← Eesti

1-07-4255\17

Obsah (11)§ 263§ 74§ 75§ 68§ 121§ 17§ 16§ 2§ 27§ 32§ 56

1-07-4255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008. a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-4255 Kohtukoosseis Sekretär kohtunik Rubo Ki

§ 263

p 1,2,4 järgi üldmenetluses Süüdistatav Süüdistatav RESOLUTSIOON Indrek Tamleht, isikukood 38602134225, Kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud ei ole 2006/2007.a Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 21.02.2007.a Ristjan Talv, isikukood 38004254226, Kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärtegude eest karistatud ei ole 1. 12.06.1995.a Pärnu Linnakohus KrK § 142 lg 2 p 1,2,4; § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 3a katseajaga, karistus kustunud. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 09.02.2007.a Juhindudes KrMS § 311- 313, kohus otsustas Süüdi tunnistada Indrek Tamleht

§ 263

p 1, 2, 4 järgi ja mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Ristjan Talv

§ 263p 1, 2, 4 järgi ja mõista talle karistuseks kuus

(12)1 1-07-4255 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 07.02.2006 kuni 09.02.2006, s.o.

3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub viis kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Indrek Tamlehelt riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Välja mõista Ristjan Talvelt riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel tasu riigi õigusabi eest 1486,80 krooni ja toimiku koopiate valmistamise tasu 7 krooni. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2, 3; § 180 lg 1 alusel Indrek Tamlehelt ja Ristjan Talvelt solidaarselt riigituludesse ekspertiisitasu 2875 krooni ja tunnistajale sõidu-ja päevarahadena väljamakstud 2635 krooni. Summad tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbank’is nr 221023778606 viitenumber 2800049696 selgitus „ nimi 107-4255 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seaduses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud INDREK TAMLEHT ’e süüdistatakse selles, et tema 19.11.2005.a. ajavahemikul kella 02.50-03.00 ajal Pärnu linnas, Malmö 15 asuva külalistemaja „Racing“ ees avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungis koos Ristjan Talve ja eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M Re ning lõi teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõi ta, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M R löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Samuti lõi ta mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud S K, kes nähes M.R peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.K kukkus põlvili. Seejärel lõi ta, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S K’t mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu Siim Kurele löömisega füüsilist valu. Seega tema, avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga,

(12)2 1-07-4255 vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ning grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RISTJAN TALV’e süüdistatakse selles, et tema 19.11.2005.a. ajavahemikul kella 02.5003.00 ajal Pärnu linnas, Malmö 15 asuva külalistemaja „Racing“ ees avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungis koos Indrek Tamlehe ja eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M Re, kusjuures I.Tamleht lõi M.R vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõi R.Talv, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M R löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Samuti lõi ta mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud Siim Kuret, kes nähes M.R peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.K kukkus põlvili. Seejärel lõi ta, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S K mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu Siim Kurele löömisega füüsilist valu. Seega tema, avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ning grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatavad enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu Siim Kure ütluste kohaselt töötas ta restoranis tol õhtul turvamehena. Öösel kella 2-3 ajal hakati restorani juba sulgema, kui tuli kamp 4-6 meest, kes tahtsid restorani sisse saada. Kui ta üritas selgitada, et restoran on suletud, hakati tüli norima. Kõigepealt tema tuttava M R, seejärel ka temaga. Kõigepealt sai ta hoobi pähe, mille tagajärjel kukkus trepilt maha pikali. Ka M oli eelneval trepilt alla tiritud. Pikali olles nägi ta, kuidas Mt jalgadega peksti meeste poolt. M tõttas ainukesena appi tema sõbratar L. Öösel politseis andis ta oma esimesed tunnistused juhtunu kohta ja seejärel tundis fotodelt ära osa isikuid. Peksjaid oli neli kuni kuus inimest, kuid täna ei tunne ta enam ühtegi nendest ära. Vesteldes hiljem Jüri Lehistega, selgus et viimane tundis nimepidi osasid ründajatest. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 13-14) kohaselt ja SK sõnul on fotol nr 3 esitatud isikuks Ristjan Talv, kes lõi S K ühel korral jalaga pähe, mille järel kannatanu kukkus, seejärel lõi veel S K ja M Rt. Kannatanu M R selgitas kohtus, et tol õhtul ja ööl viibis ta Racing’us oma naise ja teiste tuttavatega. Väljas koos oma tuttava S Ka juttu rääkides tuli mingi seltskond mehi, kes vaatamata S K keelule ja kinnitusele, et baar on suletud, hakkasid siiski baari sisenema. Järgmine hetk, mida ta mäletab, on see, et ta oli pikali löödud, kohal oli politsei ja hiljem tehti kiirabis kindlaks tema kehavigastused ning sooritati mõned kulmuõmblused. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti (tl 24-26) kohaselt on M Rl diagnoositud peapõrutus, nahamarrastuste ja nahaaluse verevalumiga peapiirkonnas ning verevalum parema silma sidekestal. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel…, võimalik, et 19.11.2005.

