemist tema enda poolt. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule teatanud, et peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses ja kaebaja ei ole avaldanud soovi osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud kohtumenetluse poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja nr K 031783 materjale, asub seisukohale, et Aivar Krusta kaebus tuleb rahuldada. VTMS 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 7437 lg 1 järgi koosseisupärane tegu eeldab sõiduki parkimist selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis A. Krusta mootorsõiduki liiklusmärkide 361 (peatumise keeld), 579 (sõiduki sundteisaldus), 891b (välja arvatud) ja 833 (mõjusuund) mõjupiirkonnas. Oma tegevusega on A. Krusta rikkunud otsuse kohaselt liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid - ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-06 p 6). Seega on kohus seotud kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa rikkumise kirjeldusest väljuda. Kiirmenetluses toodud teokirjeldus peab võimaldama tuvastada, kas isik on täitnud süüteokooseisu. Kohus on seisukohal, et A. Krusta suhtes koostatud kiirmenetluse otsuses nr K 031783 toodud teokirjeldus ei võimalda tuvastada, kas isik on pannud toime LS § 7437 süüteokoosseisule vastava teo. Nimelt ei nähtu vaidlustatud otsusest, millest tulenes sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Otsuses on küll märgitud, et sõiduki oli pargitud üheselt mõistetavate liiklusmärkide 361, 579 ja lisatahvli 833 mõjupiirkonnas, samas muudab teokirjelduse ebaselgeks ka lisatahvlile 891b osundamine. Nimelt on vastavalt liikluseeskirjale liiklusmärk 891b lisateatevahend, mille tähenduse kohta on liikluseeskirjas märgitud vaid tema nimetus - välja arvatud. Täiendavalt on liikluseeskirjas märgitud, et selline lisateatevahend teatab, et liiklusmärk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta. Seega saab omistada liiklusmärgile 891b tähenduse üksnes juhul, kui on olemas teave ka sellel lisatahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta, mille suhtes märk keelumärgi peatumise keeld ja osutusmärgi sõiduki sundteisaldus toime välistuse kehtestab. Kui kiirmenetluses otsuses on aga üksnes märge lisatahvli 891b olemasolu kohta ilma, et märgitud oleks sellel lisatahvlil kujutatud või nimetatud sõidukit, ei saa otsuse alusel kindlaks teha, kas otsuses märgitud sõiduki parkimine toimus selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Seega on käesoleval juhul kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldus puudulik ega võimalda tuvastada, kas menetlusalune isik on täitnud talle süüksarvatud väärteokoosseisu või mitte. 4 Osundatud rikkumist ei saa kõrvaldada ka kohtumenetluses vaatamata kohtu kohustusele uurida väärteoasja täies ulatuses. Kohus ei saa muuta (sh täiendada) kiirmenetluse otsuses sisalduvat rikkumise kirjeldust, kuna selliselt toimides väljuks kohus väärteokirjelduse piiridest ja asuks täitma süüdistusfunktsiooni, mis lasub aga kohtuvälisel menetlejal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Transpordiameti 19.01.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 031783 tuleb tühistada ning Aivar Krusta suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o A. Krusta teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, lõpetada. Ka juhul, kui kiirmenetluse otsus sisaldaks lisatahvli 891b teksti või kujutise kirjeldust, ei saaks kohus väärteoasja materjalide alusel tuvastada, kas A. Krusta pani talle süüks arvatud teo ka tegelikult toime. Nimelt puuduvad väärteoasja materjalide hulgas tõendid, mille alusel saaks lugeda rikkumise tõendatuks. VTMS § 55 lg 4 järgi lähtub kohtuväline menetleja kiirmenetluses tõendeid kogudes VTMS
6. peatüki sätetest ning VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid arvestades
7. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 63 lg 1 kohaselt võib tõendiks olla ka foto. Käesoleval juhul on väärteoasja materjalide juures olevatel ühel fotol näha heleda mootorsõiduki parkimine liiklusmärkide 361, 579 ja 833 mõjupiirkonnas, seejuures on üksteise all paiknevate liiklusmärkide 833 ja 579 vahel ning liiklusmärgi 579 all näha aga veel täiendavate lisatahvlite olemasolu. Osundatud fotolt ei nähtu ei parkiva sõiduki registreerimismärki ega lisatahvlite teksti ega sellel mistahes kujundit, ilmselt vastupeegelduva pinnaga lisatahvlid on fotodel nähtavad üksnes heledate kastidena. Fotol, millel on näha pildistatud sõiduki registreerimismärk, ei ole näha ka liiklusmärke 361, 579 ega
