) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 07.02.2009.a karistas Tallinna Transpordiameti kontrolör Aivar Krustat liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis A. Krusta mootorsõiduki Xxx reg. märgiga xxx07.02.2009.a kell 18:15 Tallinnas Ahtri tn 6B „Olerex“ tanklas LM 362 (parkimine keelatud), 579 (sõiduk teisaldatakse), lisatahvli 873c kirjaga „15 minutit“ mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus A. Krusta liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid. Aivar Krusta esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja asjas väärteomenetluse lõpetada, samuti mõista välja kantud kulud. Kaebaja avaldas, et ei soovi osaleda asja läbi vaataval kohtuistungil ega kaitsja osavõttu. Kaebuse kohaselt on kiirmenetluse otsus ebaseaduslik ja tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata väärteomenetluses olulised asjaolud, ei ole võimaldanud osaleda kaitsjal ja kiirmenetluse otsus on tehtud
Teisaldatud sõiduki väljanõudmisel teatati kaebajale, et ta saab oma sõiduki kätte alles väärteo otsusega nõustumisel, kaebaja väiteid, et ta ei soovi otsust kiirmenetluse korras ja et tal on õigust kaitsjale, ei arvestatud. Kaebaja oli sunnitud kiirmenetlusega nõustuma aja kokkuhoiu huvides. Kaebajat hakati üle kuulama alles pärast kiirmenetluse otsuse koostamist, ta keeldus menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis ütluste andmisest, kuna tema selgitusi sõiduki juhtimise kohta ei peetud vajalikuks arvestada, samuti kirjutas ta protokollile, et ei soovi kiirmenetlust. Menetleja keeldus väärteo üldmenetlust alustamast põhjendusega „meie ei tegele mingite menetlustega, teeme ainult neid pabereid mis on meil teha kästud“. Peale kaebaja poolt ütluste andmisest keeldumist ei oleks menetleja saanud vormistada kiirmenetluse otsust ja oleks pidanud alustama üldmenetlust. Ka ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, kas väärteo pani toime menetlusalune isik. Üksnes asjaolu, et sõidukile tuleb tasulisse parklasse järgi selle omanik, ei anna veel alust väita, et rikkumise pani toime sama isik. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha ja selle täienduse ja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega ning tunnistas rikkumist. Kaebaja mitte ei keeldunud ütlustest, vaid ei soovinud neid anda. Ütluste andmisest loobumine ning keeldumine ei ole samaväärselt käsitletavad olukorrad. Keeldumisel ütluste andmisest alustatakse üldmenetlust. Kaebaja allkiri on nii kiirmenetluse otsusel kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil, sh menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohal. Kaebaja ei ole tõstatanud küsimust õiguste ja kohustuste tutvustamisest. Arvestades kaebaja käitumist ning rikkumise tunnistamist otsuse koostamise juures, samuti kiirmenetlusega nõustumist, ei esinenud mingeid aluseid kiirmenetluse kohaldamata jätmiseks. Kaebaja väited, et sõiduk tagastatakse alles pärast väärteo otsusega nõustumist, ei vasta tõele. Väärtegu menetleb ja sõiduki valve ning tagastamisega tegelevad erinevad isikud, kes ei ole teineteisest sõltuvuses ega kontaktis. Oluline on ka asjaolu, et kaebaja ise on sõiduki omanik ning tema tuli ka sõidukile järgi. Seda tõendab kaebaja poolt sõidki teisaldamise ja hoidmise kulude kandmine. Palub arvestada asjaoluga, et täpselt samasugune rikkumine leidis aset 19.01.2009.a ning siis tuli sama sõiduki järgi samuti kaebaja. Riigikohtu lahendi 3-4-1-4-01 järgi teeb parkimiskorra rikkumise kui sageli esineva õiguserikkumise iseloom raskeks parkimiskorra rikkuja väljaselgitamise. Ehkki üldjuhul on tõendamiskohustus õiguserikkumist väitval asutusel või ametiisikul, presümeeritakse juhul, kui parkimiskorra rikkujat ei õnnestu välja selgitada, et rikkumise pani toime isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud ja Riigikohtus peab sellist kõrvalekaldumist tõendamiskohustuse põhimõttest õigustatuks õiguserikkumise iseloomu ja rikkumiste suure hulga tõttu. Kuigi trahvinõude menetluse puhul puudub isikul harilikult võimalus enne karistusotsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid ja isiku õigus asja õiglasele arutamisele on piiratud, kaalub sellise piirangu üles vajadus parkimiskorra rikkumisi 3 ökonoomselt ja efektiivselt menetleda. Kaebaja ei ole nimetanud teist isikut, kes võis antud rikkumise toime panna ning kõik kogutud tõendid ja kaebaja enese käitumine tõendavad parkimisrikkumise toime panemist tema enda poolt. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule teatanud, et peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses ja kaebaja ei ole avaldanud soovi osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud asja on võimalik
lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud kohtumenetluse poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja nr K 032213 materjale, asub seisukohale, et Aivar Krusta kaebus tuleb rahuldada.
123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
p 6 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.
