1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-11526 Otsuse kuupäev 18.05.2009.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kohtuasi Priit Keskla kaebus Lõu

§ 7422lg.2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o.

2100 krooni riigituludesse ja

§ 7422lg.

4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/arve SEB pangas nr. 10220034796011, viitenumber

1. Priit Keskla kaitsekulud 9528.50 krooni jätta tema enda kanda. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist esindaja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Resolutiivotsus tehtud 18.05.2009.a., otsuse terviktekst antud kohtu kantseleisse 27.05.2009.a. Asjaolud 16.10.2008.a. koostas Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Reio Vaht väärteoprotokolli nr. AB 1101448 selle kohta, et 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Priit Keskla juhtis mootorsõidukit xxxx, reg. nr. xxxx, Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. km kiirusega 120 (+/- 8) km/h, ületades lubatud sõidukiirust 90 km/h, mitte vähem kui 22 km/h, 2 rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p..2 nõudeid ja pannes seega toime

§ 7422lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik Priit Keskla esitas 16.10.2008.a. väärteoprotokollile nr. AB 1101448 vastulause (tl. 30-32), milles palus lõpetada tema suhtes algatatud väärteoasi VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel, kuna tema ei ole sõidukiirust ületanud, vaid ta sõitis lubatud sõidukiirusega. Ka rikuti väärteoasja menetlemisel oluliselt väärteomenetluse õigust, sest talle inkrimineeritud sõidukiiruse ületamine toimus Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

1. kilomeetril, kuid politseipatrull pidas teda kinni alles maantee
2. kilomeetril, s.o. 6 kilomeetrit eemal väidetava rikkumise kohast. Pole teada, millest politsei järeldas, et kiirust mõõdeti just
3. kilomeetril, auto võis viibida maanteelõigus, kus oligi lubatud suurem sõidukiirus. Ebamäärane on väärteoprotokollis toodud rikkumise asjaolude kinnitus ja puudulik on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kuna seal ei ole kajastatud, et tema ees ja taga liikusid teised sõidukid ning ei ole välistatud, et mõõdeti mõne teise sõiduki kiirust. Ka ei või üks politseiametnik Peeter Planken olla samaaegselt kiirusmõõteseadme kasutaja ja selle protokolli koostaja ning anda ütlusi tunnistajana samas asjas. 10.11 2008.a. määras Lõuna Politseiprefektuuri ülemkomissar Marek Tiirats oma otsusega väärteoasjas 2602, 08, 024386 Priit Kesklale

§ 7422lg.

2 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni ja

§ 7422lg.

4 alusel võeti Priit Kesklalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, sest Priit Keskla juhtis 16.10.2008 kell 14.45 Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