8. Isegi kui asuda seisukohale, et nendel fotodel on jäädvustatud ühe ja sama sõiduki (reg nr xxx) parkimist, ei nähtu nendelt fotodelt ega ülejäänud kahelt asjas olevalt fotolt ikkagi lisatahvlitele kantud infot. Puudub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis oleks saanud olla väärteomenetluses kasutatavaks tõendiks, et seostada fotosid sündmuskohaga ning millest nähtuks talletatud olustik. Seega ei oleks kohtul ka kiirmenetluse otsuses korrektse rikkumise kirjelduse korral võimalik kontrollida väidetava rikkumise toimepanemist ja asuda tuleks seisukohale, et asjas ei ole tuvastatud LS § 7437 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanemist. Kohus on siiski seisukohal, et kaebuse väited väärteomenetluse olulise rikkumise kohta seoses kiirmenetluse läbiviimisega vaatamata menetlusaluse isiku nõusoleku puudumisele ja seoses kaitsja mittevõimaldamisega on põhjendamatud. Kohtuväline menetleja võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui esinevad üheaegselt kõik VTMS § 155 ettenähtud eeldused - nii menetlejale kui ka menetlusalusele isikule on väärteo toimepanemise asjaolud selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, menetlusalune isik on olnud kiirmenetlusega nõus ja andnud selle kohta eraldi allkirja ülekuulamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist kiirmenetluses nr KP031783 ja kiirmenetluse otsusest K 031783 nähtub üheselt, et A. Krusta on kiirmenetlusega nõustunud ja et VTMS § 19 ette nähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ning et talle on antud võimalus ütluste andmiseks. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A. Krusta oleks vaielnud kiirmenetluse otsuse vormistamisel rikkumisele vastu või et talle oleksid olnud väärteo toimepanemise asjaolud sel 5 hetkel ebaselged. Seega esinesid kõik seaduses ettenähtud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks ja kohtuväline menetleja oli õigustatud kiirmenetluse otsust koostama. Väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et menetlusaluse isiku poolt ütluste andmise mittesoovimine olukorras, kus talle on selleks võimalus antud ja ta on seda oma allkirjaga kinnitanud, samuti kinnitanud nõusolekut kiirmenetluseks, oleks kiirmenetlust välistav asjaolu. Kaebaja väited selle kohta, et tema nõustumine kiirmenetlusega ei olnud kujunenud vaba tahte alusel, vaid kohtuvälise menetleja ja/või teisaldatud sõiduki hoidja surve all ja et sõiduki valduse saamine oleks olnud välistatud või raskendatud ilma kiirmenetlusega nõustumiseta, on paljasõnalised. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud A. Krusta õigust kaitsjale. Väärteomenetluse seadustikust tuleneb üksnes, et kui isik soovib kaitsja osavõttu menetlusest, tuleb seda võimaldada, st ei tohi teha selleks aktiivseid takistusi. Samas ei tulene seadusest, et menetleja peaks ise astuma aktiivseid samme kaitsja kaasamiseks või et toimingute tegemine kuni kaitsja ilmumiseni oleks takistatud. Kaebaja on esitanud ka nõude kantud kulude väljamõistmiseks. Kaebusest ei nähtu, milliseid kulusid kaebaja silmas peab. Asjast ei nähtu, et kaebajal oleksid tekkinud õigusabikulud, mille hüvitamise taotlust oleks võimalik väärteokaebuse lahendamisel arutada. Mistahes muude väärteomenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamiseks esitatud nõuete lahendamist aga väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Seega tuleb esitatud taotlus kantud kulude väljamõistmiseks jätta käesolevas asjas läbi vaatamata. Kui kaebaja soovib näiteks teisalduskulude hüvitamist, on tal võimalik nõuda kahju hüvitamist pärast väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtava lahendi jõustumist selleks ette nähtud korras. Kui kaebaja on tasunud talle määratud rahatrahvi, on tal võimalus pöörduda selle tagastamiseks samuti pärast väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtava lahendi jõustumist. Kohtunik