Obsah (13)
§ 209§ 22§ 183§ 199§ 63§ 68§ 74§ 75§ 344§ 349§ 73§ 56§ 1851-07-12184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsembril 2008. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-12184 Kohtunik Rubo Kikerpill Sekretär Evi
§ 209
lg 2 p 1,2,3; § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi; Aivar Velav süüdistuses
§ 209
lg 2 p 1,2,3; § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi; Helle Aarde süüdistuses
§ 22
lg 3 - § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 349 järgi; Roland Valler süüdistuses
§ 209
lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 199 lg 2 p 4 järgi ja Marko Langund süüdistuses
§ 22lg 3 - § 209 lg 2 p 2,3 järgi.
Süüdistatav Enn Libe isikukood: 36311114219 xxxxx Varasem karistatus: 1) 02.07.1980 Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 1 järgi 2 aastase vabadusekaotusega; 2) 04.11.1982 Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 1
(54)1-07-12184 2 järgi 2 aastase vabadusekaotusega; 3) 14.06.1986 Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 112 lg 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega; 4) 24.11.1998 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 5) 23.04.2002 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aastase 2 kuulise vabadusekaotusega, väärteokorras 2007 a karistatud ei ole. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav Aivar Velav isikukood: 36102194226 xxxxxxxxxxxx Varasem karistatus: 1) 13.02.1984 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 152 lg 1 järgi 1 aastat tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega; 2) 15.10.1984 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4 ja § 207 lg 1 järgi 7 aastase vabadusekaotusega; 3) 17.08.1998 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 4) 08.09.2003 Pärnu Maakohtu poolt
§ 183
järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase 6 kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 2006/2007 a kaks korda, rahatrahvid tasumata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav Helle Aarde isikukood: 44207134211 xxxxxxxxxxxxxxx Varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav Roland Valler isikukood: 36312130250 xxxxxxxxxxxx 2
(54)1-07-12184 Varasem karistatus: 1) 28.02.1997 Valga Maakohtu poolt KrK § 143 lg 1 järgi 4 kuulise vabaduskaotusega; 2) 08.05.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 5 kuulise vabadusekaotusega; 3) 13.05.1997 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega; 4) 16.02.1998 Järva rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega; 5) 16.04.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 1´1,2 järgi 2 aastase 6 kuulise vabadusekaotusega; 6) 03.12.2003 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi 1 aastase 6 kuulise vabadusekaotusega 3 aastase katseajaga; 7) 12.09.2003 Tallinna Linnakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4 järgi 1 aastase 7 kuulise 21 päevase vabadusekaotusega; 8) 24.10.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
§ 209
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aastase 7 kuulise 21 päevase vangistusega, millega loeti kantuks 12.09.2003 Tallinna LK otsusega mõistetud 1 aasta 7 kuu 21 päevase vangistus; väärteokorras 2007 a karistatud ei ole. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav Marko Langund isikukood: 37504034213 xxxxxxxxxxxxx Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras 2006/2007 a karistatud kahel korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313 ja 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Enn Libe ja karistuseks mõista:
§ 209
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vangistust;
§ 22
lg 2 - § 344 lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõista Enn Libe’le liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 05.05.2006 kuni 06.06.2006, s.o. 1 kuu ja 1 päev Enn Libe karistusest kantuks. Ärakandmisele kuulub 2 aastat, 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 08.12.2008. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3
(54)1-07-12184 Süüdi tunnistada Aivar Velav ja karistuseks mõista:
§ 209
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vangistust;
§ 22
lg 2 - § 344 lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 23.03.2006 kuni 22.09.2006, s.o. 5 kuud ja 29 päeva Aivar Velav’i karistusest kantuks. Ärakandmisele kuulub 1 aasta, 6 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates 17.11.2007. a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Süüdi tunnistada Helle Aarde ja karistuseks mõista:
§ 22
lg 3 - § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vangistust;
§ 344
lg 1 järgi 6 kuud vangistust;
§ 349
järgi 6 kuud vangistust;
§ 63
lg 2 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõista Helle Aarde’le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 19.09.2006 kuni 09.03.2007, s.o. 5 kuud ja 18 päeva karistusest kantuks. Ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 12 päeva vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui Helle Aarde ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 08.12.2008. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Roland Valler ja karistuseks mõista:
§ 209
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 aastat vangistust;
§ 344
lg 1 järgi 6 kuud vangistust;
§ 199
lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 18.09.2006 kuni 16.03.2007, s.o. 5 kuud ja 26 päeva Roland Valler’i karistusest kantuks. Ärakandmisele kuulub 4 aastat ja 4 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates karistuse kandmise kohta ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Õigeks mõista Marko Langund süüdistuses
§ 22lg 3 - § 209 lg 2 p 2, 3 järgi.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ajavahemiku 14.11.06 kuni 16.11.2006 eest on isikul õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitada Marko Langundile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Menetluskulud: Välja mõista Enn Libe’lt riigituludesse sundraha 6525 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 10956,30 krooni. Välja mõista Aivar Velav’ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 7 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 1189,44 krooni. 4
(54)1-07-12184 Välja mõista Helle Aarde’lt riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 7 krooni, käekirjaekspertiisi tasu 4680 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 17059,26 krooni. Välja mõista Roland Valler’lt riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 1176,80 krooni, käekirjaekspertiisi tasu 1800 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 21909,06 krooni. Jätta Marko Langund’i menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetutel tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud summad 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvetele: SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus “nimi kohtukulud 1-07-12184“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 1) Dokumendid, mis toimikus /kd I tl 89, 120; kd II tl 58,107, 144,261,262; kd III tl 100, 146,194; kd IV tl 47-48, 133-134/ - jätta kriminaalasja juurde 2) Asitõendiks tunnistatud lauaarvutite vaatlustega CD-plaadid jätta kriminaalasja toimiku juurde. 3) Sõiduauto Opel Omega xxxxx – mis võetud vastutavale hoiule A P poolt, tagastada Taimu Luur’ile kui seaduslikule omanikule. 4) Teler Beko, mis võetud vastutavale hoiule OÜ Laenugrupp Pärnu poolt, jätta OÜ Laenugrupp’le. 5) Mobiiltelefon Samsung X300 tagastada G B. 6) Helisalvestised CD-plaatidel jätta kriminaalasja toimiku juurde Tsiviilhagid:
- Välja mõista Enn Libelt, Aivar Velavilt ja Helle Aardelt solidaarselt H O kasuks 530000 krooni.
- Välja mõista Roland Vallerilt: 2.
- A P (M) kasuks 10500 krooni; 2.
- A K kasuks 377237,10 krooni; 2.
- L K kasuks 16005,87 krooni; 2.
- A T kasuks 207950 krooni; 2.
- G B kasuks 12019,18 krooni.
- Rahuldada E K’i tsiviilhagi. 3.
- Tuvastada 01.03.2006 Valga notari K K poolt tõestatud volikirja (notari reg/number 1109/2006), milles E K volitas H N’t müüma temale kuuluvat, Käo tn 37, Pärnus asuvat kinnistut, tühisus. 3.
- Tuvastada 13.03.2006.a Pärnu notari K K juures E K’i (keda esindas 01.03.2006.a volikirja alusel H. N) ja Marko Langund’i vahel notariaalselt sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Pärnu notari K K reg/number 2157) tühisus. 3.
- Kustutada kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna kinnistusregistri osa nr 339205 (katastritunnus 62508:033:0760, väikeelamumaa, asukoht Käo tn 37 Pärnu linn) kolmandasse jakku Pärnu Maakohtu 17.11.2006.a arestimismääruse alusel E K’i kasuks kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. 5
(54)1-07-12184 3.
- Tunnistada Marko Langund’i kohustust anda nõusolek kinnistusraamatus ebaõige omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kustutatakse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna kinnistusregistri osa nr 339205 (katastritunnus xxxxxx, väikeelamumaa, asukoht Käo tn 37 Pärnu linn) teises jaos kanne nr. 3 senise omaniku Marko Langund’i (isikukood 37504034213) kohta ning kantakse samasse jakku omanikuna sisse E K (isikukood xxxx 3.
- Kohtuotsus saata peale jõustumist kinnistusraamatu kande muutmise osas täitmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ENN LIBE süüdistatakse selles, et tema olles 24.11.1998 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga, omades seega kustumata karistatust - septembrikuus 2005 aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, olles teada saanud üksi elavast ja halva tervisliku seisundiga P O (sündinud 12.10.1925), kes omas hoonestatud kinnistut Pärnus, Rohu tn 86, tema koos Aivar Velaviga, kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks ning olles eeluurimisega tuvastamata isikult saanud enda valdusse Pavliina Orava isikutunnistuse xxxx koos Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu kuulumist P.O tõendavate dokumentidega: koopia kinnistamisotsusest 06.02.1997 xxx; maa ostu-müügilepingu 09.12.1996, Pärnu LV korralduse 30.06.1995 nr 446-p ja koopia A O surmatunnistusest v.a 03.01.1994 DL 0032263, andis dokumendid üle Aivar Velavile, kes saatis need 16.09.2005 kell 16.45 Pärnust Viljandisse suunduva OÜ Cargobus vahendusel oma tuttavale D V, kes viis saadetud dokumendid 19.09.2005 notaribüroosse Viljandis, Tallinna tn
- Seejärel ajavahemikul 19.09 - 20.09.2005, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kihutas Enn Libe Pärnus, Suur-Sepa 18 turul, ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga H A, talle eelnevalt 100 krooni andes, esinema teise isikuna ja allkirjastama notaris lepingut ning allkirja harjutamiseks andis ta samas H.A P.O isikutunnistuse xxx, teades, et H.Aardel endal puudus soov, oskused ja vajadus tehingust osavõtmiseks. Seejärel 21.09.2005 kella 09.00-ks sõitis Enn Libe, A.Velaviga eelnevalt kooskõlastatult, koos Helle Aardega Viljandisse, Tallinna tn 8 notaribüroosse, kus lõid notar V.A väära ettekujutuse Rohu t 86 hoonestatud kinnistu ostu-müügitehingust kui ausast tehingust, mille tulemusena notar V A, koostas ja tõestas Pärnus, Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega müüjana P O esinenud Helle Aarde müüs lepingu eseme ostjale, Enn Libele 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kusjuures tegelikkuses rahasummat 500 000 krooni E.Libe poolt üle ei antud ei seaduslikule omanikule P.O ega H.Aardele, kuna nii E.Libe kui A.Velav olid teadlikud, et P.O puudus soov müüa Rohu 86 hoonestatud kinnistut ning tehingu tegemiseks kaasati selleks kõrvaline isik - Helle Aarde, kui müügiks volitusi mitteomav isik, millise tegevuse tulemusena sai E.Libe Pärnus, Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu omandamisega varalist kasu ja P.O varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses ning kahjustati P.Orava Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja 6
(54)1-07-12184 käsutada ja jäeti P.O ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust. Seega Enn Libe, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja isikute grupi poolt, pani toime
§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti Enn Libe, ajavahemikul 19 - 20.09.2005, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kelmuse toimepanemise eesmärgil, kihutas Helle Aardet toime panema dokumendi võltsimist, milline tegevus seisnes selles, et Enn Libe andis Pärnus, Suur-Sepa 18 turul, ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga Helle Aardele P O isikutunnistuse xxxx sellel oleva P O allkirja võltsimise harjutamiseks, mille tulemusena Helle Aarde 21.09.2005 kella 09.00- 09.30 vahelisel ajal Viljandis, Tallinna t 8 notaribüroos notar V A poolt tõestatava ostu - müügi tehingu käigus ja Enn Libe juuresolekul, võltsis kinnistu omaniku P O allkirja, kirjutades kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingule müüja kohale omakäeliselt nime P O ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust P.O nimel saada õigusi ja võtta kohustusi Pärnus, Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu ostu- müügitehinguga seoses. Seega Enn Libe, kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimisele, pani toime
§ 22lg 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