1. km-l, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 120 +/-8 km/h. Menetlusalune isik Priit Keskla rikkus seega liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, vastulauses esitatut ei rahuldatud. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitasid kohtule kaebuse menetlusalune isik Priit Keskla ja tema kaitsja Paavo Paal, kes palusid lõpetada algatatud väärteoasi VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel, kuna Priit Keskla ei ole sõidukiiruse ületamist toime pannud, vaid ta sõitis enda kinnitusel lubatud sõidukiirusega kolonnis ning tema väärteoasja menetlemisel rikuti oluliselt väärteomenetluse õigust: - kiirust on mõõdetud selleks mitte lubatud kiirusemõõtjaga Stalker nr. 095748 ning protokolli märgitult on selle veamarginaaliks +/-8 km/h, kuid lubatud on kasutada vaid neid kiirusemõõtjaid, mille veamarginaal ei ületa laboritingimustes +/-1 km/h; - pole teada, kas politseiametnikud Reio Vaht ja Peeter Planken olid üldse pädevad sõidukiirust mõõtma; - ei ole teada, kas väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, sest väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei ole piisavalt täpne; - kuna Priit Keskla järgis kogu aeg lubatud sõidukiirust, siis võis tema sõiduk kiiruse mõõtmisel viibida maanteelõigus, kus oligi lubatud suurem sõidukiirus. Kohtuväline menetleja kinnitas oma vastuses kohtule (tl. 38), et menetlus asjas toimus vastavalt seadusele. Priit Keskla rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja vanemkonstaabel Peeter Plankeni ütlustega. Kiirusmõõtja oli korras ja taadeldud. Rikkumise koht on fikseeritud visuaalselt ja kasutatud on maanteeameti poolt väljastatud kaarti. Menetlusaluse isiku õigusi rikutud ei ole. Väärteo süüteokoosseisu andmed on täielikult kajastatud väärteoprotokollis ja väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning paluti jätta sellest tulenevalt tehtud otsus muutmata. Priit Keskla kinnitas kohtus, et tema mõõtmist teostavat politseiautot ei näinud, sest ta peeti kinni eravärvides tumesinise Škodaga sõitnud politseinike poolt ca 6 km hiljem Tartu suunas sõites mingis bussipeatuses. Talle selgitati, et mõõdeti sõidukiirust talle vastu liikunud sellestsamast autost. Ta kinnitas, et 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal ta juhtis Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maanteel
2. km oma autot xxxx ja ta võis sõita kolonnis kiirusega kuni 100 km/h Tartu poole, kuid politsei näitas talle ca 6 km hiljem mõõtmistulemust 120 km/h, millega ta ei olnud nõus. Priit Keskla kinnitas jätkuvalt, et ta pole seda rikkumist toime 3 pannud ja vaadates trahvi suurust ja õigusabi kulusid kaotaks protsess mõtte, sest ta maksab kõvasti peale. Tunnistaja Peeter Planken, Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse vanemkonstaabel kinnitas kohtus, et 16.10.2008.a. Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel Priit Keskla auto sõidukiiruse mõõtmine toimus sellises kohas, kus tee läheb Otepääle, Otepää ristist natuke Kambja poole, kui mõõdetav sõiduk mäest alla tuli. Nad olid kolmekesi tol korral tööl, Reio Vaht roolis ja vanemkonstaabel Viktor Kabonen istus tagumisel istmel. Nad sõitsid kiirust mõõtes, ta oli juhi kõrvalistmel ja pult oli tema käes. Kiiruse fikseerimise hetkel liikus neile vastu ainult üks sõiduk, seal ei olnud teisi sõidukeid ja segavaid faktoreid. Kohe ees või taga liikujaid tal kindlasti ei olnud, kiiruse fikseerimise hetkel teisi sõidukeid vaateväljas ei olnud, kellegi teise kiirust polnud antud hetkel võimalik mõõta. Kätte saadi rikkuja tükk maad hiljem, sest ei saadud tagantsõitjate tõttu kohe tagasipööret teha. Vahemaa võis olla 4-5 kilomeetrit hiljem või isegi rohkem, sest teekate oli märg. Neil oli eravärvides auto ja kinnipidamise hetkeks oli Priit Keskla oma autoga kellestki juba ette jõudnud, tema taga ja ees oli sõiduk, siis ta oli kolonnis. Ta ei oska öelda, mis selle bussipeatuse nimi oli, kus Priit Keskla auto kinni peeti. Videokaamera nende autos oli aga kiiruse mõõtmisel ei kasutatud seda ja see on märgitud ka kiirusemõõtmise protokollis. Algul juht väitis, et kiirus võis kogemata suurem olla, aga põhimõtteliselt ta ei tunnistanud oma süüd, väitis, et