(12)3 1-07-4255 a. Tunnistaja J L kinnitas kohtus alustuseks, et pika ajadistantsi tõttu ei mäleta juhtunust suurt midagi. Süüdistatavatest tunneb varasemast ajast Indrek Tamlehte. Asjaolude ja mälu värskendamiseks, prokuröri taotlusel, kohus avaldas tl. 30 tunnistaja poolt kohtueelses menetluses öeldu selles, et …minnes Racingusse oma tuttava Siim Kure juurde nägi ta juba eemalt, et kümmekond meest peksavad S ja M. Nägi kuidas Indrek lõi lamavat S jalaga näkku…“ Tunnistaja kinnitas kohtus, et kohtueelses menetluses tema poolt öeldu vastab tegelikkusele. Tunnistaja on S K ja M R peksjana äratundmiseks esitamise protokolli (tl 31) kohaselt ära tundnud fotol nr 3 esitatud Indreku, keda tunneb varasemast ajast. Tunnistaja R M andis ütlusi selles, et tema tuli öösel sõber S K, kes töötas turvamehena, juurde Racingusse. Hakati juba sulgema, kui tuli hulk mehi, kes hakkasid restorani vägisi sisse tungima. K ei tahtnud enam kedagi sisse lasta, mille järel hakkas tõuklemine. M üritas rüselusele vahele minna aga siis löödi ka teda ja mees kukkus pikali. Samas nägi ta, et keegi võõrastest meestest oli ka S K kallale tunginud. Ise ta hoidis kaklusest kõrvale ja rääkis telefonis T K, kuid nägi toimuvat piisavalt hästi pealt. Peale kaklust oli S K huul lõhki, M Rr aga lebas oimetult maas. Tunnistaja on S K ja M R peksjana ära tundnud (tl 63-65) äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt fotol nr 2 esitatud isiku (Indrek Tamlehe - kohtu märkus). (Tl 66-67) äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on tunnistaja esitatud isikute hulgast ära tundnud fotol nr 3 toodud isiku (Ristjan Talve – kohtu märkus). Fototabelis toodud isik lõi tunnistaja ütluste kohaselt S K korduvalt rusikaga ja jalaga keha ning näo piirkonda. Tunnistaja A P ütluste kohaselt viibis ta nimetatud ööl koos elukaaslase M R Racing’us, kui öösel kella 3 paiku hakati juba sulgema läksid nad mehega välja, et koju minna, samas ka vestlesid turvamees S. Siis ilmus restorani ette umbes kümneliikmeline meeste seltskond. Tunnistaja sõnul läks ta eemale tuttavaga juttu ajama. Kui hetk hiljem vaatas kohviku poole, siis nägi, et S oli nägu veriseks löödud. M oli koguni pikali maas ja Indreku nimeline mees lõi teda rusikatega näkku. Tema sekkudes lõpetas isik ründe ja taganes. L U tuli ka juurde ja võttis M pea sülle, et rohkem peksta ei saaks. M viidi hiljem kiirabiga haiglasse. Tunnistaja sõnul hakkas ta toimunust nutma, nii hirmutav ja häiriv oli juhtunu tundunud. Tunnistaja on M R peksjana ära tundnud äratundmiseks esitamise protokolli (tl 31) kohaselt fotol nr 2 esitatud isiku, keda teab Indreku nimelise isikuna ja kes peksis kannatanut korduvalt kätega keha ja pea piirkonda. Tunnistaja L U, kelle ülekuulamist prokurör taotles, asukohta ei õnnestunud kohtul kindlaks teha. Tema lähedaste sõnul viibib isik välismaal, alguses Soomes, seejärel Kreekas, tema aadress on aga teadmata. Kohtule on esitatud Lääne Politseiprefektuuri vastavasisuline ettekanne. Prokurör esitas kohtule taotluse tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. KrMS § 291 p 4 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja asukohta ei ole suudetud kindlaks teha. Kohus rahuldas kohtuistungil taotluse ja määras L U ütluste (tl 47-50) avaldamise. Tunnistaja kinnitas, et töötas nimetatud ajal Racing’us baaridaamina. Kella kolme ajal öösel hakati restorani sulgema. Sel ajal viibis restoranis tema tuttavad S K, M koos A jt. sealhulgas võõrad isikud. Inimesed väljusid ja samal ajal tuli juurde suur grupp mehi. Tema läks öörahu tagamiseks, kõrvalasuvate majade elanike kaebuste ennetamiseks välja ja teatas, et palun lahkuge ja enam sisse ei pääse. Siis nägi ta, et Madis sai lõuahaagi, nii et lendas vastu seina. M tõmmati trepist alla ja hakati jalgadega peksma. Kui S läks peksjate ja pekstava M R
(12)4 1-07-4255 vahele, et takistada peksjaid, sai ka tema löögi vastu pead ja kukkus ukse ette maha, kattes pea kätega löökide eest kaitseks. 3-4 meest hakkasid S K peksma jalgadega, nii keha kui pea piirkonda. Seejärel läks ta vahele aga sai löögi jalgadesse ka ise ja kukkus trepist alla. Ta hakkas karjuma ja politseid appi paluma, sama tegi ka kohale tõtanud A. Ta läks vahele ka M peksjatele ja võttis takistamiseks M pea sülle. Karjumise peale peksjad panid jooksu. Sündmus oli kõigile kohalviibijatele väga šokeeriv. Tunnistaja on S K ja M R peksjana ära tundnud esiteks Ristjan Talve (äratundmiseks esitamise protokoll tl 51-52) ja teiseks kakluse alustajana ning Ms R peksjana Indrek Tamlehe (äratundmiseks esitamise protokoll tl 53-55). Süüdistatav Indrek Tamleht seletas, et minnes tol ööl üksi läbi Pärnu kesklinna pargi, kohtas ta nelja vene keelt kõnelevat isikut, kes palusid juhatada neid mingisse lähedalasuvasse baari. Läinud lähimasse baari, milleks oli Racing, läks seal ukse taga kähmluseks. Teda, kui kõrvalseisjat tõugati ootamatult trepilt alla ning enesekaitseks sooritas ta tõukaja pihta käega ühe vastulöögi. Kui isik maha kukkus, läks ta viimase juurde ja toibutas teda põsele patsutamisega. Süüdistatava hinnangul tema ei algatanud kaklust ega ole ka ise esimesena kedagi rünnanud. Ristjan Talv on talle võõras inimene. Süüdistatava kaitsja hinnangul Indrek Tamlehe süü