AIVAR VELAV’it süüdistatakse selles, et tema, septembrikuus 2005 aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, olles Enn Libelt teada saanud üksi elavast ja halva tervisliku seisundiga P O (sündinud 12.10.1925), kes omas hoonestatud kinnistut Pärnus Rohu tn 86, Aivar Velav koos Enn Libega, kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks ning olles Enn Libelt saanud enda valdusse P O isikutunnistuse ID kaardi xxxx koos Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu kuulumist P.O tõendavate dokumentidega: koopia kinnistamisotsusest 06.02.1997 xxxxx; maa ostu-müügilepingu 09.12.1996, Pärnu LV korralduse 30.06.1995 xxx ja koopia A O surmatunnistusest v.a 03.01.1994 xxxxx, saatis need 16.09.2005 kell 16.45 Pärnust Viljandisse suunduva OÜ Cargobus vahendusel tuttavale D V, kes viis saadetud dokumendid 19.09.2005 notaribüroosse Viljandis Tallinna t 8. Seejärel, 21.09.2005 kella 09.00-ks sõitis A.Velav, E.Libega eelnevalt kooskõlastatult, kuid E.Libest ning E.Libe poolt otsitud, Pärnus Rohu tn 86 omaniku P O esinevast Helle Aardest, eraldi Viljandisse, Tallinna t 8 notaribüroosse, kus lõid notar V.A väära ettekujutuse Rohu t 86 hoonestatud kinnistu ostu-müügitehingust kui ausast tehingust, mille tulemusena notar V A, koostas ja tõestas Pärnus, Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega müüjana P O esinenud Helle Aarde müüs lepingu eseme ostjale, Enn Libele 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kusjuures tegelikkuses rahasummat 500 000 krooni E.Libe poolt üle ei antud ei seaduslikule omanikule P.O ega H.Aardele, kuna nii E.Libe kui A.Velav olid teadlikud, et P.O puudus soov müüa Rohu 86 hoonestatud kinnistut ning tehingu tegemiseks kaasati selleks kõrvaline isik Helle Aarde, kui müügiks volitusi mitteomav isik, millise tegevuse tulemusena sai E.Libe Pärnus, Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu omandamisega varalist kasu, Aivar Velav varalist kasu vähemalt 1000 krooni ja P.O varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses ning kahjustati P.O Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja jäeti P.O ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust. Samuti Aivar Velav, olles eelnevalt toime pannud kelmuse ning olles seega
§ 209
lg 2 p 1 tähendatud isik, pani toime kelmuse katse, mis seisnes selles, et tema veebruarikuu algul 2006 a, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, olles teada saanud üksi elavast ja halva tervisliku seisundiga E K (sündinud 02.10.1918), kes omas hoonestatud kinnistut Pärnus, Käo tn 37, 7
(54)1-07-12184 kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks ning olles R.Vallerilt saanud enda valdusse E K isikutunnistuse xxxxxxxxxx ning fotod Pärnus, Käo tn 37 asuvast ehitisest, saatis need koos tema poolt Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnast saadud Käo t 37 kinnistu väljatrükiga 08.02.2006 kell 13.40 Pärnust Viljandisse suunduva OÜ Cargobus vahendusel oma tuttavale D V, kes tegi 08.02.2006 a ettepaneku kinnistu ostmiseks M M ning viis saadetud dokumendid 09.02.2006 a notaribüroosse Viljandis, Tallinna t 8. Seejärel, 22.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kihutasid Aivar Velav ja Roland Valler, viimase elukohas Pärnus, Pilli t 1-2 ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga Helle Aardet, materiaalse hüvitise lubamisega, esinema teise isikuna, s.o. Käo t 37 omaniku E K ja allkirjastama notaris Käo t 37 ostu-müügilepingut, misjärel 23.02.2006 kella 08.00-ks sõitis A.Velav eelnevalt R.Valleriga kooskõlastatult koos Pärnus, Käo tn 37 omaniku E K esineva Helle Aardega, Viljandisse, Tallinna t 8 notaribüroosse teostama Pärnus, Käo 37 kinnistu ostumüügitehingut, mille kohaselt E K müüb Käo tn 37 hoonestatud kinnistu 700 000 kr eest M M, kuid müügitehing jäi tõestamata A.Velavist ja müüjana esinenud H.Aardest sõltumata asjaoludel, kuna notar V.A veendumuse kohaselt ei olnud müüja otsusevõimeline isik. Tehingu toimumata jäämisel E.K varalist kahju ei kannatanud ning A.Velav ega R.Valler varalist kasu ei saanud. Samuti Aivar Velav,
§ 209
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 23.02.2006 kella 08.00-09.00 vahelisel ajal, saanud Viljandis notar V A büroos Helle Aardelt tagasi E K kuuluva isikutunnistuse nr A1023015 ning olles jätkuvalt huvitatud varalise kasu saamisest, ajavahemikul 23.02.-28.02.2006, olles kokku leppinud aja müügivolikirja sõlmimiseks Valgas, Lai tn 3 notar K K juures, Aivar Velav koos Roland Valleriga, kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks, 27.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kihutas koos Roland Valleriga viimase elukohas, Pärnus Pilli-1-2 ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga Helle Aardet, materiaalse hüvitise lubamisega, esinema teise isikuna, s.o E K ja allkirjastama notaris volikirja. Selleks, 28.02.2006 varahommikul sõidutasid A.Velav ja Roland Valler, Pärnus Käo tn 37 omaniku E K esineva Helle Aarde, Valgamaale, Helme valda, Jõgeveste külas elava H N (sündinud 03.05.1927) juurde, kus A.Velav koos R.Valleriga veensid H.N, esinema notaris E.K vennana ja olema E.K poolt volitatud isikuks Käo tn 37 kinnistu müümiseks, lubades E.K esinenud H.Aarde asumist tema juurde elama, ja teades, et H.N endal puudub huvi ja oskused selle kinnistuga tehingute tegemiseks, H.Aarde ja H.N on teineteisele võõrad isikud ning E K esinenud Helle Aarde H.N juurde elama ei jää. Seejärel, 01.03.2006 kella 09-ks sõidutasid Aivar Velav ja Roland Valler viimaste lubadustest eksitusse viidud H N ja E K esineva Helle Aarde, Valgas Lai tn 3 notaribüroosse, kus notar K K koostas ja tõestas tähtajatu volikirja, millega E K volitas H.N müüma temale kuuluvat kinnistut Pärnus, Käo tn 37 ning kinnistut üle andma, misjärel 06.03.2006, täpselt tuvastamata ajal, viis kinnisvaraga tehingutest tulu teeniv Marko Langund, kellele A.Velav tegi ettepaneku Käo t 37 kinnistu ostmiseks, eesmärgiga saada varalist kasu ning vabaneda rahalistest kohustustest M.Langundi juhitava firma OÜ Lend Invest ees, Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroosse A.Velavilt ajavahemikul 01.03.-06.03.2006, saadud volikirja ning teatas Käo tn 37 kinnistu müügihinnaks 500 000 krooni. Järgnevalt, 12.03.2006 kella 19 paiku sõidutas A.Velav, Valga maakonnast, Helme vallast, Jõgeveste külast Rebase talust H N enda elukohta Pärnus, Riia mnt 41-1, lubades H.N abistada teda Pärnus Käo tn 37 kinnistu müümisel ja eesmärgiga saada ostu-müügistehingust tulu ning teades, et H.N puudub huvi Käo tn 37 kinnistut müüa ja H.N ei ole volitanud Käo tn 37 tegelik omanik E.Kangur. 13.03.2006 kella 12-13.30 vahelisel ajal sõidutas A.Velav H.N Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroosse, kus notar K K koostas ja tõestas Pärnus, Käo tn 37 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüja E K volitatud esindaja H N müüs lepingu eseme Marko Langundile 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on 8
(54)1-07-12184 ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist. A.Velav koos R.Valleriga teades, et E Kl puudus soov müüa Pärnus, Käo tn 37 asuvat hoonestatud kinnistut ning otsitud ja müügitahet mitteomavate isikute: H.Aarde ja H.N kui Käo t 37 kinnistu müügiks volitusi mitteomavate isikute kaasamisega, lõid 01.03.2006 E K nimelt tähtajatu volikirja tõestanud notar K.K ja 13.03.2006 Käo tn 37 ostu-müügilepingu tõestanud notar K.K väära ettekujutuse kui ausatest tehingutest, kahjustades Käo tn 37 omaniku E K Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning jätsid E.K ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest tasu ning teades, et Marko Langund ei maksnud kinnistu tegelikule omanikule E.K ega müügikäsundit täitvale H N 500 000 kr suurust asja hinda ja millise nendepoolse tegevuse tulemusena tekitati E K varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses. Seega Aivar Velav, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupi poolt, pani toime
§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti Aivar Velav, 28.02.2006 kelmuse toimepanemise eesmärgil, koos Roland Valleriga kihutas Helle Aardet toime panema dokumendi võltsimist, milline tegevus seisnes selles, et nemad andsid H N elukohas, Jõgeveste külas, Helme vallas, Valgamaal Helle Aardele E K isikutunnistuse nr A1023015 sellel oleva E K allkirja võltsimise harjutamiseks, mille tulemusena Helle Aarde 01.03.2006 kella 09.00-10.00 vahelisel ajal Valgas, Lai tn 3 notaribüroos notar K K poolt volikirja sõlmimisel ning H N ja Roland Valleri juuresolekul, võltsis kinnistu omaniku E K allkirja, kirjutades volikirjas notariaalaktis osaleja ehk volitaja kohale omakäeliselt nime E K ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust E K nimel volitada H N müüma kinnistut Pärnus, Käo tn 37. Seega Aivar Velav, kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimisele, pani toime
§ 22lg 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HELLE AARDE’t süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa kelmuse toimepanemisele, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 19.09. - 20.09.2005 a, täpselt tuvastamata kuupäeval, Pärnus Suur-Sepa 18 turul, olles eelnevalt saanud Enn Libelt 100 krooni, nõustus varalise kasu saamise eesmärgil Enn Libe poolt tehtud ettepanekuga esineda ja allkirjastada notaris lepingut, temale võõra isiku, Pavliina Oravana, milleks sai E.Libelt P.O isikutunnistuse xxxx ning harjutas Enn Libe poolt temale antud isikutunnistuse järgi P O allkirja võltsimist, kusjuures H.Aardel endal puudus soov, oskused ja vajadus ostu-müügitehingust osavõtmiseks. Seejärel, 21.09.2005 kella 09.00-ks sõitis Helle Aarde koos Enn Libega Viljandisse, Tallinna t 8 notaribüroosse, kus notar V A koostas ja tõestas Pärnus, Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega müüjana P O esinenud Helle Aarde müüs lepingu eseme Enn Libele 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kusjuures H.Aarde oli teadlik, et tegelikkuses E.Libe temale kui Pärnus, Rohu tn 86 kinnistu müüja P O esinenud isikule 500 000 kr suurust müügihinda üle ei andnud, tegelikku Rohu tn 86 omanikku müügitehingus ei osalenud, reaalne huvi kinnistu - Rohu tn 86 omandamiseks oli Enn Libel ning millise tegevuse tulemusena sai E.Libe Pärnus, Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu omandamisega varalist kasu, H.Aarde varalist kasu 100 krooni ja P.O varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses ning kahjustati P.O Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja jäeti P.O ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust. Samuti Helle Aarde, olles eelnevalt toime pannud kelmusele kaasaaitamise ja olles seega
§ 209lg 2 p 1 tähendatud isik, pani toime kelmuse katsele kaasaaitamise, mis seisnes selles, et 9
(54)1-07-12184 tema, varalise kasu saamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel Aivar Velavi ja Roland Valleriga, aitas kaasa A.Velavi ja R.Valleri poolt E K hoonestatud kinnistu väljapetmise katsele sellega, et 22.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, nõustus esinema teise isikuna, s.o Käo t 37 omaniku E K ja allkirjastama notaribüroos sõlmitavat ostu-müügilepingut, milleks sõitis koos Roland Valleri ja Aivar Velaviga Pärnus, Suur-Sepa 18 turult R.Valleri elukohta Pärnus, Pilli-1-2, kust 23.02.2006 kella 08.00-ks sõitis koos A.Velaviga Viljandisse, Tallinna t 8 notaribüroosse teostamaks Pärnus, Käo 37 ostu-müügitehingut, mille kohaselt E K müüs Pärnus, Käo tn 37 hoonestatud kinnistu 700 000 kr eest M M, kuid ostu-müügitehing jäi tõestamata A.Velavist ja müüja E K esinenud H.Aardest sõltumata asjaoludel, kuna notar V.A veendumuse kohaselt ei olnud müüja otsusevõimeline isik. Samuti Helle Aarde, olles
§ 209
lg 2 p 1 tähendatud isik, pani toime kelmusele kaasaaitamise, mis seisnes selles, et tema eelneval kokkuleppel Roland Valleri ja Aivar Velaviga varalise kasu saamise eesmärgil, 27.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, nõustus Pärnus Suur-Sepa 18 turul Aivar Velavi ja Roland Valleri ettepanekuga esineda teise isikuna ja allkirjastada notaribüroos sõlmitavaid lepinguid, misjärel sõitis koos A.Velavi ja R.Valleriga viimase elukohast Pärnus, Pilli-1-2 28.02.2006 hommikul temale tundmatu isiku H N elukohta Jõgeveste külla, Helme valda, Valgamaal, kus harjutas Aivar Velavi poolt temale antud E K isikutunnistuse xxxxx järgi võltsima E K allkirja ning kirjutas R.Valleri dikteerimisel E.K nimelt omakäelise volikirja, kusjuures H.Aardel endal puudus soov, oskused ja vajadus ostumüügitehingust osavõtmiseks. Seejärel 01.03.2006 kella 09.00-ks sõitis H.Aarde koos A.Velavi, R.Valleri ja H.N Valgas, Lai tn 3 notaribüroosse, kus notar K K koostas ja tõestas volikirja, millega E K esinev Helle Aarde volitas H Nmüüma E K kuuluvat kinnistut Pärnus, Käo tn 37 ja üle andma kinnistu omandit, millise tegevuse tulemusena R.Valleri ja A.Velavi poolt ning H.Aarde kaasamisega, lõid 01.03.2007 volikirja tõestanud notar K.K väära ettekujutuse volikirja koostamisest kui ausast toimingust ning milline tegevus H.Aarde poolt oli eelduseks E K suhtes toimepandava kelmuse lõpuleviimiseks. Seega Helle Aarde, kaasaaitajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupi poolt, pani toime
§ 22lg 3 ja § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti pani Helle Aarde toime dokumendi võltsimise, mis seisnes selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil ja aidates kaasa Pärnus, Rohu tn 86 P.O kuuluva kinnistu väljapetmisele, 21.09.2005 kella 09.00- 09.30 vahelisel ajal Viljandis, Tallinna t 8 notaribüroos notar V A poolt tõestatava ostu -müügitehingu käigus, võltsis notari ja E.Libe juuresolekul kinnistu omaniku P O allkirja, kirjutades kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingule müüja kohale omakäeliselt nime P O ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust P.O nimel saada õigusi ja võtta kohustusi Pärnus, Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu ostumüügitehinguga seoses. Samuti pani Helle Aarde toime dokumendi võltsimise, mis seisnes selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil ja aidates kaasa Pärnus, Käo tn 37 E.K kuuluva kinnistu väljapetmisele, 01.03.2006 kella 09.00- 09.30 vahelisel ajal Valgas, Lai tn 3 notaribüroos notar K K poolt tõestatava volikirja koostamise käigus, võltsis notari, H.Nikluse ja Roland Valleri juuresolekul kinnistu omaniku E K allkirja, kirjutades volikirja lõppu omakäeliselt nime E K ning viimase allkirja, teades et temal ei ole õigust E.K nimel volitada N.N müüma kinnistut Pärnus, Käo tn 37 ning üle andma kinnistu omandit. Seega Helle Aarde, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime
§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10
(54)1-07-12184 Samuti pani Helle Aarde toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis seisnes selles, et tema varalise kasu saamise ja kelmuse toimepanemise eesmärgil, et lõpule viia Pärnus, Rohu tn 86 asuva kinnistu väljapetmine P O, 21.09.2005 kella 09.00-09.30 vahelisel ajal Viljandis Tallinna tn 8 notaribüroos esitles end P O, kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti: P.Orava isikutunnistust xxxxx, mille esitas notar V A Pärnus, Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu koostamiseks, teades, et tal ei ole õigust P.O nimel saada õigusi ja võtta kohustusi Pärnus, Rohu tn 86 kinnistu müügiga seoses. Samuti Helle Aarde, varalise kasu saamise ja kelmuse toimepanemise eesmärgil, et lõpule viia Pärnus, Käo t 37 asuva kinnistu väljapetmine E.K, 01.03.2006 kella 09.00-09.30 vahelisel ajal Valgas, Lai tn 3 notaribüroos esitles end E K, kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, E.Kanguri isikutunnistust nr A1023015, mille esitas notar K K Pärnus, Käo tn 37 kinnisasja müügivolikirja koostamiseks, teades, et tal ei ole õigust E.K nimel volitada H.N müüma kinnistut Pärnus, Käo tn 37 ning vastu võtma müügist saadavat raha. Seega Helle Aarde, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ROLAND VALLER’it süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 24.10.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