see 120 km/h ei ole õige. Kaitsjale vastates kinnitas P.Planken, et kontrollimise hetkel menetlusaluse isiku auto liikus üksi. Kui sõiduk liikus 120 km/h ja lubatud kiirus on 90 km/h, on tõenäoline, et ta kinnipidamise hetkeks jõudis teistele sõidukitele järgi, möödus neist ja oligi kolonnis sees. Maanteeameti poolt on paigaldatud kilomeetripostid, selle järgi teatakse, mis kilomeetril ollakse. Sõidukiiruse mõõtmise hetkel võis autode vahemaa olla 200-300 meetrit, mitte rohkem. Kui segavaid asjaolusid pole, siis sirge peal on võimalik mõõta kiirust ka kuni kilomeetri kauguselt. Kinnipidamisel isik väitis, et tema ei ole sõitnud sellise kiirusega, kuid talle võis algul arusaamatuks jääda, millal kiirust mõõdeti, sest kolonnis ta sõitis tõepoolest 90 km/h. Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 16.10.2008.a. (tl. 29) tõendab, et vanemkonstaabel Peeter Planken teostas riikliku järelvalve korras 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
3. km mõõtjatele vastu liikuva Tartu suunas sõitva Priit Keskla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. nr. xxxx, liikumiskiiruse mõõtmist. Hea nähtvuse ja segavate faktorite puudumisel oli kasutatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme Stalker Dual DC 095748 lugem 120 km/h. Kiirusmõõteseade oli testitud 16.10.2008.a. hommikul ja oli töökorras. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Mõõtja kiirus vastuliikumisel oli kiiruse fikseerimise hetkel 83 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h ja seega ületas Priit Keskla juhitud sõiduk mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Kaitsja taotlusel esitatud Peeter Plankeni tunnistus (tl. 42) tõendab, et vanemkonstaabel Peeter Planken on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja talle on väljastatud vastav tunnistus nr. 271 Kvalmek OÜ poolt. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS-08/00040 (tl. 43) tõendab, et Priit Keskla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. nr. xxxx, liikumiskiiruse mõõtmisel kasutatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseade Stalker Dual DC 095748 oli taadeldud Metroserdi poolt 11.03.2008.a. ja vastab OIML R 91 nõuetele ja mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes oli +/- 1 km/h või 1% (kiirusel üle 100 km/h) ning kõik vajalikud taatlusmärgised ja sulgemiskleebised olid olemas. Eesti Akrediteerimiskeskuse tabelitest (tl. 44-45) nähtub, et politseiametnikud on tabeli 3.3 (tl. 45) alusel liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel 4 kasutanud Priit Keskla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. nr. xxxx, liikumiskiiruse mõõtmisel õiget mõõtmisvõime vea suurust +/- 8 km/h. Priit Keskla kaitsja Paavo Paal kinnitas kohtus, et tema kaitsealune on kogu aeg eitanud väärteo toimepanemist, väidetavalt ei ole tema sõidukiirus olnud üle 100 km/h. Oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ja tegelikult pole menetlusalune isik seda väärtegu toime pannud. Väärteomenetlusõiguse rikkumine seisneb selles, et tegelikult on jäetud märkimata koht, kus väidetav rikkumine toimus. Samuti on menetleja märkinud, et maantee oli tühi, kuid see on ebatäpsus, tegelikult võis politsei mõõta mõne teise auto kiirust. Kaebuses toodud põhjustel taotletakse VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja Reio Vaht kinnitas kohtus, et kiirusmõõtmise seadmega (Stalker Dual DC 095748) on mõõtmisulatus vähemalt 1 km. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtub, et Priit Keskla sõiduk sõitis mõõtmisalale 120 km/h ja üksinda. Seda kiirust mõõteseadel näidati ka Priit Kesklale. Kaebaja väide, et tema ees liikus BMW, ei lükka umber kiiruse mõõtmise tulemust, sest pole võimalik segi ajada sõiduautot BMW-d ja kaubikut xxxx. Lisatud maanteeameti väljastatud piirkiirused sellel lõigul tõendavad, et lubatud kiirus 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
4. km oli 90 km/h. Kuna kaebaja on varemgi rikkumisi toime pannud, siis palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta põhikaristus muutmata. Kohtu järeldused Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg. 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7422lg.