§ 263p 1, 2, 4 järgi pole tõendamist leidnud.

Süüdistus on umbmäärane ja ei valgusta, milles tegelikult kaitstavat süüdistatakse. Tegelikkuses Tamleht tegutses hädakaitse seisundis, äärmisel juhul võiks tema tegu kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121tunnustel.

Süüdistatav Ristjan Talv seletas, et temale on süüdistus arusaamatu. Tema ei ole nimetatud ajal sündmuskohal viibinud. Tunnistajate ütlused on vastukäivad, mis iseenesest välistavad tema süü. Süüdistava kaitsja asus seisukohale, et kaitsealuse süü on tõendamata. Isik on kinnitanud, et ei viibinud sündmuskohal ja tal ei ole kohustust esitada ka selle kohta tõendeid. Tunnistajate ütlustes peituvad vastuolud, mida ei õnnestunud kohtulikul uurimisel kõrvaldada. Äratundmiseks esitamise protokollid on koostatud menetlusnorme rikkudes. Ajaliselt varem on tunnistaja L U esitatud isikud äratundmiseks, alles siis on ta üle kuulatud, süüdistavast on seejuures kasutatud pilti, mis on tehtud aastaid tagasi. Kaitsja hinnangul on need protokollid sellisel kujul tõenditena kõlbmatud. Prokuröri seisukoha kohaselt on nii Indrek Tamlehe kui ka Ristjan Talve süü kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud kannatanute S K, M R aga ka tunnistajate J L, A P, R Mja L U oma vahel haakuvate ütlustega. Lisaks on olemas isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt ja äratundmiseks esitamise protokollid, kus süüdistatavad on ära tuntud õigusvastaseid tegusid sooritanud isikutena. Prokurör palus kohtul isikud süüdi mõista

§ 263

p 1, 2, 4 järgi ning mõista nii Indrek Tamlehele kui ka Ristjan Talvele karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele üks kuu vangistust, ülejäänud viis kuud jätta

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et isikud ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Indrek Tamlehe kaitsja palus süüdistatav õigeks mõista, e. siis äärmisel juhul kvalifitseerida tegu ringi

§ 121järgi, mõistes rahalise karistuse.