§ 209
lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 7 kuulise ja 21 päevase vangistusega, olles seega
§ 209
lg 2 p 1 tähendatud isik, 2005 aasta oktoobris-novembris, täpselt tuvastamata kuupäeval, Pärnus, Papiniidu 17, pettis varalise kasu saamise eesmärgil, ostu-müügitehingu teostamiseks sõiduki remontimise aja kohta alusetuid lubadusi jagades ja tema poolt sõiduki jätkuvalt tema valduses olemise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega, OÜ Müür Car esindajat T L, jättes sõiduauto Opel Omega reg märgiga 415 xxx remontimata ja T.L müügisumma 20 000 kr tasumata. Samuti Roland Valler, 2005 aasta detsembris, täpselt tuvastamata ajal, Pärnus, Kooli tn 4 AS Asket autoremonditöökojas pettis, varalise kasu saamise eesmärgil, sõiduki omaniku ja sõiduki jätkuvalt tema valduses olemise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega, A P, temale sõiduautot Opel Omega reg märgiga xxxx müües, saades ise varalist kasu 2500 kr ning põhjustades pettusega A.P kokku 2500 kr suuruse varalise kahju. Samuti Roland Valler, veebruarikuu algul 2006 a, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks ja eelneval kokkuleppel Aivar Velaviga, olles saanud enda valdusse E K isikutunnistuse nr A1023015, andis selle koos tema poolt tehtud fotodega Pärnus, Käo tn 37 asuvast ehitisest, üle A.Velavile, kes saatis need ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnast Käo tn 37 kinnistu E.K kuulumist tõendava väljatrükiga 08.02.2006 kell 13.40 Pärnust Viljandisse suunduva OÜ Cargobus vahendusel oma tuttavale D V kes 08.02.2006 tegi ettepaneku osta nimetatud kinnistu M M ning viis 09.02.2006 saadud dokumendid notaribüroosse Viljandis Tallinna t 8. Seejärel, 22.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kihutasid Roland Valler ja Aivar Velavi, R.Valleri elukohas Pärnus, Pilli-1-2 sinna toimetatud, ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga Helle Aardet, materiaalse hüvitise lubamisega, esinema teise isikuna ja allkirjastama notaris lepingut, misjärel olles H.Aardelt saavutanud nõusoleku kelmuses osalemiseks, sõitis A.Velav, R.Valleriga eelnevalt kooskõlastatult, koos H.Aardega 23.02.2006 kella 08.00-ks Viljandisse, Tallinna t 8 notaribüroosse teostama Pärnu, Käo 37 ostu-müügitehingut, mille kohaselt E K müüb Pärnus, Käo tn 37 hoonestatud kinnistu 700 000 kr eest M M, kuid müügitehing jäi tõestamata A.Velavist ja müüja E K esinenud H.Aardest sõltumata asjaoludel, kuna notar V.A veendumuse kohaselt ei olnud müüja otsusevõimeline isik. Tehingu toimumata jäämisel 11
(54)1-07-12184 E.Kangur kahju ei kannatanud ning A.Velav tulu ei teeninud. Samuti Roland Valler, 23.02.2006 päeval, saades Aivar Velavilt teada, et 23.02.2006 kella 08.0009.00 vahelisel ajal Viljandis, notar V A büroos jäi Pärnus, Käo tn 37 kinnistu ostu-müügileping sõlmimata ning olles teadlik, et ajavahemikul 23.02.-28.02.2006 leppis A.Velav kokku aja Valgas, Lai tn 3 notaribüroos notar K K juures müügivolikirja sõlmimiseks, tema kinnisvaraga tehingutest varalise kasu saamiseks ja eelneval kokkuleppel Aivar Velaviga, 27.02.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kihutas koos Aivar Velaviga oma elukohas Pärnus, Pilli 1-2, ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga Helle Aardet, materiaalse hüvitise lubamisega, esinema teise isikuna ja allkirjastama notaris volikirja. Selleks, 28.02.2006 varahommikul sõidutasid A.Velav ja Roland Valler, Käo tn 37 omaniku E K esineva Helle Aarde, Valgamaale, Helme valda, Jõgeveste külas elava H N (sündinud 03.05.1927) juurde, kus R.Valler koos A.Velaviga veensid H.N, esinema notaris E.K vennana ja olema E.K poolt volitatud isikuks Käo tn 37 kinnistu müümiseks, lubades E.K esinenud H.Aarde asumist tema juurde elama, ja teades, et H.N endal puudub huvi ja oskused selle kinnistuga tehingute tegemiseks, H.Aarde ja H.N on teineteisele võõrad isikud ning E K esinenud Helle Aarde H.N juurde elama ei jää. Seejärel, 01.03.2006 kella 09-ks sõidutasid Aivar Velav ja Roland Valler viimaste lubadustest eksitusse viidud H N ja E K esineva Helle Aarde, Valgas, Lai tn 3 notaribüroosse, kus notar K K koostas ja tõestas tähtajatu volikirja, millega E K volitas H.N müüma temale kuuluvat kinnistut Pärnus, Käo tn 37 ning kinnistut üle andma, misjärel 06.03.2006, täpselt tuvastamata ajal, viis kinnisvaraga tehingutest tulu teeniv Marko Langund, kellele A.Velav tegi ettepaneku Käo t 37 kinnistu ostmiseks, eesmärgiga saada varalist kasu ning vabaneda rahalistest kohustustest M.Langundi juhitava firma OÜ Lend Invest ees, Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroosse A.Velavilt ajavahemikul 01.03.-06.03.2006, saadud volikirja ning teatas Käo tn 37 kinnistu müügihinnaks 500 000 krooni, millise tegevuse tulemusena 13.03.2006 kella 12-13.30 vahelisel ajal Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroos koostas ja tõestas notar K K Käo tn 37 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüja E. Ki volitatud esindaja H N müüs lepingu eseme, s.t Käo t 37 kinnistu Marko Langundile, 500 000 krooni eest. R.Valler koos A.Velaviga teades, et E K puudus soov müüa Pärnus, Käo tn 37 asuvat hoonestatud kinnistut ning otsitud ja müügitahet mitteomavate isikute: H.Aarde ja H.N kui Käo t 37 kinnistu müügiks volitusi mitteomavate isikute kaasamisega, lõid 01.03.2006 E K nimelt tähtajatu volikirja tõestanud notar K.Ks ja 13.03.2006 Käo tn 37 ostu-müügilepingu tõestanud notar K.K väära ettekujutuse kui ausatest tehingutest, kahjustades Käo tn 37 omaniku E K Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning jätsid E.K ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest tasu ning olid teadlikud, et Marko Langund ei maksnud kinnistu tegelikule omanikule E.K ega müügikäsundit täitvale H N 500 000 kr suurust asja hinda ja millise nendepoolse tegevuse tulemusena tekitati E K varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses. Samuti Roland Valler, 2006 veebruarikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, sai teada A K, kes müüs korteriomandit Pärnus, Liblika 3-26. Seejärel R.Valler, kinnisvaraga tehingust varalise kasu saamiseks ja selleks kannatanu tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse viimiseks, lõi A K ja viimase täisealises pojas L K usalduse enda suhtes sellega, et andis töötutele A.K ja L.K raha toidu ostmiseks, viis neile alkoholi ning veenis A.K tema kaudu leidma ostja korteriomandile Liblika 326, lubades osta neile 280 000 kr eest uue elukoha Pärnumaal, Audru vallas, Kõima külas aadressil maja 5-11. A.K usalduse süvendamiseks ja K kasuks tegutsemise demonstreerimiseks, sõidutas R.Valler A.K 2006 märtsis-aprillis, täpselt tuvastamata ajal, AS Tõnisson Kinnisvarabüroosse Pärnus, kes müüs 28.07.2005 sõlmitud maaklerlepingu alusel A.K kuuluvat korterit Liblika 3-26. Seal varjates oma isikut ja tutvustades end A.K sugulasena Saaremaalt, püüdis R.Valler saavutada A.K loobumist maaklerlepingust, kuid A.K ei olnud nõus tasuma leppetrahvi. Olles näidanud heasoovlikkust ja usaldusväärset käitumist ka Liblika 3-26 müümiseks vajaliku A.K ja viimase tütre I K pärandist loobumiseks notari aja kokkuleppimisel, samuti L.K ja A.K sõidutamisel 12
(54)1-07-12184 korterisse Audru vallas Kõima külas 5-11, veenis R.Valler A.K loobuma 11.07.2006 Pärnus, Uus tn 1 notaribüroos notar A K poolt tõestatud korteriomandi Liblika 3-26 müügitehingu järgselt Kõima 5-11 korteri ostu notariaalsest vormistamisest, viies A.K eksitusse Kõima 5-11 korteri omandiõigusest. 12.07.2006, päevasel ajal Pärnus, Rüütli tn 40a Hansapank AS Rüütli kontoris, lõi R.Valler ebaõige ettekujutuse A.K Audru vallas, Kõima küla 5-11 korteri eest ostusumma tasumisest müüjale, veendes A.Krimmi üle kandma Liblika 3-26 müügist laekunud 418,063.25 krooni suurusest summast 200 000 kr A.K arvelt Hansapangas, B S, kellele kuulus Kõima 5-11 korter, elukaaslasele M S. Seejärel veenis A.K üle andma talle sularahas 160 000 kr, viies A.K eksitusse väitega, et viimasel tuleb tasuda 80 000 krooni suurune leppetrahv AS Tõnisson Kinnisvarabüroole ja 80 000 krooni on tasumata osa Kõima külas maja 5-11 korteri eest, mille ta lubas saadud rahaga ära maksta. R.Valler teadis, et tegelikkuses tegeleb nimetatud B S kuuluva korteri asukohaga Audru vald, Kõima küla, maja 5 krt 11 müügiga kinnisvarabüroo H B ning korter Kõima külas 5-11 ei ole A.K omand, 200 000 kr on tema enda laenu tagasimakse B.S abikaasale M.S ning AS Tõnisson Kinnisvarabüroole leppetrahvi tasuda ei ole vaja. Kõima külas asuva korteri pettusliku müügitehinguga põhjustas R.Valler A.K 360 000 krooni suuruse, s.o suures ulatuses varalise kahju, saades ise varalist kasu. Samuti Roland Valler, aprillis 2006, täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles L K saavutanud korteriomandi Pärnus Liblika 3-26 müügiga ja Pärnumaal Audru vallas Kõima külas korteri ostmisega L ja A K usalduse enda vastu, viis L.K alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest, eksitusse ning andnud L.K võimaluse teenida 500 krooni, mille tulemusena 13.04.2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas Elisa müügiesinduses sõlmis L.K mobiiltelefoni abonendiga 56614823 liitumislepingu ja mobiiltelefoni Samsung D600 väärtusega 5719 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis mobiiltelefoni üle R.Vallerile, kes oli teadlik, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Samsung D600 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. R.Valler saanud mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega varalist kasu, põhjustas L.K 6255,87 krooni suuruse varalise kahju. Seejärel, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles eelnevalt, eksitusse viidud ja teda usaldavas L.K saavutanud mobiiltelefoni liitumis- ja järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimise, jätkas R.Valler L.K alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest, eksimuse süvendamist, mille tulemusena 13.04.2006, täpselt tuvastamata ajal, Pärnus, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas Tele 2 müügiesinduses sõlmis L.K mobiiltelefoni abonendiga 58228105 liitumislepingu ja mobiiltelefoni Nokia 7380 väärtusega 6750 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis mobiiltelefoni üle R.Vallerile, kes oli teadlik, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Nokia 7380 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. R.Valler saanud mobiiltelefoni omastamisega varalist kasu, põhjustas L.K 6750 krooni suuruse varalise kahju. Samuti Roland Valler, 08.mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus Liblika tn 3-26, olles A K saavutanud Pärnus Liblika 3-26 korteriomandi müügiga ja Pärnumaale, Audru vallas xxxxx uue elamispinna näilise ostmisega A K usalduse enda vastu, varalise kasu saamise eesmärgil ja notaribüroos Liblika 3-26 korterimüüki esindavale advokaadile televiisori kinkimist ettekäändeks tuues, et kiirendada korteri ostu-müügilepingu sõlmimist, veenis A K sõlmima Pärnus, Tallinna mnt 1 Ottender & Valgmäe kaupluses „Kodumasinad“ 17 237,10 krooni maksva televiisori Daewoo DLP 3212LCD järelmaksuga ostumüügilepingut tähtajaga kuni 15.12.2007. R.Valler teadis, et A K puudub endal soov televiisori ostmiseks, korteriomandi Liblika 3-26 müügi kiirendamiseks puudub alus ning tegelikkuses omandab teleri tema, millise tegevusega põhjustas A.K kokku 17 237,10 kr suuruse varalise kahju. Samuti Roland Valler, 2006 a maikuus, veenis varalise kasu saamise eesmärgil A.T, remondi tegemiseks ja Pärnus Laatsareti 9-2 korteriomandi tagatisel, võtma 150 000 krooni suurust laenu 13
(54)1-07-12184 OÜ Lend Investist, lubades laenuosa summas 130 000 krooni ja sellelt makstavad intressid A.T eest ise OÜ Lend Invest´ile tasuda ning A.T tuleb tasuda vaid reaalselt omandatud 20 000 kroonilt iga kvartal tema vahendusel 1700 krooni. R.Valler luues A.T laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse, viis A.T eksitusse, mille tulemusena 22.05.2006 päevasel ajal, Pärnus Ringi tn 4 notaribüroo vahetus läheduses sõlmiti OÜ Lend Investi esindajate ja A.T vahel laenuleping 150 000 krooni laenamiseks 5 % intressiga 6 kuuks tähtajaga 22.11.2006, kokku summas 195 000 krooni ning samal päeval Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroos notar M J poolt koostati Laatsareti 9-2 korteriomandile hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. R.Valler teadis, et reaalselt omandab tema saadud laenusummast 130 000 krooni, millelt ta tagasimakseid tegema ei asu ning lepinguliste kohustiste täitmata jätmisel vastutab oma varaga A.T. Samuti ei edastanud R.Valler OÜ Lend Investile A.T augustis 2006, täpselt tuvastamata kuupäeval saadud 1700 krooni, mille omastas. Oma pettusliku tegevusega põhjustas R.Valler, OÜ Lend Investile maksmata jäänud laenusumma ja intresside näol, A.T kokku 176 700 krooni suuruse varalise kahju, saades ise 131 700 krooni varalist kasu. Samuti Roland Valler 2006 a juunikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, olles 22.05.2006 pettusega saanud A.T ja OÜ Lend Invest vahelise laenulepingu alusel A.Tt 130 000 krooni, veenis temaga usalduslikes suhetes olevat A T, laenust varalise kasu saamise eesmärgil, ja oma elukohas Pärnu, Pilli 1-2 katuse vahetamise kulude katmist ettekäändeks tuues laenama OÜ Lend Investist veel 25 000 krooni, lubades laenu ja sellelt makstavad intressid A.T eest ise OÜ Lend Invest´ile tasuda, millega lõi A.T laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena 28.06.2006 päevasel ajal, Pärnumaal Sauga alevikus Stora Enso Timber´i saeveski vahetus läheduses sõlmiti OÜ Lend Investi esindaja ja A.T vahel laenuleping 25 000 krooni laenamiseks 5 % intressiga 5 kuuks tähtajaga 28.11.2006, kokku summas 31 250 krooni teades, et A.T laenamise vajadus puudus, et on 22.05.2006 A.T ja OÜ Lendi Invest´i vahelise laenulepingu ühe kuu intressid tasumata jätnud, et reaalselt omandab tema saadud laenusumma 25 000 krooni, millelt ta tagasimakseid tegema ei asu ning lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel vastutab oma varaga 22.05.2005 notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel A.Tolkunov, millise tegevusega põhjustas A.T OÜ Lend Investile maksmata jäänud laenusumma ja intresside näol kahju 31 250 krooni, saades ise 25 000 krooni varalist kasu. Samuti Roland Valler, 2006 a juunikuus, täpselt tuvastamata ajal, kinnisvara tagatisel saadavast laenust varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kelmuse katse, mis seisnes selles, et olles tutvunud A Š, keda end B R tutvustades, veenis remondi tegemiseks ja korteriomandi Pärnus, Kalamehe 5-7 tagatisel võtma 150 000 krooni suurust laenu Balti Investeeringute Grupi pangast (BIG), luues lubadusega laenusumma A.