Seaduse kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik kiirmenetlusega ei nõustu. Kohtuvälise menetleja avaldus, et menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ja nõustus rikkumisega, on paljasõnaline ja vastuolus väärteoasja materjalidega. Tegelikkuses väärteoasja materjalide juures oleva menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist kaebaja nõustumine kiirmenetlusega ei nähtu. Blanketi real, millel on trükitud tekst „Nõustun kiirmenetlusega“, on küll kaebaja allkiri, kuid trükitud teksti ja allkirja vahel on ka sinise pastaga kirjutatud omakäeline tekst „ütlusi anda ei soovi“. Arvestades protokollil paiknevaid tekste ja allkirju asub kohus seisukohale, et kaebaja ei ole trükitud teksti „Nõustun kiirmenetlusega“ järele allkirja kirjutamisega kinnitanud mitte kiirmenetlusega nõustumist, vaid üksnes selle trükitud teksti ja allkirja vahelist omakäelist tekstiosa „ütlusi anda ei soovi“. Seega ei saa protokolli alusel väita, et kaebaja oleks nõustunud just kiirmenetlusega. Kiirmenetlusega mittenõustumise tõttu puudus üks nõutavatest eeldustest kiirmenetluse kohaldamiseks ning vastavalt
Menetlusliigiks kiirmenetluse valikul peab kohtuvälisel menetlejal olema täielik veendumus, et menetlusalune isik tõepoolest mõistab kiirmenetluse olemust ja sellega nõustub. Väärteomenetluse toimetamine just kiirmenetluses ei saa olla väärteosasja menetluses omaette eesmärk, mistahes vastava ebaselguse või ebakindluse korral tuleks sellise menetlusliigi valikust hoiduda ja rakendada väärteoasja menetlemisel üldmenetlust. Kahetsusväärne on ka praktika, mille kohaselt vormistatakse kiirmenetluse otsust ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kiirmenetluses samaaegselt, millele viitab protokolli päises teksti kopeerimine kiirmenetluse otsuse päisest. Seeläbi luuakse reaalsuses olukord, kus kiirmenetluse otsuse vormistamisega alustatakse juba enne menetlusaluselt isikult sellise menetlusliigiga nõustumise saamist, mis moonutab seaduse nõuet hinnata kiirmenetluse eeldusi enne kiirmenetluse otsuse tegemist ja võib eksitada menetlusaluseid isikuid. Väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamise tõttu ei koostatud kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli,
kohaselt ei ole kohtul aga võimalik väärteoasja ilma 4 väärteoprotokollita arutada. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda ka kohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, sh väärteoprotokolli koostamiseks. Kuna kohtuvälises menetluses on toime pandud menetluslik rikkumine, mida ei saa enam kõrvaldada, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas A. Krusta teos esinesid väärteo tunnused. Väärteoprotokolli puudumine on kohtuvälises menetluses tekkinud viga, mida enam parandada võimalik ei ole, seega on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Transpordiameti 07.02.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 032213 tuleb tühistada ning Aivar Krusta suhtes alustatud väärteomenetlus
Krusta teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, lõpetada. Ka juhul, kui kaebaja oleks kiirmenetlusega nõustunud, ei saaks kohus väärteoasja materjalide alusel tuvastada, kas A. Krusta pani talle süüks arvatud teo ka tegelikult toime. Nimelt ei nähtu kiirmenetluse otsuse teo kirjeldusest ega väärteoasja materjalide hulgas olevatest tõenditest, et õigusrikkumine oleks toime pandud ja millega saaks lugeda rikkumise tõendatuks. Kiirmenetluse korral peab olema võimalik tuvastada, kas isik on täitnud süüteokooseisu, kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduse alusel. Käesoleval juhul seisnes kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkumine selles, et isik parkis mootorsõiduki liiklusmärkide 362 (parkimise keeld), 579 (sundteisaldamine) ja lisatahvli 873c kirjaga „15 minutit“ mõjupiirkonnas. Oma tegevusega on A. Krusta rikkunud otsuse kohaselt liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid - ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Kohus on seisukohal, et selline teokirjeldus ei võimalda tuvastada, kas isik on pannud toime LS § 7437 süüteokoosseisule vastava teo. Otsuses on küll märgitud, milliste liiklusmärkide mõjupiirkonnas sõiduk pargitud oli, kuid otsusest ei nähtu, millest tulenes sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Liikluseeskirja kohaselt on liiklusmärk 873c lisateatevahend, mis tähistab parkimisaja piirangut. Märgi 362 mõjupiirkonnas näitab tahvel 873 pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul. Parkimise algus peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Seega toimub liiklusmärgi 362 ja lisatahvli 873c kirjaga „15 minutit“ mõjupiirkonnas parkimine liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes vaid juhul, kui parkimise algust ei ole tähistatud parkimiskellaga või kui sõiduk on parkinud enam kui 15 minutit. Milles konkreetselt käesoleval juhul rikkumine seisnes, otsusest ei nähtu. Kaebaja on esitanud ka nõude kantud kulude väljamõistmiseks. Kaebusest ei nähtu, milliseid kulusid kaebaja silmas peab. Asjast ei nähtu, et kaebajal oleksid tekkinud õigusabikulud, mille hüvitamise taotlust oleks võimalik väärteokaebuse lahendamisel arutada. Mistahes muude väärteomenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamiseks esitatud nõuete lahendamist aga väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Seega tuleb esitatud taotlus kantud kulude väljamõistmiseks jätta käesolevas asjas läbi vaatamata. Kui kaebaja soovib näiteks teisalduskulude hüvitamist, on tal võimalik nõuda kahju hüvitamist pärast väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtava lahendi jõustumist selleks ette nähtud korras. Kui kaebaja on tasunud talle määratud rahatrahvi, on tal võimalus pöörduda selle tagastamiseks kohtuvälise menetleja poole juhul kui käesolev otsus jõustub. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.