Ristjan Talve kaitsja palus süüdistatav õigeks mõista. Maakohtu seisukoht Nii Indrek Tamlehte kui ka Ristjan Talve süüdistatakse

§ 263p 1, 2, 4 selles, et nemad

(12)5 1-07-4255 19.11.2005.a. ajavahemikul kella 02.50-03.00 ajal Pärnu linnas, Malmö 15 asuva külalistemaja „Racing“ ees avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungisid üheskoos eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M R ning lõid teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M R löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Samuti lõid nad mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud Siim Kuret, kes nähes M.Ri peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.K kukkus põlvili. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S Kt mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu S Ke löömisega füüsilist valu. Seega nemad, avaliku korra rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ning grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Indrek Tamleht möönab konflikti toimumist, kuid ei nõustu väitega, et tema ründas kedagi sihilikult. Tema ütluste kohaselt tekkis olukord, kus teda ennast löödi, mille jätkuna sooritas ta ühe löögi ründaja pihta. Ristjan Talv üldse eitab sündmuskohal viibimist. Kannatanute Ke ja R, tunnistajate Le, M, P ja Ue ütlused haakuvad täielikult selles, et süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus avaliku korra rikkumine, milles kasutati vägivalda M Ri ja avalikku korda kaitsma asunud S K suhtes, isikute grupi poolt. Nimetatud süüteo sooritajatena on kannatanud ja tunnistajad ära tundnud Indrek Tamlehe ja Ristjan Talve. Kannatanud ja tunnistajad täna enam paljut ei mäleta ja vägivallatsejaid ära ei tunne, kuid jäid kindlaks selle juurde, et vahetult sündmusejärgselt antud ütlused on õiged ja ei vaidlustanud äratundmiseks esitamise protokollides antud ütlusi. Siinjuures otsesõnu (tl 13-14) on Ristjan Talve osalemist kuriteos kinnitanud Siim Kure, kelle kinnitusel viimane lõi ühel korral teda jalaga pähe, mille järel kannatanu kukkus, seejärel lõi isik veel S K ja M R. Otsesõnu on R T isikuna, kes S K korduvalt lõi rusikatega keha ja näo piirkonda ära tundnud ka tunnistaja R M (tl 66-67). Vahetult kuriteo sooritajana on Indrek Tamlehe ära tundnud tunnistaja, kelle ütluste kohaselt (tl 31-32) isik peksis S K ja M Rt. Tunnistaja A samuti nägi isikut peksmas keha ja näo piirkonda M R (tl 35-37). Tunnistaja R M kinnitusel (tl 63-65) lõi Tamleht korduvalt Kt. KrMS § 81 lg 1 sätestab, et menetleja võib isikut esitada äratundmiseks ülekuulatud tunnistajale. Li U tunnistajana ülekuulamine (tl 47-50) algas kell 11.30 ja lõppes kell 12.00. Seevastu äratundmiseks esitamised (tl 51-51, 53-55) algasid kell 11.15 ja lõppesid kell 11.30, s.o. enne tunnistaja ülekuulamist. Kohtu hinnang ühtib siinjuures kaitsjate arvamusega selles, et Li Ue äratundmiseks esitamine, kui menetlustoiming, on teostatud menetlusnorme rikkudes. Seega on L U sooritatud isiku äratundmine kui tõend kõlbmatu ja kohtumenetluses mittekasutatav. Süüdistatava Ristjan Talve kaitsja kartus selle kohta, et tema kaitsealuse äratundmisel kasutatud foto on tehtud aastaid tagasi ja seega on äratundmisel tekkinud vale mulje äratuntavast, on alusetu. Oluline on see, et mitte üks, vaid rida tunnistajaid on Ristjan Talve ära tundnud kuriteo sooritajana. Seega saab järeldada, et fotol kujutatud isik on Ristjan Talv ja vastupidi. Kohtu subjektiivsel hinnangul on isik toimikus asuva foto järgi selgesti äratuntav ka