Š eest ise pangale tasuda A.Š laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse. A.Š laenusumma tema arvele laekumisest usalduse tekitamiseks, sõidutas ta 16.08.2006 A.Š Pärnus, Hommiku t 1 asuvasse Sampo panga kontorisse, kus veenis A.Š avama arvelduskontot koos võimalusega internetipanga teenuse kasutamiseks ja talle hiljem juurdepääsuks pin-koodi üleandmises, teades, et A.Š puudub oskus ja soov arveldada interneti vahendusel. Seejärel saanud BIG´ist tagasi kaks A.Šilimovi poolt allkirjastatud, kuid ebaõigelt 17.08.2006 täidetud laenutaotlust, täitis 23.08.2006 omakäeliselt ja A.Š allkirja võltsides kaks uut laenutaotlust 150 000 krooni laenamiseks 15-aastaks, millised taotlused edastas samal päeval kella 11.00 panka end A.Š abikaasana esitlenud R.Valleri elukaaslane R.B. Laenuleping jäi aga sõlmimata R.Vallerist sõltumata asjaoludel, kuna A.Š korteriomandile Pärnus, Kalamehe 5-7 kohtutäituri poolt seatud keelumärge oli kustutamata ning seega A.Š varalist kahju ei kandnud ja R.Valler varalist kasu ei saanud. Samuti Roland Valler, august-september 2006, täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles Ga B saavutanud, korteriomandi Pärnumaal, Audru vallas, Kõima külas maja 5 krt 11 müügi vahendamises B, usalduse enda vastu, viis G.B alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest eksitusse ning andnud 14
(54)1-07-12184 G.Blumfeldtile võimaluse teenida 500 krooni, mistõttu 02.09.2006 kella 10.36 ajal Pärnus, Lai tn 11 kaubakeskuses Port Artur2 asuvas AS EMT müügiesinduses sõlmis G.B mobiiltelefoni abonendiga xxxxx liitumislepingu ja mobiiltelefoni Samsung SGH-X300 väärtusega 2100 krooni 12 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis G.B telefoni üle R.Vallerile. R.Valler teadis, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise eest ega mobiiltelefoni Samsung SGH-X300 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. Mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega sai R.Valler varalist kasu, G..B põhjustas 2246,75 krooni suuruse varalise kahju. Seejärel, varalise kasu saamise eesmärgil, olles eelnevalt G.B eksitusse viinud, jätkas R.Valler G.B alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest eksimuse süvendamist, mille tulemusena 02.09.2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal Pärnus, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas Tele 2 müügiesinduses sõlmis G.B mobiiltelefoni abonendiga 55576103 liitumislepingu ja mobiiltelefoni Nokia N71-1 väärtusega 6300 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis G.B telefoni üle R.Vallerile R.Valler teadis, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Nokia N71-1 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. Mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega sai R.Valler varalist kasu, G..B põhjustas 9772,43 krooni suuruse varalise kahju. Seega Roland Valler, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupi poolt, pani toime
§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti Roland Valler, 28.02.2006 kelmuse toimepanemise eesmärgil, koos Aivar Velaviga kihutas Helle Aardet toime panema dokumendi võltsimist, milline tegevus seisnes selles, et nemad andsid H N elukohas, Jõgeveste külas, Helme vallas, Valgamaal Helle Aardele E K isikutunnistuse A1023015 sellel oleva E K allkirja võltsimise harjutamiseks, mille tulemusena Helle Aarde 01.03.2006 kella 09.00-10.00 vahelisel ajal Valgas, Lai tn 3 notaribüroos notar K K poolt volikirja sõlmimisel ning H N ja Roland Valleri juuresolekul, võltsis kinnistu omaniku E K allkirja, kirjutades volikirjas notariaalaktis osaleja ehk volitaja kohale omakäeliselt nime E K ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust E K nimel volitada H N müüma kinnistut Pärnus, Käo tn 37. Samuti Roland Valler, ajavahemikul 17.08.2006 kuni 23.08.2006, täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kelmuse toimepanemise eesmärgil, võltsis Kalamehe 5-7 korteriomaniku A Š allkirja, kirjutades enda poolt eelnevalt täidetud kinnisvaralaenu taotlusele taotleja andmete õigsust ning täitja poolt taotletavaid tingimusi tunnistavat tahteavaldust kinnitavasse lahtrisse ja taotluse laenu tagatist kajastavale lehele omakäeliselt A Š allkirjad, teades et temal ei ole õigust A.Š nimel saada õigusi ja võtta kohustusi korteriomandi Pärnus, Kalamehe 5-7 tagatisel laenu saamiseks. Seega Roland Valler, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi kohustusi, võltsimisega, pani toime
§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ja võtta Samuti Roland Valler, omades kustumata karistatust varguse eest ja olles seega
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 31.07.- 01.08.2006 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, sisenes A K poolt temale mööbli kolimiseks Pärnumaale, Audru valda, Kõima külla 5-11 antud võtmega Pärnus, Liblika 3-26 korterisse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas L K kuuluvad televiisori BEKO väärtusega 3000 krooni ja pesumasina BEKO väärtusega 4000 krooni, tekitades L K vargusega kokku 7000 krooni suuruse varalise kahju. Seega Roland Valler, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, pani toime
§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MARKO LANGUND’it süüdistatakse selles, et tema 15
(54)1-07-12184 varalise kasu saamise eesmärgil, aitas kaasa A.Velavi ja R.Valleri poolt E.K hoonestatud kinnistu, asukohaga Pärnu linn, Käo t 37 väljapetmise lõpuleviimisele sellega, et ajavahemikul 01.03.06.03.2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, saanud Aivar Velavilt 01.03.2006 Valga notari K.K poolt tõestatud volikirja, milles E.K volitas H.N müüma temale kuuluvat kinnistut Pärnus, Käo tn 37, nõustus kinnistut ostma hinnaga 500 000 krooni. Selleks viis ta 06.03.2006, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus, Ringi tn 4 notaribüroosse Käo tn 37 omaniku E.K nimelt koostatud volikirja ning teatas kinnistu müügihinnaks 500 000 krooni. Seejärel 13.03.2006 kella 12.00-13.30 ajal, kui A.Velav oli kohale sõidutanud H.N, sisenes koos H.N Ringi tn 4 notaribüroosse, kus Käo t 37 kinnistu ostjana allkirjastas notar K K poolt tõestatud Käo tn 37 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüja E.K volitatud esindaja H N müüs lepingu eseme, s.t Käo t 37 kinnistu Marko Langundile 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et kinnistu ostu-müügisumma 500 000 krooni on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kuid millist summat ta volitatud isikule H.N ega E.K tegelikkuses ostumüügilepingu sõlmimise eelselt ega järgselt tasunud ei ole. M.Langundi kaasabil, lõid A.Velav ja R.Valler 13.03.2006 Käo tn 37 ostu-müügilepingu tõestanud notar K.K väära ettekujutuse kui ausast tehingust, olles teadlikud, et Marko Langund ei maksnud E.Kangurile ega müügikäsundit täitvale Heino Niklusele 500 000 kr suurust asja hinda, millise tegevuse tulemusena kahjustas M.Langund Käo tn 37 omaniku E K Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning jättis E.K ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust ning põhjustas E.K varalise kahju 500 000 krooni, s.o.suures ulatuses ning Käo t 37 omandamisega sai ise varalist kasu. Seega Marko Langund, kaasaaitajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, suures ulatuses ja grupi poolt, pani toime
§ 22lg 3 ja § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS P O kinnistu Pärnu linn Rohu 86 väljapetmine. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatavad Libe ja Velav enda süüd ei tunnistanud, süüdistatav Aarde tunnistas end süüdi täielikult. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu H O seletas kohtus, et kui ta hakkas oma ema P O surma järel ajama pärandiasju, lastes maja hinnata, selgus, et maja ei kuulunudki enam tema emale ja temal ei olnud õigust maja hinnata ega tulevikus omada. Kuna ta teadis täpselt, et ema polnud soovinud maja müüa, tegi ta avalduse politseisse. Ta lisas, et ema olevat soovinud juba eluajal kinkelepingut teha, kuid kuna tal olid dokumendid kadunud, siis ei saanud seda teha ja tema aitas emal dokumente uuendada. H O ei pidanud võimalikuks, et ema oleks maja müünud, sest ta olevat olnud kirjaoskamatu ja seetõttu ametlikes asjades ettevaatlik ja arutas kõik asjad temaga läbi. Tsiviilhagi 530000 krooni tuleneb talle kuriteoga tekitatud kahju suurusest. Tunnistaja V O, kannatanu H O vend, kinnitas kohtule samuti, et ema olevat kurtnud oma sünnipäeval, et tal olevat dokumendid kadunud. Kui tema veel emaga koos elas kuni 2005 aasta augustini, siis käisid ema juures külas ainult tuttavad inimesed. Et ema oleks Pärnust ära käinud, ei pidanud ta tõenäoliseks. Kui ema oleks raha saanud, oleks ta kindlasti sellest ka perele rääkinud, aga temal ei ole infot raha saamise kohta. Tunnistaja E S, kes oli P O naaber Rohu tänavalt, rääkis kohtus, et tema teada olid jutud maja saatuse osas ära räägitud nii, et maja saab endale poeg, kes Pärnus ei elanud. Müügist ei olevat juttu 16
(54)1-07-12184 olnud. Veel mäletab ta, et naaber oli rääkinud, et tal on pass kadunud. See olevat olnud selle aasta suvel, kui ta suri. Notar V A tundis kohtus ära ostumüügitehingu osalisena ostjaks olnud Enn Libe ja selgitas, et peale pärimisasjade ei ole notaritehingutel piirkondi. Rohu 86 tehingu osas oli aja kokku leppinud D V, kes dokumendid büroosse tõi, tunnistaja täpselt ei mäletanud, kuid rääkis, et need toodi varem, enne tehingu toimumist. Tehinguosaliste isikud tuvastas ta dokumentide järgi, müünud proual oli ID-kaart ja ostjal pass. Raha olevat olnud eelnevalt tasutud. Tunnistajal ei tekkinud kahtlust tehingupoolte isikutes ega nende tegevuses, samuti ei tekkinud kahtlust allkirjade õigsuses. 23.03.2006 D V kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused avaldas kohus KrMS § 291 p3 alusel. Valdre rääkis, et 2005 septembris, helistas talle Aivar Velav, kes tahtis Viljandi notarisse aega, kuna Pärnus olevat järjekord kolm kuud. Velav saatis Cargobusiga ümbriku, mille tema viis notarisse, notar avas selle tema juuresolekul ja sees olid ID-kaart, kinnistusregistri väljavõte ja üks avaldus, kus oli kirjas, et müüjal meest ega lapsi pole ja müüja saab surmani sees elada. Tehingu päeval tuli Aivar Velav kohale üksinda, tesitest eraldi. Müüja ja ostja tulid koos üle tee sinnasamasse. Kas peale tehingut kõik kolmekesi ühte autosse istusid, tema ei tea, sest läks ära. Tunnistaja L M kinnitas kohtus, et firma Lend Invest, kus tema on üks omanikke, andis laenu Enn Libele, kellel oli laenu tagatiseks maja. Hiljem müüs Libe maja edasi ja Lend Investi ning Libe vahel sõlmitud hüpoteek lõpetati. Aivar Velavit teab ta nimepidi, kuna ta on vist firmast laenu võtnud, isiklikult temaga tehinguid teinud ei ole. R L, kes ostis maja Enn Libe käest, seletas kohtus, et maja hind oli üks miljon kakssada tuhat krooni, millest osa tasus ta sularahas ja osa pangaülekandega, mille sai laenuks J A. Kuna maja oli vaja kütta, siis elas seal sees majaomaniku poeg, kui kauaks nad pidid jääma, sellest juttu ei olevat olnud. Majaga seoses olevatest probleemidest kuulis ta esmakordselt siis, kui maja müüma hakkas, probleemidest kuulis ostja A K käest. Tunnistaja K T andis kohtus ütlusi, et 2005 aasta lõpus helistas talle üks umbes 50-aastane naisterahvas ja pakkus maja müüa. Tunnistaja käis korra maja vaatamas ka, aga kuna see oli vana, siis ta ei tahtnud seda. Maja müünud naise nime ei suutnud tunnistaja meenutada, tegemist oli eraisikuga. Käekirjaekspertiisi akt nr DK-0154-06/2580 15.05.2006 /kd I tl 29-33/ tõendab, et 21.09.2005 notari poolt tõestatud Rohu 86 lepingul olevad perekonna ja eesnimi, samuti allkiri ei ole kirjutatud P O poolt. Käekirjaekspertiisi akt nr DK-0323-06/5048 20.10.2006 /kd IV tl 187-191/ tõendab, et eeltoodud kirjed on teinud Helle Aarde. Kahtlustatavate Enn Libe ja Helle Aarde vastastamise protokoll /kd IV tl 179-180/ tõendab Helle Aarde ütlusi kohtus. Väljavõte Enn Libe SEB Eesti Ühispanga kontost /kd I tl 55-56/, kinnitab, et Enn Libe kontol ei ole olnud summasid, mis vastaksid Rohu 86 ostu-müügilepingu tingimustele. Asitõendite, s.h E. Libe poolt üle antud dokumentide: (algärakiri 21.09.2005 Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingust; sularaha kviitung 1261 21.09.2005; algärakiri 03.11. 2005 Rohu tn 86 hüpoteegi seadmise – ja asjaõigusleping; maatüki maksustamishinna akt 34618 08.11.2005; arve nr 3070 13.12.2005 ja algärakiri 13.12.2005 Rohu tn 86 avaldus kinnistusosakonnale, kokkulepe hüpoteegi lõpetamiseks, kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingust) vaatlusprotokoll /kd I tl 58-81, 82/ tõendab, et Enn Libe on omandanud Rohu 86 kinnistu. Kahtlustatavale D.Valdrele äratundmiseks esitamisest protokollid koos fototabelitega /kd IV tl 139141/ ja /kd IV tl 142-144/ kinnitavad, et tunnistaja poolt on Viljandis notari juures ostjana ära tuntud Enn Libe ja tehingu juures kaasas olnud isikuna Aivar Velav. Kahtlustatavale D.Valdrele äratundmiseks esitamisest (protokoll koos fototabeliga) /kd IV tl 166169/ selgub, et müüjana esines notari juures Helle Aarde. 17
(54)1-07-12184 Jälitusprotokoll 22.06.2006, milles kajastatud Pärnus Rohu tn 86 kinnistu müügitehinguga seotud isikute Libe ja Velavi omavaheline suhtlemine /kd I tl 139-140/ kinnitab, et eriti intensiivselt toimus suhtlemine müügitehingu ajal. Jälitusprotokoll 10.05., 14.05. ja 24.05.2006, milles kajastatud Enn Libe ja Roland Valleri vahelise telefonikõnede sisu /kd V tl 26-32/ tõendab, et isikud olid ärevil nende suhtes läbiviidava kriminaaluurimise pärast, et politsei poolt otsitakse nende kaasosalisest naist ja selle takistamiseks oleks vaja naisterahvas ära peita ja joota odekolonniga, et viimane midagi ei mäletaks. Vestluse käigus tuntakse huvi ka A (Velavi-kohtu märkus) asukoha suhtes ja tunti muret, et ta ei satuks politsei informaatori võrku, s.t midagi välja ei lobiseks. Prokurör hinnangul on tõenditeks veel: P O surmatunnistus 01.12.2005; Markee Kinnisvara OÜ arve nr 176/T 07.12.2005; 21.09.2005 Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõigusleping ja Markee Kinnisvara OÜ poolt Rohu tn 86 kinnistusregistri väljavõte /kd I tl 6-15; 82/ ; Asitõendite, notar V.Agu poolt väljastatud dokumentide /kd I tl 107-119/: 06.02.1997 Rohu tn 86 kinnistamisotsus; 21.09.2005 Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõigusleping; koopia Enn Libe Eesti passist K3465478; 09.12.1996 Rohu tn 86 maa ostu-müügileping; 30.06.1995 Pärnu LV korralduse algärakiri; koopia Ardaljon Orava surmatunnistusest 03.01.1994 ja koopia P O isikutunnistusest A1152630, vaatlusprotokoll /kd I tl 120/; Tunnistaja Helle Aarde ülekuulamise protokoll /kd II tl 17-18/; Kahtlustatava Helle Aarde ülekuulamise protokollid /kd IV tl 164-165; 170-173; 174-175; 181182;183-185/; Tunnistaja H.Aardele äratundmiseks esitamisest protokoll (P.Orav) /kd II tl 11-12/; Kahtlustatavate Enn Libe ja Helle Aarde vastastamisprotokoll /kd IV tl 179-180/; Kahtlustatava Aivar Velavi ülekuulamise protokollid /kd IV tl 228-229;243-246; kd V tl 1-5/; Laenuleping nr 03112005 OÜ Lend Invest ja Enn Libe vahel /kd I tl 125-127; kd IV tl 47-48/; Väljavõte R L SEB Eesti Ühispanga kontolt /kd I tl 131-132/; koopia 17.03.2006 Rohu tn 86 hoonestatud kinnistu müügilepingust, hüpoteekidega tagavate nõuete muutmise kokkulepe ja asjaõiguslepingust /kd I tl 135-138/; Väljavõte OÜ-st Cargobus /kd I tl 149-150/, millega on tõendatud, et saadetise V Viljandisse on saatnud Velav Kahtlustatava Helle Aarde suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis /akt nr 890 30.11.2006) /kd IV tl 198-201/. Kaitsjate poolt esitati kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kohtuistungil Enn Libe ei tunnistanud ennast süüdi ja seletas, et temal oli soov endale elamispind omandada ja võib-olla ka äri teha. Raigo Käär tutvustas talle A-nimelist naist. Kohtumine toimus kasiinos Admiral, R ja A tulid sinna ja tegid pakkumise. A ütles, et seal elab põdur vanainimene ja maja ise on seest sama hull kui väljast. Nad tahtsid maja eest 700000, kuid Enn Libe kauples hinna 500000 peale. Kuna Pärnus olid pikad notarijärjekorrad, siis küsis ta Aivar Velavi käest, kas kellelgi on notaris tuttavat, Velavil oli Viljandis tuttav D V, kes notari aja kinni pani. Avelt sai Enn Libe IDkaardi ja teised dokumendid, mis vaja, ning andis need Velavile, kes omakorda saatis need Valdrele Viljandisse. Aivari käest sai teada notariaja. Notarisse sõideti kolmekesi: Enn Libe, Ave-nimeline naine ja maja müüja. Viljandis helistasid Aivarile, kes oli kohal. Notaris olid Libe, A ja väidetav proua O. Enn Libe majaomanikku ei tundnud. Tehinguga probleemi ei olnud, proua oli valesti kirjutanud, kuid anti uued dokumendid. Raha loeti üle hiljem autos. Tagasi tulid nad koos ühes autos, Ave, Enn Libe ja Helle Aarde. Prokuröri küsimusele, mis majast sai, vastas Libe, et seal oli surnud vanainimene ja ta kutsus politsei. Veel oli majas poeg, kes seal elas. Ta oli kursis maja müügiga ja küsis, kas ta võib seal sees elada, Libe lubas. Maja pakkus ta müüa R L, kellega sai kaubale 1 miljoni kahesaja tuhande kroonises hinnas. Ise sai ta maja ostmiseks raha emalt, onult ja 18
(54)1-07-12184 Marko Langundilt. Kuhu ta maja müügist saadud raha pani, süüdistatav kommenteerida ei soovinud. Helle Aardele ei ole ta andnud mingeid pabereid allkirja harjutamiseks ja rohkem raha ka pole andnud, kui 100 krooni. Helle Aardega polevat Libel mingeid suhteid, halbu ega häid ja ta ei tea, miks see tema vastu räägib. Aivar Velav tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt ja selgitas, et tema aitas notariaega kinni panna. Enn Libe oli küsinud, kas saaks aidata notariajaga ja tema helistas Viljandisse Valdrele ning palus viimasel aja kinni panna. Dokumente, mis ta Libelt sai, ta ise ei vaadanud, vaid saatis need Viljandisse Valdrele. Jutt oli ainult aja kinni panemisest. Notaris tema sees ei käinud, maja müüjat ei näinud, raha ei saanud. Helle Aarde tunnistas kohtuistungil oma süüd kelmusele kaasaaitamises ja dokumendi võltsimises ja seletas, et sai Ennuga turu peal kokku, kui elas „Tulevikus“. Ta ei mäleta, kas oli mingi dokument, millelt ta allkirja nägi, kuid Viljandis notaris käies andis ta P O allkirja, selle eest andis Enn talle 100 krooni ja siis sõitsid Ennuga tagasi Pärnusse, autos oli veel üks mees. Rohkem mingit raha tema Ennu käest saanud ei ole. Dokumente, millele ta alla kirjutas, ta ei lugenud. Süüdistatav kahetseb kõike. Enn Libe kaitsja leidis, et kuritegu on tõendamata, jälitustoimingud on ebaseaduslikud ja palus süüdistatava õigeks mõista. E K kinnistu Pärnu linn Käo 37 väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatavad Velav, Valler ja Langund enda süüd ei tunnistanud, süüdistatav Aarde tunnistas end süüdi täielikult. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kõrges eas kannatanu E Ki 23.03.2006 eeluurimisel antud ütlused avaldas kohus istungil, tuginedes KrMS § 291 p 5. Kannatanu ütluste kohaselt on tal väga halb mälu ja ta võtab kogu aeg rohtusid, seepärast ta kõike täpselt ei mäleta. Mingid naised olevat käinud tema juures ja tahtnud, et ta maja ära müüks. Tema tahtvat oma majas surra ja ei olnud müügiga nõus. Notaris tema käinud ei ole, kodust väljas sel aastal käinud ei ole. Kus tema ID-kaart on, ta ei tea, tema olevat selle andnud D kätte. Tunnistaja A P, E K sugulane, seletas kohtus, et E K elab Pärnus, Käo 37 üksinda, abiks oli talle hooldaja. Tema ise käis umbes kord nädalas E K vaatamas. Kodust ära sõitma oleks ta nõustunud ainult väga tuttavate inimestega. Maja müügi soovist ei olnud tunnistaja midagi kuulnud, ka ei teadnud ta midagi dokumentide kaotamisest. Võõraste sisselaskmise kohta teadis tunnistaja rääkida, et kord oli E K sisse lasknud ühe ametniku, neid ta nähtavasti ei peljanud. Probleemist majaga sai ta teada paar aastat tagasi uurijalt. Tunnistaja M J, E K poolõde rääkis kohtus, et maja pidi pärast E surma minema temale ja A P, tema tahtvat seal majas surra ja ei müü seda kellelegi. Ise kodust ära ei käinud E K juba paar aastat. Veel teadis tunnistaja rääkida, et paar aastat tagasi olevat E K dokumendid kaduma läinud, aga M J ei hakanud uut tegema, kuna A P olevat juba uue kaardi ära tellinud. Prokuröri küsimusele E K külastanud ametniku kohta rääkis tunnistaja, et see olevat olnud paar aastat tagasi, kui oli käinud vererõhu mõõtja. Probleemist majaga sai tunnistaja teada uurijalt. Tunnistaja D L rääkis kohtus, et ta tundis E K, kuna elab ülejärgmises majas. Dokumentide kadumisest ei tea ta midagi. Iialgi ei rääkinud E Kr maja mahamüümisest, notarisse minekust või müügist laekunud suurema rahasumma saamisest. Tunnistaja M M, kes tahtis Käo 37 maja osta, rääkis kohtus, et kuulis sellest majast pandimaja püsikliendilt mustlannalt D V, müügihind olevat turuhinnast enam kui sada tuhat krooni odavam. Tema dokumendid olid juba notarisse viidud, kui ta eelmisel õhtul igaks juhuks otsis telefoninumbri kas teabeliinist või telefoniraamatust, helistas E K ja küsis, kas viimane saab tulla maja müügi juurde. E K olevat öelnud, et tema ei tea maja müügist midagi. Kuna asi tundus enam kui kahtlane, 19
(54)1-07-12184 siis palus tunnistaja notaril asja kontrollida ja tehing jäi ära. Notar V A, kelle juures müügitehing toimuma pidi, rääkis kohtus, et tehingu jaoks lepiti aeg kokku telefoni teel ja dokumendid tõi D V. Tehingupäeval tulid müüjad büroosse, kuid kuna müüja ei olnud sama isik, kelle pilt oli dokumendil ja lisaks ei olnud ostja kandnud summat deposiiti, jäi tehing sooritamata. Ostja oli tulnud tehingupäeva hommikul ütlema, et tal on tekkinud kahtlused ja ta vist ei osta seda kinnistut. Kui müüja ära läks, võttis ta esitatud ID-kaardi kaasa. 23.03.2006 DV kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused avaldas kohus KrMS § 291 p3 alusel. Aivar Velav olevat talle helistanud, et tema tuttavad müüvad maja, kuid ostjat pole. Tema olevat otsinud Viljandist ostja, M M. Siis saatis Aivar Velav talle Pärnust Cargobusiga paberid tehingu jaoks – ID kaardi ja kinnistusregistri väljavõtte. Tehing pidi olema 23.02.2006, selleks ajaks tuli tema koos M ja Aivar koos müüjaga Viljandisse notarisse. Notar kutsus müüja enda juurde ja peale vestlust temaga kutsus ka tema ja ostja ning selgitas, et tema seda tehingut ei tee, sest müüja ei tea oma nime, elukohta ja eluaastat. Seejärel sõitis müüja koos Aivar Velaviga ära. Kuna Aivar Velav oli hiljem Valgas, siis saatis ta mehe palvel E K ID-kaardi ja väljavõtted järgmisel nädalal Cargobusiga Valka. Tunnistaja I M rääkis kohtus, et tema juurde Valgas tulid Aivar Velav, Roland Valler ja üks võõras naine, kelle ta viis oma tuttava H N juurde. Neil oli abi vaja ühe asja ajamisel. Kas H sai nendelt suure summa raha, seda tema kuulnud pole, nagu ka seda, et Aivar või Roland oleksid raha saanud. Tunnistaja H N seletas kohtus, et mustlane tõi tema poole ühe naise, kes tahtvat Pärnus maja müüa, sest remontida ei tasu. Koos selle naisega tema käis Valgas notari juures, mitte omal tahtel, vaid maja müügiga seoses. Tema pidi maja müüma volitusega, mustlane käskis öelda, et naine on sugulane. Tehing tehti ära, tunnistaja kirjutas alla, lepingut temal ei ole. Makstud H N selle asjaajamise eest ei ole. Samuti pole tema näinud kellelegi teisele raha andmist ega mingeid rahapakke. Kohtus tunnistusi andnud notar K K seletas, et tema juures käisid Helle Aarde ja Roland Valler ühes ja samas asjas, volikirja tegemas ühe Pärnus asuva kinnistu müügiks. Kõigi õigustega volitus tehti H N. Erna Kangurina esinenud Helle Aarde rääkis notari juures, et ta on vana ja tahab kolida venna juurde Valgamaale elama, et maja müügiks on vaja teha volitus vennale, H Ne. Mõlema isik tuvastati ID-kaardi abil. Roland Valleri osa oli veel selles, et tema käis paar päeva varem küsimas, kas notarit koju saab kutsuda. Samuti oli tema see, kes Aarde ja N kohale tõi ja ära viis. Samuti kohtus tunnistusi andnud notar K K rääkis märtsis 2006 toimunud ostu-müügitehingust, kus üks osaline oli Marko Langund. Dokumendid tõi ettevalmistamiseks Marko Langund. Müüja oli vanem mees, volikirjaga, kes seletas, et tema õde tuleb tema juurde Valgamaale elama, seepärast ka Valgas tehtud volikiri. Raha kinnistu eest olevat olnud enne makstud. Lisatingimuste esitamist ei mäleta. Tunnistaja T T rääkis kohtus, et tema oli konsultandina notaribüroos ette valmistanud Käo 37 ostumüügilepingu. Dokumendid, mis tõi kohale Marko Langund: volikiri, kes on müüja ja müügiobjekt. Eseme hinda tunnistaja ei mäleta. Lisatingimustena sooviti sisse viia punkt, et müüja võiks sees edasi elada, kuid seda ei võimaldanud volikiri. Tehing oli ette valmistatud nii, et ostjaks pidi olema firma, aga kui tehingut tehes selgus, et siiski on ostjaks Marko Langund eraisikuna, siis muudeti lepingut. See on tavaline, et üks pool ajab asjad enne tehingu tegemist korda, kui on vaja mingeid muudatusi teha, siis tehakse tehingu toimumise ajal. Käekirjaekspertiisi akt nr DK-0155-06/2594 15.05.2006 /kd I tl 183-187/ tõendab, et volikirjale H N volitamiseks ei ole alla kirjutanud E K. Käekirjaekspertiisi akt nr DK-0323-06/5048 20.10.2006 /kd IV tl 187-191/ tõendab, et allakirjutaja on olnud E K asemel Helle Aarde. Ka käsikirjalise avalduse notarile on kirjutanud Helle Aarde. Tunnistaja M. Makkule äratundmiseks esitamisest protokoll fototabel 1,2 /kd I tl 205-208/ tõendab, et maja müügil esines müüjana Helle Aarde. Kahtlustatavale D.V äratundmiseks esitamisest protokoll koos fototabelitega /kd IV tl 166-169/ on tõendatud, et maja müüjana esines Helle Aarde. 20
(54)1-07-12184 Jälitusprotokoll 15.06.2006, milles kajastatud Pärnus Käo tn 37 kinnistu müügitehinguga seotud isikute omavaheline suhtlemine müügi eel ja ajal /kd II tl 98-99/. Asitõendite, (notar K Ki poolt väljaantud dokumentide: 01.03.2006 E. K volikiri; E. K omakäeline avaldus; koopia E. Ki isikutunnistusest xxxx koopia H. N isikutunnistusest xxxxx; Koopia Käo tn 37 kinnistusregistri väljavõte 4.1.2006 ja koopia Käo tn 37 kinnistusregistri väljavõte 1.3.2006), vaatlusprotokoll /kd II tl 49-58/ tõendab notari poolt kohtus antud ütlusi. Kannatanu E K hagiavaldus, mille kannatanu nõuab H N ja Marko Langundi vahel sõlmitud E K kuuluva kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamist ja vastava paranduse tegemist kinnistusraamatu kandes / kd I tl 163-165/. Pindi Kinnisvara hindamisakt Käo 37 kinnistu osas/I kd tl 166-179/, mis kinnitab, et kinnistu väärtus oli 2006 aastal 1 200 000 krooni. Kahtlustatava H N AS Hansapangast konto väljavõte /kd IV tl 27/ kinnitab, et isikul ei ole olnud kontol summasid, mis vastaksid maja müügist saadule. Asitõendite, M.Langundi elukohast läbiotsimisel võetud dokumentide: 14.03.2006 laenuleping T.R ja M.Langundi vahel; koopia 01.03.2006 E.K volikirjast; algärakiri 13.03.2006 Käo tn 37 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust; arve nr 841 13.03.2006 ja Käo tn 37 kinnistusregistri väljavõte ning notarite Kojale adresseeritud hoiatus 02.05.2006, koopia teabenõudest notar K.K ja notar K K vastuskiri 19.05.2006 nr 476, vaatlusprotokoll /kd II tl 88-97, kd IV tl 47-48; 49-51/ kinnitab, et nimetatud dokumendid on leitud Langundi elukohast. Väljavõte OÜ Cargobus /kd II tl 2-3/registrist , mille kohaselt Valdre on saatnud Valka saadetise Velavile; Kahtlustatava Marko Langundi ülekuulamise protokoll /kd IV tl 30-31/; Asitõendi, M.Langundi elukohast läbiotsimisel võetud – sülearvuti Dell vaatlusprotokoll koos CD – rom´i ja lisadega: laenulepingud M.Langundi osalusega OÜ Lend Investi - K V; - Aivar Velavi vahel ning stenogramm kõnelusest M.Langundi ja R.Valleri vahel /kd IV tl 55-76,77-78/; Kahtlustatava Helle Aarde suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis /akt nr 890 30.11.2006) /kd IV tl 198-201/, mille kohaselt isik on süüdiv ja võimeline osalema kohtutoimingutes. Kaitsjate poolt esitati järgmised tõendid. Aivar Velav andis kohtus seletuse, et A oli see naine, kes oli Viljandis notaris kaasas eelmise episoodi juures. Nad said linnas kokku ja rääkisid, et kui abi on vaja, siis helistame. Tema rääkis ühest majast, mis müügis, aga Velavil ei olnud võimalust seda maja omandada, maja vaatamas ta ise ei käinud. Pakkus V, et kas keegi on huvitatud ostmast 600-700 tuhande krooni eest. Dokumendid tõi üks naisterahvas. Notari aja Viljandisse pani kinni V, tehingupäeval läks sinna tema koos perenaisega. Seal jäi tehing katki, miks, seda Velav ei tea, sest tema oli V väljas. Dokumendid jäid sinna. Kuna tehing jäi tegemata, siis pakkus ta maja Marko Langundile ja vahendas Ave ja Langundi vahelist tehingut, mis lõppes nii, et Velav mingit raha ise ei saanud. Prokuröri küsimusele Valgas notaris käimise kohta vastas Velav, et tema viis maja perenaise Valka, kaasas oli ka Roland Valler, kelle ta palus kaasa, et asi korda saaks. Eelmisel päeval käisid nad H N juures ja järgmisel päeval viis Valler proua ja Nikluse notarisse. Kuna Marko Langundit huvitas maja ost, siis viis Velav volikirja enne Pärnus maja müügi toimumist Langundile, kes ajas dokumente korda. Tehingupäeval tõi Velav notarisse kohale N, kaasas oli veel Valler. Kohal oli ka A. Langund tuli ja andis N raha, N ootas autos ja samal ajal oli autos ka A. Raha oli kilekotis, 500000 krooni. Kuna Velav pidi ka A käest 120000 krooni saama, siis ootas ta, kuni A pangas ära käib. Ave andis talle 500 krooni, et saaks suitsu ostma minna. Kui Velav auto juurde tagasi tuli, läks Langund ära ja ta ootas, et saaks N ära viia. Raha ta ei saanudki, sest ei olnud aega rohkem ootama jääda, hiljem ta otsis A, kuid viimane kadus tal käest ära ja siis jäi asi pooleli, kui Velav kinni võeti politsei poolt. Eeluurimise käigus antud ütlustest isik loobus ja kinnitas, et andis Langundit süüstavaid ütlusi vihahoos selle tõttu, et neil oli omavaheline tüli selle pinnalt, et Langund üritas tema korterit maha 21