(12)6 1-07-4255 täna. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohtu hinnangul kattuvad kannatanute K ja R, tunnistajate L, M, P ja U ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Kohus peab sellise veendumuse kujunemisel oluliseks ka asjaolu, et kannatanud K ja Ri, tunnistajad Le, M, P ja U on süüdistatavate suhtes võõrad. S K näol on tegemist ka avalikku korda kaitsma asunud turvamehega, kelle suhtes ei ole menetluses esitatud andmeid, mis võimaldaksid seada tema ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. Samuti ei ole menetluses esitatud andmeid, mis võimaldaksid seada tunnistajate ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võiksid anda alust kahtlustada kannatanuid ja tunnistajaid mistahes isiklikust konfliktist süüdistatavatega või muust motivaatorist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldseks kajastamiseks käesolevas kriminaalmenetluses. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda kannatanute Kure ja Reieri, tunnistajate Le, M, Pi ja U poolt sündmuse kohta antud ütlusi objektiivseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul omistada kannatanute K ja R, tunnistajate L, M, P ja U ütlustele 19.11.2005. a. asetleidnud sündmuste kohta suurem kaal, kui süüdistatavate Indrek Tamlehe ja Ristjan Talve ütlustele. Seega loeb kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt süüdistatavad 19.11.2005.a. ajavahemikul kella 02.50-03.00 ajal Pärnu linnas, Malmö 15 asuva külalistemaja „Racing“ ees avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungisid üheskoos eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M R’ile ning lõid teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R’it mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M R’ile löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma
(12)7 1-07-4255 sidekestal. Samuti lõid nad mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud S Kt, kes nähes M.Ri peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.K kukkus põlvili. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S K’t mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu S K’le löömisega füüsilist valu. Kohtu hinnangul on nii Indrek Tamlehe kui Ristjan Talve poolt kannatanute löömine mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda käsitletavad kehalise väärkohtlemisena, sest selle tulemusena mõjutati kannatanute keha viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Korduvat löömist tuleb nende olemusest tulenevalt lugeda piisava intensiivsuse juures valutekitavaks. Tuvastatud faktoloogiast tulenevalt oli süüdistatavate rünne S K ja M R vastu piisavalt intensiivne, et sellega kaasneks loomuliku reaktsioonina valu. Seega tuleb nende poolt kannatanute suhtes toimepandud tegu lugeda vägivaldseks. Lisaks tekitati süüdistavate poolt M Re tervisekahjustus: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Kuivõrd S K läks takistama rünnet M R vastu, tuleb tema tegevus lugeda avaliku korra kaitsmisele suunatuks ja teda seetõttu avaliku korda kaitsvaks isikuks. Avaliku korrana tuleb käsitleda heade tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida enda õigusi, vabadusi ja kohustusi (RK 3-1-1-32-96, 3-1-1-89-96, 3-11-102-03). Avalikuks kohaks tuleb lugeda selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RK 3-1-1-102-03). Kohtu hinnangul on südalinnas asetseva külalistemaja Racing restorani esise näol tegemist kohaga, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Selle kinnituseks on asjaolu, et ka süüdistatavatele etteheidetava teo toimepanemise ajal oli kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt sündmuskohal palju inimesi, kes ei olnud süüdistatavatega seotud. Nendel isikutel oli põhjendatud õigus eeldada heade tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevaheliste ühiskondlike suhete kehtimisele ka selle restorani esisel linnatänaval, mis peaksid tagama avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida enda õigusi ja vabadusi. Selle lahutamatuks osaks antud kontekstis on õigus sõita vestelda tuttavatega tänaval kartmata, et õigusrikkuja ründab neid. Seda enam on avaliku korra rikkumisena käsitletav rünnet M R peksmist takistama ja seega avalikku korda kaitsma asunud Siim Kure ründamine käelöökidega ja jalgadega näkku avalikus kohas paljude kõrvalseisjate nägemisulatuses. Kohtu seisukohalt vastab eeltoodust tulenevalt Indrek Tamlehe ja Ristjan Talve rünnak avalikus kohas M R ja avalikku korda kaitsva S K vastu

§ 263

p 1, 2 ja 4 objektiivse koosseisu tunnustele, sest sellega rikuti vägivallaga ja avalikku korda kaitsvat isikut rünnates nii M Ri, S K, kui ka teiste restorani juures viibivate isikute rahu ja kehtivat avalikku korda. Kohtu hinnangul saab lugeda selle tegevuse toimepanduks isikute grupi poolt, sest kriminaalmenetluses on leidnud tõendamist, et isikud panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, seega vastutavad kaastäideviijatena.