(54)1-07-12184 sahkerdada. Hiljem ostus see kahtlus asjatuks ning Velav kahetseb oma sõnul, et tahtis selliste ütlustega Langundile kätte maksta. Roland Valler seletas kohtus, et tema ei tea Käo 37 tehingust midagi, käis vaid korra Valgas notari juures Aivar Velaviga. Viimane oli palunud end äia juurde viia. Nad sõitsid Valka, võtsid vanainimesed peale ja viisid notarisse. Hiljem läksid nad kuhugi ära, kuhu, tema ei tea. Majast teadis süüdistatav niipalju, et selle pidi ostma Marko Langund, keda tema tunneb juba ammu ja kelle ees ei ole tal rahalisi kohustusi; tema tütar on küll võtnud Langundi firmast laenu. Tema saab Markoga hästi läbi. Marko maksis raha, aga Aivar ütles, et tal on nahk üle kõrvade tõmmatud, mingi naine oli rahaga putku pannud. Raha üleandmist nägi tema nii, et istus Admirali kasiinos. Väljas oli auto, kust tulid välja Langund ja naine, Aivar Velav vahendas seal midagi. Siis pandi kilekott autosse, kotis oli raha. Valler nägi oma silmaga, kui naine andis Velavile 500 krooni. Eeluurimise käigus antud ütlustest isik loobus ja kinnitas, et andis Langundit süüstavaid ütlusi selle tõttu, et Velav on tema naise vend ja ta tahtis oma lähedast aidata. Helle Aarde andis kohtus ütlusi, et Enn Libe oli talle öelnud ette ja siis tema kirjutas allkirja. Notar oli aga öelnud, et tema pole see isik. Heino juurde läks ta oma sõnul Enn Libega. Veel on Helle Aarde eeluurimisel rääkinud, et elas ajutiselt Valgamaal H N juures. Ta lihtsalt aitas seal, koristas ja pesi pesu. H koos käisid nad Valgas notaris volikirja tegemas. Sinna alla kirjutas Aarde E K nime. H vist kirjutas ka alla ja ta võis seda öelda küll, et Aarde on tema õde. Marko Langund keeldus kohtus ütluste andmisest, seetõttu kohus avaldas tema eeluurimisel antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Marko Langundi eeluurimisel antud ütlustest selgub, et 2006 veebruari lõpus helistas talle Aivar Velav ja ütles, et keegi soovivat Raekülas asuva maja peale laenu saada, umbes suurusjärgus 300000 krooni. Langund lasi tuua paberid ja selgitas, et volikirjaga, mis Velavil näidata oli, laenu ei saa, hüpoteeki seada ei saa, saab ainult müüa. Nad kohtusid Velaviga Ringi tänava notaribüroo ees. Langund võttis koopia volikirjast endale ja lubas mõelda, kuigi teadis, et sellega laenu ei saa. Märtsi alguses helistas Velav, et majale on ostja olemas ja kas ta ei saaks notariaega organiseerida. 09.03.2006 viis Langund Velavilt saadud volikirja koopia notaribüroosse ja palus võtta Käo 37 kinnistu kohta väljavõtte ning palus endale teatada, kui tekib vaba aeg. Seejärel teatas ta Velavile, et las ostja viib oma andmed notaribüroosse. Mõned päevad hiljem helistas talle Velav, kes ütles, et ostja hüppas alt ära ja kas Marko Langund ise ei tahaks seda maja 500000 krooniga ära osta. Ta helistas T R ja palus maja üle vaadata, kes sees käimata ütles, et selle raha eest võib osta küll. Langundil ei tekkinud Velavi suhtes mingit kahtlust, sest Velavi sõnul oli volikirjaga kõik korras. Raha lubas talle anda T R. Tehingupäeva hommikul sai ta R 500000 krooni sularahas, kokkulepe oli, et kui sama päeva õhtuks raha tagasi ei maksa, siis tehakse ülejäänud summa peale võlakiri. Tehingu eel palus Langund notari konsultandil kontrollida volikirja kehtivust, see kehtis. Samuti oli olemas kinnistusregistri väljavõte. Puudu oli originaalvolikiri ja volitatud isiku passi koopia. Suuliselt ütles ta konsultandile ka Velavilt kuuldud tehingu tingimused: hind 500000 krooni ja maja vabastatakse nädala pärast. Kuhu müüja pärast elama asub, seda Langund ei teadnud. Velavi sõnul tahtis müüja kogu müügihinda enne tehingu toimumist sularahas. Mõni minut enne tehingut sõidutati volitatud isik notaribüroo ette. Kes juhtis autot, Langund ei mäleta, kuid Velav oli autos, seda mäletab. Tagaistmel istunud vanamehe kätte andis Langund ostusumma kilekotiga. Kas vanamehe kõrval keegi veel istus, ta ei mäleta. Ees kõrval istus üks mustlase moodi mees. Langund ei mäleta, kas büroosse tehingut tegema tulles võttis vanamees koti rahaga kaasa või ei. Tehingu tegemisel tundus ta igati adekvaatne. Notaritasud maksis Langund. Kui nad koos büroost väljusid, siis Velav aitas vanamehe autosse. Mingil ajal sai ta teada politsei huvist Käo 37 kinnistu vastu ja Aivar Velavi kinnipidamisest ning mõistis, et tehinguks esitati talle võltsitud volikiri. Langundi väitel ostis ta kinnistu heauskselt ning tasus enne notariaalset müügitehingut ostusumma 500000 krooni volitatud esindajale. Veel seletas Langund eeluurimisel, et 2006 oktoobri alguses, kui tema käis ööklubis Mirage, tuli tema juurde alkoholijoobes Aivar Velav ja soovis rääkida. Velav teatas talle, et „oled mendi kits“. 22
(54)1-07-12184 Langund küsis vastu, et kas Velav teeb nalja, ise ta ju pettis teda ja müüs võltsitud volikirjaga maja Käo 37. Seepeale läks kakluseks ja Langund ei mäleta täpselt, kes alustas. Tunnistaja T R seletas kohtus, et tema laenas Marko Langundile 500000 krooni sularahas, kuna viimane soovis osta Käo 37 kinnistut. Samal päeval sai ta tagasi 300000, mõned kuud hiljem ka ülejäänud 200000 krooni. Kirjalik leping on ka olemas. Laen ei olnud antud sihtotstarbelisena, tegemist oli laenulepinguga. Marko Langundi kaitsjad asusid seiskohale, et tegu ei ole
§ 209mõttes koosseisupärane.
Millegagi pole tõendatud, et M. Langund oleks olnud kaasaaitaja kelmuse toimepanemisele. Tal puudus teadmine, et isikud, kes maja müügiga tegelesid, oleksid tegutsenud seadusevastaselt. Süüdistus põhineb selle, et N ei saanud raha. Tegelikkuses on tõendatud, et Langund võttis oma kontolt 290000 krooni ja sai 300000 krooni laenuks tunnistaja T R. Süüdistatavad Velav ja Valler kinnitasid kohtus, et nägid Langundi poolt raha üleandmist tehingu toimumise päeval. Ka notariaalne leping kinnitab, et raha oli enne lepingu sõlmimist tasutud. Seega tuleks isik õigeks mõista. Helle Aarde kaitsjale V.K kinnitas, et H.Aarde on mitmetel kordadel üle kuulatud ja kui talle loeti kahtlustus ette, siis saanud aru, milles teda kahtlustatakse. Juba eeluurimise ajal ta möönis, et pole tegutsenud õieti. Ta kahetses seda ja tuleb välja, et ta on ennast süüdi tunnistanud. On tehtud ekspertiisid. Ja kohtuekspertiis on kinnitanud, et ta saab aru või pidi aru saama. Skeemidest ta ei jaganud midagi ja kuna vaba aega oli tal palju ei osanud ta seda kasutada. Tervis ei ole tal paremas korras. Temale esitatud süüdistus on õige ja ta ei vaidle vastu. T. L suhtes toime pandud kelmus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu T L tundis kohtus ära Roland Valleri isikuna, kes pettis temalt valega auto välja. Valler oli tulnud tema automüügiplatsile ja rääkis, et on vaja odavat autot töömeestele, läks proovisõitu tegema ja tagasi ei tulnudki. Auto dokumendid jäid T L kätte. Eelnevalt mees seletas, et elab VanaPärnus ja andis ka telefoninumbri. Teisel päeval helistaski kannatanu Vallerile ja küsis, kuhu viimane kadus koos autoga. Seepeale oli Valler vastanud, et viis remonti ja paar päeva läheb aega. Hiljem teda otsimas käies Vana-Pärnus selgus, et Valler seal ei ela. Kohtuistungi ajal oli sellest möödas juba kaks või kolm aastat. Kannatanu lisas veel, et see avaldus, millega ta tõendab Vallerilt 20000 krooni kättesaamist, on temalt samuti välja petetud ja ta annulleerib selle ning soovib Valleri poolt sõiduauto hüvitamist summas 20000 krooni. Kannatanu A M (end P) andis ütlusi selles, et Roland Valler müüs talle valge Opel Omega 2500 krooni eest. Hiljem tuli välja, et seda autot ei saanud ümber kirjutada miskipärast. Ta remontis autot kaheksa tuhande krooni eest, sest see ei sõitnud ja ei saanud ARK-i minna. Kui auto oli korras, siis helistas uuesti Vallerile, et võib ümber kirjutama minna, aga Valler ütles, et omanik on Ameerikas ja läheb veel aega.Asitõendi – R.Valleri isikuandmetega lehe, vaatlusprotokolliga /kd II tl 106-107/ on tõendatud, et Valler on andnud enda kohta omanikule valeandmeid. Kannatanu T.L äratundmiseks esitamisest protokoll /kd II tl 108-109/ tõendab, et äratuntud isik, R. Valler, pettis temalt välja sõiduauto. Asitõendi – sõiduauto Opel Omega reg märgiga xxxx, vaatlusprotokoll. Fotod 1-4 /kd II tl 116-123/ tõendavad, et tegemist on T. Luuri autoga. Kahtlustatava Roland Valleri ülekuulamise protokollid
(3)/kd II tl 128-133; kd V tl 59-62, 63-72/. Roland Valler andis ütlusi, et tema oli küsinud tuttavatelt, et saaks odava auto liisingusse. Paari nädala pärast astusid tema juurde vanemad mehed, rääksiid vene keeles ja pakkusid Papiniidu automüügi kohta. Ta läks sinna vaatama ja auto sobis, nad leppisid Luuriga kokku, et maksab iga kuu 500 krooni. Auto väärtus oli 10000. Andis ID-kaardi ja leping tehti ka, mis jäi L kätte. Kuu 23
(54)1-07-12184 hiljem astusid tema juurde mehed, kes tahtsid auto eest 5000 krooni, mille Valler kohe välja maksis. Kaks ja pool aastat sõitis ta selle autoga ja siis pakkus onule müüa, kuna endal polnud auto välja ostmiseks raha. A. P suhtes toime pandud kelmus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu A M (end P) rääkis kohtus, et Roland Valler müüs talle valge Opel Omega 2500 krooni eest. Hiljem tuli välja, et seda autot ei saanud ümber kirjutada miskipärast. Ta remontis autot kaheksa tuhande krooni eest, sest see ei sõitnud ja ei saanud ARK-i minna. Kui auto oli korras, siis helistas uuesti Vallerile, et võib ümber kirjutama minna, aga Valler ütles, et omanik on Ameerikas ja läheb veel aega. Mõne kuu pärast pöördus kannatanu politseisse, sest nägi, et ümberkirjutamist ei tule ega tule. Kannatanu soovib remondikulude ja ostusumma hüvitamist summas 10500 krooni, kui kohus autot talle ei jäta. Asitõendi – sõiduauto Opel Omega reg märgiga xxxx, vaatlusprotokoll. Fotod 1-4 /kd II tl 116-123/ tõendab, et tegemist on süüdistuses toodud sõiduautoga. Kannatanu A.P äratundmiseks esitamisest protokoll /kd II tl 113-115/ kinnitab, et auto omaniku ja müüjana esines R. Valler. A. K suhtes toime pandud kelmus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kohtus tunnistusi andnud kannatanu A K seletas, et tema tunneb Roland Vallerit, kes aitas tal linna korteri maha müüa ja muretses Kõimasse korteri. Raha linnakorteri müügist tema ei näinudki, sest kogu raha läks Valleri kätte ja Kõima korter olnud Valleri sõnul kallis, kuigi see polnud elamiskõlblik: seal polnud vett ega tualetti. Roland ütles, et on küll suur trahv kinnisvaras lepingu lõpetamise eest, et vaja sinna maksta, maksta olevat olnud vaja ka advokaatidele. Raha kulus nii, et oli vaja ühte ja teist asja. Pass ja pangakaart olid Valleri käes, et kui oli vaja, saaks jooksvaid kulusid maksta. Alles hiljem selgus, et Kõima korter ei olnudki tema nimel, vaid selle omanikuks oli G. Kannatanu arvates oleks jätkunud kindlasti tema korteri müügi rahast Kõima korteri ostuks. Nii jäi ta lõppeks ilma nii linnakorterist kui ka rahast. Kannatanu hinnagul sai tema kelmuse läbi kahju 360000 krooni, mille hüvitamist soovib. Tunnistaja L K, kannatanu poeg, rääkis kohtus, et korteri müügi ajal oli tema Londonis mitme kuu vältel. Kõima korteris olid nad koos Rolandiga käinud üks kord enne sissekolimist vaatamas, see ei kõlvanud küll, aga neil ei jäänud ka muud üle, sest Liblika korter olevat vaja olnud maha müüa. Kuhu rahad läksid, sellest polnud L K aimugi, sest ema tegeles korteri müügiga. Kui ta Londonist tagasi tuli, sai teada, et kodu enam pole ja et Kõima korter oli müüdud teisele inimesele. Tunnistaja I K rääkis kohtus, et Roland Valler pettis tema ema A K käest korteri välja. Tema ise selles korteris ei elanud, aga mingil hetkel olid nad tuttavaks saanud Roland Valleriga, kes olevat lubanud korteri kiiresti maha müüa. Ema oli andnud Rolandi kätte oma pangakaardi, nad olid koos Rolandiga pangas käinud ja suurema summa raha välja võtnud, mis pidi minema Kõima korteri remondiks. Sealses korteris käis tunnistaja juba siis, kui ema oli sinna ära toimetatud. Korter oli väga halvas seisukorras. Kui tunnistaja püüdis ise Roland Valleriga ühendust võtta, et kus on ema pangakaart ja dokumendid, siis Valler ähvardas, et kui tunnistaja peaks toppima oma nina sinna, kuhu pole vaja, siis läheb tema pere peajagu lühemaks. Tunnistaja oli veendunud, et Valler on „suller“. 24