§ 263

p 1, 2, 4 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

§ 17lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka

(12)8 1-07-4255 teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungisid süüdistatavad üheskoos eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M Re ning lõid teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M Re löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Samuti lõid nad mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud S K, kes nähes M.Ri peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.Kure kukkus põlvili. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S K mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu S K löömisega füüsilist valu. Sellise tegevusega süüdistatavad vähemalt pidid teadma, et pekstes teist inimest ning sellega kaasneb isikule füüsilise valu tekitamine ja võib kaasneda tervise kahjustamine ning tahtma või vähemalt möönma seda. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele

§ 16

lg 3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatavad sooritasid

§ 263

p 1, 2 ja 4 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusega. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad

§ 263

p 1, 2 ja 4 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest.

§ 2

lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt

§ 263p 1, 2 ja 4 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

(12)9 1-07-4255

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad Indrek Tamleht ja Ristjan Talv avaliku korra rikkumise eesmärgil, tungisid üheskoos eeluurimisel seni tuvastamata isikutega kallale M R ning lõid teda vähemalt ühel korral rusikaga vastu lõuga, mille tulemusena viimane vajus vastu maja seina ja kaotas hetkeks teadvuse. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat M R mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanu M Re löömisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: peapõrutuse koos põrutushaava, nahamarrastused, nahaaluse verevalumi peapiirkonnas ning verevalumi parema silma sidekestal. Samuti lõid nad mitmel korral rusikaga näo piirkonda avaliku korra kaitsmisele asunud SK, kes nähes M.R peksmist, sekkus kaklusesse, et see lõpetada ning milliste löökide tagajärjel kannatanu S.Kure kukkus põlvili. Seejärel lõid nad, avaliku korra rikkumise eesmärgil, maas lamavat S K mitmel korral käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda põhjustades kannatanu S K löömisega füüsilist valu. Seega näitasid nad üles vägivaldset entusiasmi teise inimese vastu olukorras, kus neil oli olemas reaalne võimalus käituda heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Süüdistatavate valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü

§ 263p 1, 2 ja 4 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.

Kohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Indrek Tamleht tunnistada

§ 263

p 1, 2 ja 4 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Samuti tuleb Ristjan Talv tunnistada

§ 263

p 1, 2 ja 4 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu,

(12)10 1-07-4255 tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavad Indrek Tamleht nagu ka Ristjan Talv kehtivaid karistusi ei oma. Samas kuriteo iseloom kinnitab, et süüdistatavad ei ole omanud tõsikindlat kavatsust järgida ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikku. Nende teod on olnud suunatud avaliku korra vastu ning seotud vägivalla kasutamisega. Eeltoodust järeldub, et süüdistatavad kujutavad endast ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb

§ 56lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada.

Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine isikutele süüksarvatud teos ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtul tuleb karistuse valikul arvestada ka vajadust mõjutada süüdistatavaid hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavaid ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva kriminaalmenetluse ajal enam õigusvastaste tegude eest karistatud. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes

§ 56

lg 1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistatavad on näidanud üles tahet loobuda kuritegelikust käitumisest ning kujundada enda käitumist edaspidi vastavalt ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nii Indrek Tamlehele kui ka Ristjan Talvele tuleb

§ 263

p 1, 2, 4 järgi mõista karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isikud kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Kohtu hinnangul vastab selline karistus kui õiguslik etteheide isikute süüle ning on ilmselt eripreventiivselt piisav motiveerimaks neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Indrek Tamlehelt riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Välja mõista Ristjan Talvelt riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel tasu riigi õigusabi eest 1486,80 krooni ja toimiku koopiate valmistamise tasu 7 krooni. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2, 3; § 180 lg 1 alusel Indrek Tamlehelt ja Ristjan Talvelt solidaarselt riigituludesse ekspertiisitasu 2875 krooni ja tunnistajale sõidu-ja päevarahadena väljamakstud 2635 krooni. Summad tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbank’is nr 221023778606 viitenumber 2800049696 selgitus „ nimi 107-4255 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole.

(12)11 1-07-4255 Indrek Tamlehe suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ristjan Talve suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik
(12)12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.