(54)1-07-12184 Tunnistaja R L, kes oli Liblika tänava korteri müüki vahendanud kinnisvaramaakler, seletas kohtus, et tema juures käis A Kkoos pojaga ja nad tahtsid korterit müüa. Pärimine oli tegemata, lõpuks sai korter müüdud. Vahepeal oli A K öelnud, et ajab asju kellegi teisega, kuid lõpuks vormistas siiski tehingu nende firmas. Algul oli ta soovinud ka uut korterit osta selle büroo kaudu, kuid hiljem ütles, et sai korteri Kõimasse. Roland Valleri nime kuulis tunnistaja uurija juures. Ka summa 80000 krooni ei ütle talle midagi. Tunnistaja kohtutäitur R L rääkis kohtus, et A Kl oli võlg ja ta soovis korterit müüa. Leppetrahvist ei tea tema midagi. A K käis tema juures üksi. Tunnistaja H B seletas kohtus, et tema aitas vormistada pangalaenu G B, kes soovis osta Kõima korterit B S. Seda korterit oli kliendile näidanud Roland Valler. Tunnistaja oli ise juures tehingu vormistamisel, kus olid ka ostja ja müüja. Notari küsis, kas korter on vaba ja kohe peale tehingut läks müüja korterit üle andma. B oli soovinud seda korterit hiljem müüki panna, kuid väidetavalt oli sinna juba keegi teine sisse kolinud, kes, tunnistaja ei tea. Tunnistaja I Ia kinnitas, et vormistas Ühispangas laenulepingu G B Kõima 5-11 korteri ostmiseks. Lepingu allkirjastamiseks tuli viimane koos abikaasa ja H B. Tunnistaja B S selgitas kohtus, et Kõima 5-11 korter kuulus talle, kuid ei sobinud, sest ta töötas Soomes ja ei saanud ise sellega tegeleda. Ta pöördus palvega Roland Valleri poole, et see otsiks kellegi, kes seda osta tahab. Valler leidiski kellegi ja tunnistaja pöördus kinnisvarabüroo poole tehingu vormistamiseks. Korteri ostis G-nimeline naine. A K nimi ei ütle tunnistajale midagi. Et korter oleks olnud vahepeal välja üüritud, tunnistaja ei tea. Veel rääkis tunnistaja, et Roland Valler on temalt laenanud 200000 krooni, mis on tagastatud tema elukaaslase ja lapse ise M S arvele. Kas tagasimaksmine toimus ajaliselt siis, kui Kõima korteri tehing, tunnistaja ei mäleta. Roland Vallerile ei ole Kõima korteri tehingu eest tunnistaja poolt midagi makstud. Tunnistaja L A, kes on L K endine elukaaslane, rääkis kohtus, et A ja L K pidid üürivõla pärast korteri ära müüma ja leidsid maakleriks Roland Valleri, kes pidi otsima neile uue korteri, siis kõik asjad ära ajama ja neile auto ostma. G B seletas kohtus, et Roland Valler pakkus talle 10000 krooni selle eest, et ta võtaks selle korteri oma nimele kolmeks kuuks. Roland näitas piltidelt ühte ilusat korterit, kuid kui nad seda hiljem vaatamas käisid, siis oli korter väga kole. G Bai aru, et tegemist on Valleri korteriga, kuid pärast selgus, et see oli kellegi teise oma. Roland Valler lubas kõik ära teha, dokumendid olid kõik tema käes ja nende peale võeti noore pere laen, Valler lubas pärast kõik enda nime peale võtta. Hiljem selgus, et selles korteris juba elab üks inimene, kes teadis, et korter hoopis talle kuulub, Roland Valler olla teda ka petnud. Kannatanu A K AS Hansapanga kontolt väljavõttega /kd II tl 224-225/ on tõendatud korterimüügi summa 418063 krooni laekumine ja seejärel kahel korral 200000 krooni väljavõtmine. Asitõendite, (12.07.2006 A.K sularaha väljamakse kviitung; Eesti Energia teatis, 07.09.2006 (nr 7008) Kõima 5-11 korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu algärakiri ja 11.07.2006 (nr 5441) Liblika 3-26 /.../korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu algärakirja koopia) vaatlusprotokoll /kd II tl 142-143,144,145-164/ kinnitab süüdistuses toodud tehingute toimumist dokumentaalselt. Kaitsja esitas järgmised tõendid: Roland Valler ütlused kohtus selles, et tunnistab end süüdi selles, et müüs korteri maha ja pool raha pettis välja. M S oli ta andnud sellest rahast 200000 krooni. Ülejäänud summa oli 60000, mille tema sai, selle eest tõi ta auto ja seal sees olid ka tema oma kulud. Kõima korter kuulus Brigitta Siimanile, see maksis 300000, neil ei jätkunud niipalju raha, et see välja osta. L K mobiiltelefonide väljapetmine 25
(54)1-07-12184 Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu L K seletas kohtus, et 2006 aasta suvel oli Roland Valler talle öelnud, et tal on vaja mobiiltelefone. Roland Valler oli lubanud hakata järelmaksu maksma ja probleeme ei pidavat tulema. Nad läksid poodi ja L K ostis enda nimele järelmaksuga kaks telefoni – algul Samsungi hinnaga 6255,87 krooni ja seejärel Nokia hinnaga 6750 krooni, millised andis heas usus Vallerile. Hiljem hakkasid arved talle tulema ja selgus, et Valler ise arveid ei maksagi. Kahju sai ta kokku 13005,87 krooni, mille hüvitamist nõuab. Elisa Mobiilsideteenused AS hagi koos koopiaga 29.04.2006 Samsung D600 järelmaksulepingust ja abonendiga 56614823 liitumislepingust /kd II tl 250-255/, samuti Tele2 Eesti AS hagi koos 13.04.2006 koopiaga abonendiga 58228105 liitumislepingust ja Nokia 7380 järelmaksulepingust /kd II tl 256-260/ kinnitavad kannatanu sõnu selles, et tehingud on toimunud ja telefonide hind vastab kannatanu ütlustele. Asitõendite, kahtlustatava R.Valleri elukohast läbiotsimise käigus võetud Elisa Mobiilsideteenused AS abonendiga 56243763 liitumisleping 27.06.2005 (R.Valler) koos teenuste kasutamise üldtingimustega /kd II tl 264-266/ ja Elisa Mobiilsideteenused AS Samsung E630 järelmaksuleping 27.06.2005 (R.Valler) koos otsekorralduslepinguga /kd II tl 267-268/ on tõendatud L K ütlused selles, et nimetatud lepingute sõlmimist soovis Valler ja sai ka kirjalikud lepingud koos telefonidega enda kätte. Roland Valler selgitas selle episoodi osas, et K ise müüs talle ühe telefoni 2500 krooni eest, teisest ei tea tema midagi. Seega kelmust pole toimunud. A K teler Daewoo DLP 3212LCD väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kohtus rääkis kannatanu A K, et ta ostis Roland Valleri, kes oma libekeelse jutuga võitis usalduse, soovitusel oma nimele televiisori järelmaksuga, mida olevat vaja „kellegi advokaadi määrimiseks“, kes aitavat ajada korterimüügi asju. Koos küll käidi kaupluses, Roland aga ajas ise asju ja viis televiisori oma autoga ära ka. Kannatanu väitel temal seda televiisorit vaja ei olnud. Kuhu Roland selle televiisori pani, tema ei tea. Pärast selgus, et jäi nii korterist kui ka telerist ilma. Kahju sai ta teleri ostuga 17237,10 krooni.. Tunnistaja E S teenindajana kaupluses tunnistas, et sõlmis kaupluses „Kodumasinad“ Aiki Krimmiga liisingulepingu suurema LCD televiisori peale. Tunnistaja osundas Roland Vallerile, kes oli Krimmiga kaasas, neil olevat olnud vaja mingit pulma- või sünnipäevakinki. Tunnistajale tundus, et tehing oli Valleri poolt pealesurutud. Kas televiisori eest on maksma hakatud ta ei tea, sest see käib läbi panga. AS Hansa Liising´ust A.K 08.05.2006 järelmaksulepingu koopia /kd II tl 170-174/ kinnitab tehingu toimumist. AS Hansa Liising tõend summale 12251,30 krooni /kd II tl 175-178/, kinnitab Valleri poolt tekitatud kahju suurust. Roland Valler andis selle episoodi kohta ütlusi, et K palus teda, et ta teleri ära tooks poest, tema tuligi poodi ja viis selle Krimmile koju. Kuritegu ta ei tunnista. L K televiisori ja pesumasin Beko vargus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. 26
(54)1-07-12184 Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanute L K ja A K ütlused kohtus, et peale Kõima korterisse kolimist ei toonud Roland Valler, kes aitas kolida, sinna televiisorit ja pesumasinat, mis jäid vanasse korterisse. Võtmed olid Valleri käes, nii et tal oli vaba voli korteris käimiseks. Nüüdseks on pesumasin kätte saadud, televiisor olevat pandimajas. Tunnistaja R B, Roland Valleri elukaaslane, seletas kohtus, et nad käisid koos korterit koristamas ning need teler ja pesumasin olid sinna jäänud. Nad tõid need enda juurde koju ja hiljem tuli need ära visata. Tunnistaja L A selgitas kohtus, et kui tema endise elukaaslase L K korterist asju koliti Kõima korterisse, siis sellest teab ta niipalju, et telekas ja pesumasin Kõima korterisse ei jõudnud, kuhu need jäid, pole juttu olnud. Teler Beko garantiitunnistus nr 027263 15.08.2110 ja pesumasin Beko garantiitunnistus nr 021882 25.08.2001 /kd II tl 232/ kinnitavad esemete kuulumist omanikule, L K. 23.12.2006 teler Beko laenu- ja käsipandi leping /kd II tl 238/ tõendab, et ese oli viidud pandimajja. Roland Valler andis selles osas ütlusi, et ta viis televiisori ja pesumasina enda juurde, kuna korter pidi olema tühjaks tehtud. Asjad sai Krimm hiljem tagasi ja tema neid varastanud ei ole Anatoli Tolkunovilt 130 000 kr ja 25 000 kr väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu A T seletas kohtus, et tema võttis koos oma tuttava, temas usaldust äratanud Roland Valleriga laenu korteri ja katuse remondi jaoks, nii et osa talle ja osa Vallerile. Käisid notaris ära, kannatanu kirjutas lepingule alla. Kas Roland ka kirjutas, ta ei mäleta. Valler lubas kõik kinni maksta iga kuu, aga ei maksnud. Kokkulepe oli nii, et Valler maksab igakuised laenumakseid ja T maksab Vallerile iga kuu 800 krooni. Kannatanu maksiski neli kuud, hiljem tuli tema juurde kohtutäituri juurest üks mees ja küsis, miks ei maksa, tema siis ütles, et Roland maksab. Kohtutäitur sõnul oli tema hoopis võlglane ja ähvardas, et kui ei maksa, võetakse korter ära. Siis pöördus T politseisse ja tegi avalduse. Kogukahju, mille hüvitamist nõuab, moodustab 207950 krooni. Tunnistaja R G tõendas kohtus, et tema töötab Marko Langundi firmas ja käis A T juures laenu tagasi küsimas, millise viimane oli Lend Invest OÜ-st võtnud. Kaasavõetud lepingud sai ta Marko Langundi käest. Summat ta täpselt ei mäleta, oli saja tuhande kandis. Et keegi teine oleks pidanud raha maksma, sellest ei tea tema midagi, samuti ei tea ta Roland Valleri nimelist isikut. Peale seda, kui ta oli T juures kodus käinud, kutsuti ta uurija juurde. Asitõenditega: koopia laenulepingust nr 22052006 A.T OÜ Lend Investiga 22.05.2006; koopia 22.05.2006 (nr 3009) Laatsareti 9-2 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu algärakirjast; koopia laenulepingust nr 28062006 A.T OÜLend Investiga 28.06.2006 /kd II tl 9-22,23-28,29-31; kd III tl 55-57,58-63,64-66; kd IV tl 47-48, 55-76/ on tõendatud laenulepingu sõlmimine. Kannatanule A.T äratundmiseks esitamisest protokolliga, fototabel nr 3 /kd III tl 34-35/ on tõendatud, et äratuntud isk, Valler organiseeris laenu võtmise ja sai sellest kasu. A.T kontodelt AS Hansapangast /kd III tl 71/ ja SEB Eesti Ühispangast /kd III tl 72-76/ väljavõtted kinnitavad väljamakseid ulatuses, mis sisalduvad süüdistuses. Roland Valler tunnistas end osaliselt süüdi ja andis kohtus ütlusi, et T oli raha vaja ja tema siis soovitas, et tal on hea tuttav, kes annab laenu. Valler helistas Langundile ning T ja Langund leppisid omavahel kokku, summa oli 150000 krooni. Tema pidi oma osa maksma igakuiselt tagasi 5000 krooni. Mingil ajal hiljem kandis Langund 20000 krooni juurde. 27
(54)1-07-12184 A Š suhtes kelmuse katse ja dokumendi võltsimine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Kannatanu A Š rääkis kohtus, et tunneb Roland Vallerit „Tulevikust“. Too pakkus, et kannatanu võiks võtta laenuks raha 140000 krooni, miks tal seda vaja oli, kannatanu ei tea. Roland Valler tõi tema juurde koju paberid, kuhu oli vaja alla kirjutada. Kannatanu kirjutas alla, kuid ei tea, mis neis eestikeelsetes dokumentides kirjas oli, Valler ei seletanud ka. Oma dokumendid andis ta ise Valleri kätte, sest see lubas kõik korda ajada, hiljem sai need politseiga kätte. Valler andis mingit raha ka, kui palju, kannatanu ei mäleta. Tunnistaja I T eeluurimisel antud ütlused avaldas kohus KrMS § 291 p 4 alusel. I T on rääkinud, et tunneb A Š 25 aastat. Ta oli Andrei jutust kuulnud, et saab Roland Vallerilt 150000 krooni selle eest, kui teeb notariaalse testamendi ja pärandab oma korteri Kalamehe 5-7 Vallerile. Ise võib elu lõpuni sinna korterisse elama jääda. Tunnistaja oli A juures, kui Valler tuli kahe laenutaotluse ja ankeediga sinna ja ütles, et need tuleb ära täita ja siis saab lepingu sõlmida. Nemad Andreiga said aru, et need paberid on testamendi tegemiseks, mitte laenu võtmiseks. Laenust rääkis Andrei talle alles hiljem, kui allkirjad olid juba antud. I T meelest tahtis Valler A raha välja petta, ning võla mittetasumise puhul kaotanuks Andrei oma kodu. Tunnistaja R L rääkis kohtus, et tema puutus kannatanuga siis kokku, kui töötas kinnisvarabüroos, A Š ostis Tõnissoni büroost korteri Kalamehe tänavale. Tema kui kohtutäituri poole on pöördunud BIG pank küsimusega, kas Š on võlgu ja ta andis neile teada, et on. Š käis ise tema juures asju ajamas, kuigi tal oli käimine raskendatud. Kui Š käis tõendit nende juures võtmas, oli tal Roland Valler kaasas, aga mis osa temal asjas oli, tunnistaja ei tea. Tunnistaja V A töötab BIG pangas laenujuhina ja selgitas kohtus, et A Š taotles laenu. Kui laenutaotlus tehtud sai, selgus, et kinnisvaral on keelumärge peal ja seetõttu küsiti temalt täiendavaid dokumente. Taotluses toodud telefoninumbril vastas isik, kes tutvustas ennast Šilimovi vennana. Temaga vestluses selgitati, millised dokumendid puudu on, ta lubas need juurde esitada. Dokumendid tõi kontorisse naisterahvas, kes tutvustas ennast Š elukaaslasena. Notari aeg oli kokku lepitud ja Liitmaa pidi tulema tehingu juurde, kuid tehingu päeval tuli Š elukaaslane ja ütles, et tehingut teha ei saa, sest Š kukkus kiirabisse. Tunnistaja R R, kes töötab BIG pangas, selgitas kohtus, et tema võttis vastu dokumendid, kus Šilimov taotles kinnisvara tagatisel laenu. ID kaardi ja laenutaotluse tõi R B, kes olevat Š elukaaslane. Tunnistaja kahtles selles ja andis teada ka V A. Üks blankett oli puudulikult täidetud. Kui järgmisel korral tuli, siis olid korrektselt paberid vormistatud. Taotlus käiku ei läinud, kuna taotlejal oli võlg, edasi tegeles asjaga kohtutäitur. Ra B seletas kohtus, et nemad tahtsid osta tütrele korterit läbi panga, aga asi jäi pooleli. Tunnistaja käinud ise pangas asju ajamas, et teada saada, kas saab laenu pangast, et tütar pärast maksab ise. Tunnistaja ei mäleta, et tal oleksid olnud kaasas Š dokumendid. Tunnistaja A.Šilimovile äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 1 /kd III tl 90-91/ tõendab, et Valler (esines B R) on saanud temalt ID kaardi 2006 septembri alguses. Asitõendite, (kahtlustatava R.Valleri elukohast läbiotsimisel võetud dokumentide: A.Š Sampo pangakaardi nr A182415 ümbrikus pin- ja internetipanga koodid; arve-müügitšekk nr 453 30.08.2006; A.Š BIG taotlus 17.08.2006
(3); Sampole avaldus 16.08.2006; BIG kinnisvaralaenu reklaamleht; Kalamehe 5-9 ostu-müügi lepingu koopia; Riiklikust pensionist kinnipidamise akti koopia ja A.Š isikutunnistusest koopia), vaatlusprotokoll /kd III tl 100-110/, kinnitavad, et Valleril oli huvi kannatanu vara käsutamiseks. BIG Panga edastatud kinnisvaralaenu taotlused, kohtutäiturile võlgnevuse maksmisest koopia /kd 28
(54)1-07-12184 III tl 130-133, 134-135,136, 137-138/, samuti Käekirjaekspertiisi akt DK-0349-06/5603 09.11.2006 /kd III tl 140-145/ kinnitavad, et laenutaotluse ei ole kirjutanud kannatanu vaid Valler. Roland Valleri kohtus antud ütluste kohaselt pakkus Š talle varianti, et kui kirjutab korteri tütre nimele, siis võtab tütar laenu ja tema võib elu lõpuni korteris sees elada. Valler oli aidanud BIG-i laenudokumente korda ajada. Š elukaaslane luges viimasele lepingu ette ja Š kirjutas alla, ta oli sel ajal kaine. Valler rääkis veel, et oli pooled Š trahvid ära maksnud, aga siis rohkem ei viitsinud maksta. Pangas arvet avamas ja BIG-is käis Š üksi. Galina Blumfeldti mobiiltelefonide väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Valler enda süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. G B andis kohtus ütlusi, et ta käis koos Roland Valleriga mobiiltelefone – Samsung hinnaga 2246,75 krooni ja Nokia hinnaga 9772,43 krooni, ostmas ja tegi järelmaksu- ja liitumislepingud enda nime peale. Kõik telefonid ja dokumendid andis ta Roland Valleri kätte, kes andis talle selle eest 500 krooni ja lubas järelmakse ise maksma hakata. Hiljem, kui talle hakkasid arved tulema, selgus, et tegemist oli pettusega Valleri poolt. Temale tekitatud kahju moodustab 12019,18 krooni, mille hüvitamist nõuab. Tunnistaja R B rääkis kohtus, et tema mees Roland Valler on koju toonud erinevaid uusi telefone, mõned said tagasi antud ja osad ta müüs ära. Tunnistaja M J, kes töötas Tele2 klienditeenindajana, tundis kohtus ära Roland Valleri, kes oli ühe naisega tema juures telefoni ostmas ja järelmaksulepingut sõlmimas käinud. Tunnistajale jäi mulje, et leping küll tehti naise nimele, aga telefoni sai tegelikult endale mees. Hiljem oli naine tulnud esindusse tema juurde ja öelnud, et mees võttis telefoni ja kadus koos lepingu ja telefoniga. Tunnistaja G.B äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel /kd III tl 181-182/ kinnitab, et isik, kes lepingud ja telefoni välja pettis on Valler. Asitõendite: (G.B 02.09.2006 Tele2 järelmaksuleping; 02.09.2006 EMT järelmaksuga müügileping 02.09.2006 Tele2 liitumisleping; 02.09.2006 ettemaksuleping 638435; 02.09.2006 EMT liitumisleping; 02.09.2006 EMT arve-saateleht 50453104 ja 30.09.2006 EMT arve), vaatlusprotokoll /kd III tl 194-204/ kinnitab, et tehingud EMT –ga on toimunud. Selles osas andis Roland Valler ütlusi, et kuna G B oli raske majanduslik seis, siis andis Valler talle 10000 krooni sularahas, telefone tema omastanud ei ole. Roland Valleri kaitsja A.Pärmann selgitas, et R.Valler on üks vähestest, kes ei ole oma süüdistust eitanud täies ulatuses ja on põhjendanud iga episoodi. A.K ja T korteriga seonduvas ta tunneb ennast vastutatavana, et sõidutas isikud Valka notari juurde. See ei ole taunitav, kui keegi aitab kedagi. T L Opeli puhul ta ei tahtnud kedagi petta ja tema väited on piisavad. A.Krimmi ja tema korteriga seonduvas R.Valler loeb ennast süüdlaseks. R.Valler kinnitab samuti, et ta pole L K telefone omandanud kelmuse teel. A K ja L K olid rohkem pahased korteri müügi pärast tema peale, et nad jäid rahast ilma ja selle tõttu esitavad talle valesüüdistusi. Teleri ostuga ta ei ole seotud. T osas tunnistas ta ennast osaliselt süüdi. A.Š episoodis on tõendatud, et laenulepingut ei sõlmitud ja on arusaadav, et R.Vallerit ei saa süüdistada. Mis puudutab G.B ja tema telefoni, siis R.Valler väidab, et on andnud 10000 krooni telefonide eest ja siin on rohkem tsiviilõiguslik vaidlus. R.Valler ütles, et ta pole allkirju võltsinud. Jääb järele süüdistus
§ 199lg 2 p 4 nagu oleks R.Valler L. Kteleri ja pesumasina omandanud. A.K andis oma nõusoleku korteri vabastamiseks ja 29
(54)1-07-12184 R.Valler viis sealt mööbli ja muu ära kannatanute nõusolekul, nii et kuriteo koosseisu siin ei ole. Prokurör leidis, et teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatavad süüdi tunnistada kõigis neile süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista neile tuginedes
§ 56vastavad karistused.
Enn Libe on kohtulikult karistatud 5 korral, väärteokorras 2007 a karistatud ei ole, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna karistusena on võimalik kohaldada ainult vangistust, siis tuleb E. Libet karistada raskeima karistuse sanktsiooni keskmistes piirides Helle Aarde varem kohtulikult karistatud ei ole, karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna tema süü aste on väike, tuleb teda karistada samuti raskeima karistuse sanktsiooni alammäära lähedastes piirides Aivar Velav on kohtulikult karistatud praeguseks hetkeks 5 korda. Viimane kord 22.10.08 Pärnu MK
§ 185
lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 liitkaristus 5 aastat vangistust, kohtuotsus jõustumata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna karistusena on võimalik kohaldada ainult vangistust, siis tuleb A.Velavit karistada raskeima karistuse sanktsiooni keskmistes piirides Roland Valler on kohtulikult karistatud 8 korda, kergendavad ja raskendavad Asjaolud puuduvad. Kuna tema poolt on toime pandud 14 erinevat kuritegu, teda on eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude eest, tuleb teda karistada raskeima karistuse sanktsiooni ülemmäära lähedastes piirides. Marko Langund varem kohtulikult karistatud ei ole, väärteokorras karistatud ei ole, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb teda karistada sanktsiooni alammäära lähedastes piirides. Prokurör palus süüdi tunnistada Enn Libe
§ 209
lg 2 p 1, 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi tunnistada Enn Libe
§ 22
lg 2 ja § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 6 kuulise vangistusega
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud.
§ 74
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui Enn Libe ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 käitumiskontrolli nõudeid.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibimise aeg, s.o ajavahemik alates 05.05.2006 kuni 06.06.2006, s.o. 1 kuu 1 päev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Helle Aarde
§ 22
lg 3 ja § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi tunnistada Helle Aarde
§ 344
lg 1 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega Süüdi tunnistada Helle Aarde
§ 349
järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Helle Aarde ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibimise aeg, s.o ajavahemik alates 19.09.2006 kuni 09.03.2007, s.o. 5 kuud 18 päeva Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Aivar Velav
§ 209
lg 2 p 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi tunnistada Aivar Velav
§ 22
lg 2 ja § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 6 kuulise vangistusega
§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja 30
(54)1-07-12184 liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibimise aeg, s.o ajavahemik alates 23.03.2006 kuni 22.09.2006, s.o. 5 kuud 29 päeva Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel Süüdi tunnistada Roland Valler
§ 209
lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat süüdi tunnistada Roland Valler
§ 344
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud süüdi tunnistada Roland Valler
§ 199
lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 6 kuud.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibimise aeg, s.o ajavahemik alates 18.09.2006 kuni 16.03.2007, s.o. 5 kuud 26 päeva Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Süüdi tunnistada Marko Langund
§ 22
lg 3 ja § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui Marko Langund ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibimise aeg, s.o ajavahemik alates 14.11.2006 kuni 16.11.2006, s.o. 3 päeva Sõiduauto Opel Omega reg märgiga 415 AOD – võetud vastutavale hoiule Andrei Plingi poolt; tagastada seaduslikule omanikule Teler Beko võetud vastutavale hoiule OÜ Laenugrupp Pärnu poolt; kuna omandisuhe ei ole selge, jätta pandimajale. Pesumasin Beko tagastatud omanikule Leho Krimmile; Mobiiltelefon Samsung X300 asub kriminaalasja juures eraldi pakendatuna; tagastada G. Be. Väljamõistmisele kuuluvad esitatud tsiviilhagid. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo eest 6525 krooni süüdistatavatelt. Ekspertiisidega seonduvad kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi: Käekirjaekspertiisid: akt nr DK-0154-06/2580 15.05.2006 summas 1440 krooni /kd I tl 32/ ja akt nr DK-0155-06/2594 15.05.2006 summas 1440 krooni /kd I tl 186/; Käekirjaekspertiisi akt DK-034906/5603 09.11.2006 summas 1800 krooni /kd III tl 144/; Helle Aarde käekirjaekspertiis ( akt nr DK-0323-06/5048 20.10.2006) summas 1800 kroon /kd IV tl 190/; kokku 6480 krooni; Helle Aarde suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt nr 890 30.11.2006) summas 1800 krooni /kd IV tl 202/; Kaitsjatele KrMS § 224 kohaselt kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi. MAAKOHTU SEISUKOHT E. Libe, A. Velavi ja H. Aarde süüdistus kelmuses Rohu 86 kinnistu omandamisel Sellised Enn Libe ja Aivar Velavi teod on süüdistuses kirjas
§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteona.
Helle Aardel kui kaasaaitajal
§ 22lg 2 ja § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi.
Libe ja Velav eitavad osavõttu kuriteost, Aarde on end süüdi tunnistanud täielikult. Kohtu hinnangul tõendavad isikute süüd: Kannatanu H O ütlused, koopia – 03.11.2005 Rohu tn 86 hüpoteegi seadmise – ja asjaõiguslepingust (nr 6768). Väljavõtte P.O haigusloost nr R0509741, naabri Rohu tn 89 ütlused. Kannatanu kinnitas kohtus, et tema emal P.O ei olnud soovi maja müüa, see et maja on müüdud tagaselja sai teada, kui pärast ema surma asjas matuseasju ja tahtis maja hinnata, siis selgus et maja on E.Libe nimel. Kannatanu rääkis, et tema ema majas elas ka vend V O, kuid enne ema surma oli juttu et ema tahab 31
(54)1-07-12184 maja talle pärandada. Selgus ka et segastel asjaoludel olid kadunud ema dokumendid, pass ja ID kaart, mille kohta uute dokumentide saamiseks tegi avalduse KMA-le. Mis asjaoludel dokumendid kaduma läksid ema ei teadnud. Kannatanu kinnitas, et tema ema oli kange iseloomuga ja vastu tema tahtmist poleks olnud võimalik midagi teha, samuti ei osanud ema lugeda ja oskas minimaalselt kirjutada. Võõraid pelgas ja kodust kaugemale üksinda kindlasti ei läinud. Kahju hindab 530 000 krooni. Selles summas on esitanud tsiviilhagi Käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kirjutatud P. O nimi ja allkiri P. O poolt.Käekirjaekspertiisi ekspert ütles et ostu –müügilepingul on P. O nimi ja allkiri kirjutatud Helle Aarde poolt. Tunnistaja V O ütlused kinnitasid, et isik elas mõnda aega ema juures. Ema juures käisid naabrid, kes tõid sigarette, käisid ka toas. Teab et emal olid dokumendid kadunud, mil viisil kaduma läksid, ei tea. Oli kindel, et ema ei ole Pärnust (Viljandisse) ära käinud. Sellest et ema surnud on, sai teada kaksikvennalt. Tunnistaja ütluste kohaselt luges ema vaevaliselt, kirjutada ei osanud üldse. Tunnistaja ES ülekuulamine kinnitas, et P. O oli naaber, kes elas pojaga koos mõnda aega aga läbisaamine ei olnud hea, tervis oli vilets. Vahel tundus, et ta ei saa asjadest aru, kurtis et dokumendid on kadunud. P kurtis, et raha on vähe. Seda ei olnud aru saada, et isik oleks suurema summa raha saanud. On näinud võõraid inimesi majas käimas Kahtlustatavate Enn Libe ja Helle Aarde vastastamise protokoll, kus Helle Aarde kinnitas, et käis notaris koos Libega. Libe eitas seda, et ei tunne isikut, kes notaris käis. Samuti kinnitas Aarde, et sai Libe käest 100 krooni. Väljavõte Enn Libe SEB Eesti Ühispanga kontolt kinnitab, et Libe kontol ei ole summasid, mille eest saanuks osta Rohu 86 kinnistu. Küll aga pärast maja müüki R L kanti tema arvele 13.12.2005 a 651 000 krooni, mille samal päeval välja võttis sularahas. Raha kandis üle J A. Raha edasise liikumise kohta keeldus Libe ütlusi andmast. Tunnistaja notar V A ülekuulamine kinnitas, et notar sõlmis Rohu 86 ostu-müügilepingu P. Orava ja E. Libe vahel. Esitatud ID kaardil olev isik oli sarnane isikuga, kes notaris käis. Pooled olid selgitanud, et raha on enne tehingut ära makstud. Notar V A äratundmiseks esitamisest protokollidest nähutb iskute äratundmine. Prokuörör esitas ka asitõendid - notar V.A poolt väljastatud 06.02.1997 Rohu tn 86 kinnistamisotsus; 21.09.2005 Rohu tn 86 kinnisasja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõigusleping; koopia Enn Libe Eesti passist K3465478; 09.12.1996 Rohu tn 86 maa ostumüügileping; 30.06.1995 Pärnu LV korralduse algärakiri; koopia Ardaljon Orava surmatunnistusest 03.01.1994 ja koopia P O isikutunnistusest xxxx vaatlusprotokoll. Tunnistaja D V ülekuulamise protokoll, kelle ütlused on avaldatud KrMS § 291 p 3, kinnitab, et Velav saatis talle dokumendid, mis viis notaribüroosse. Tehingu toimumise päeval oli Velav ise ka Viljandis, ajasid juttu, Velav olevat kinnitanud, et ostja on tema tuttav ja tehing on aus. D V rääkis ainult kahest inimesest, kes notarisse läksid, Libest ja vanamutikesest. D.V äratundmiseks esitamisest protokollid koos fototabelitega kinnitavad Libe ja Velavi osalemist tehingus. D.Valdrele äratundmiseks esitamisest protokoll koos fototabeliga kinnitab et Valdre tundis ära isiku kes kais 21.09.05 ja 23.02.06 Viljandis notaris ja esines Rohu 86 ja Käo 37 müüjana. See isik oli H. Aarde. Tunnistaja R L ütlused kinnitasid, et isik ostis Rohu 86 kinnistu Libe käest. Endal raha polnud, laenas tuttavalt J A. Kokkulepe Libega, et 500 000 sulas ja ülejäänud pangakontole. Hind oli 1 200 000 krooni. Käis ise ka maja üle vaatamas. Seal oli 2 meesterahvast, lubas neil majas olla, et vaja kütta. Nende tunnistaja ütlustega, kus ta kinnitas, et maksis maja eest raha Libe kätte. Nende ütlustega on tõendatud, et kurjategijad said kuriteost varalist kasu Jälitusprotokoll 22.06.2006, kõneeristustega, milles kajastatud Pärnus Rohu tn 86 kinnistu müügitehinguga seotud isikute omavaheline suhtlemine enne ja pärast 21.09.06 tehingut Viljandis Valdre, Velav ja Libe vahel 32
(54)1-07-12184 Jälitusprotokoll 12.06.2006, milles kajastatud kolme Enn Libe ja Roland Valleri vahelise telefonikõne sisu tõendab, et Enn Libe oli vahi all ja isikud olid ärevil nende suhtes läbiviidava kriminaaluurimise pärast ja selle