2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 p. 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg. 2 p. 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Lõuna Politseiprefektuuri ülemkomissar Marek Tiirats on oma otsuses 10.11.2008.a. väärteoasjas nr. 2602, 08, 024386 lugenud menetlusaluse isiku Priit Keskla poolt väärteo toimepaneku tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused. Vastulauses esitatu on jäetud otsuse tegemisel arvestamata. Maakohus leiab, et Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabli Reio Vahti 16.10.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1101448 Priit Keskla väärteoasjas on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ja on seaduslik. Kohtunik leiab, et

§ 7422lg.

2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Priit Keskla poolt on tõendamist leidnud väärteoprotokolliga nr. AB 1101448, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja Peeter Plankeni ütlustega kohtus ning karistuseks mõistetud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses s.o. 2100 krooni ning lisakaristusena

§ 7422lg.

4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb jätta muutmata. Maanteeameti väljastatud tabel piirkiiruste kohta tõendab, et lubatud kiirus 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

1. km oli 90 km/h. 5 Kaitsja ja Priit Keskla arvamus, et käesolevas asjas puuduvad lubatud tõendid Priit Keskla süü kohta ja seetõttu tuleb menetlus tema väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p.1 alusel, ei ole asjakohane. Kohus leiab, et Priit Keskla süüd tõendab eelkõige kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 29), millest selgub üheselt, et 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. km mõõdeti mõõtjatele vastu liikuva Tartu suunas sõitva Priit Keskla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg. nr. xxxx, sõidukiirust. Hea nähtvuse ja segavate faktorite puudumisel oli kasutatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme Stalker Dual DC 095748 lugem 120 km/h. Priit Keskla süüd tõendavad veel tunnistaja Peeter Plankeni ütlused kohtus, et 16.10.2008.a. Tallinn-TartuLuhamaa maanteel Priit Keskla auto sõidukiiruse mõõtmine toimus sellises kohas, kus tee läheb Otepääle, Otepää ristist natuke Kambja poole, kui mõõdetav sõiduk mäest alla tuli. Nad olid kolmekesi tol korral tööl, Reio Vaht roolis ja vanemkonstaabel Viktor Kabonen istus tagumisel istmel. Kiiruse mõõtmise ajal mingeid segavaid faktoreid ei olnud ja kindlasti mõõdeti Priit Keskla juhitud kaubiku Peugeot Partner sõidukiiruseks 120 km/h. Lisaks eeltoodule tõendavad Priit Keskla süüd koostatud väärteoprotokoll nr. AB 1101448 (tl. 27) ja väärteootsus (tl. 33), aga ka Priit Keskla enda kohtus antud ütlused, millest nähtub, et Priit Keskla sõitis kiirusemõõtmise piirkonnas mõõtmise ajal ja peeti kinni ca 6 km eemal Tartu poole sõites mingis bussipeatuses. Ainuke vaidlus on selles, et Priit Keskla ei nõustunud talle näidatud ja mõõdetud kiirusega 120 km/h. Priit Keskla ütlused, et ta jälgis kogu tee lubatud sõidukiirust, on kohtu arvates ümber lükatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl. 29). Nii väärteoprotokollis (tl. 27) kui väärteootsuses (tl. 33) on fikseeritud, et kiiruse mõõtmine toimus Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
3. km. Kohtuistungil selgitas tunnistaja Peeter Planken üksikasjalikult, et mõõtmine toimus Kambja vallas ja seal mõõdeti Priit Keskla sõiduauto kiiruseks 120 km/h. Seda kiirust näidati ka Priit Kesklale ja ta on ise ka kinnitanud kohtuistungil näidu näitamist. Vastavalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile (tl. 29) on mõõdetud Priit Keskla juhtimisel olnud mootorsõiduki xxxx, reg. nr. xxxx. sõidukiiruseks mõõtmisel kasutatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseade Stalker Dual DC 095748 abil 16.10.2008.a. kella 14.45 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel 120 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 8 km/h ja ta ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele (tl. 43) oli kiirusmõõteseade Stalker Dual DC 095748 taatlemisel korras ja seega on ta lubatud sõidukiiruse kontrollimisel kasutamiseks. Ka on Reio Vaht ja Peeter Planken pädevad teostama kontrolli (tl.41-42). Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et

§-s 7422 lg. 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Priit Keskla poolt on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga 16.10.2008.a. ning tunnistaja Peeter Plankeni kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, millised on omavahel kooskõlas ja milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Kohus peab Peeter Plankeni ütlusi lubatavaks tõendiks, sest ta ei ole väärteoasja menetleja ja on oma ütlustega vaid selgitanud kiirusemõõtmise asjaolusid. Maakohus märgib lisaks veel, et eravärvides politseiautos viibis 3 politseiametnikku ja kõik nad fikseerisid rikkujana konkreetse kaubiku, mida asuti jälitama ja peeti ca 6 km pärast kinni. Kuna kohus kiirusemõõtmisel rikkumisi ei tuvastanud, siis puudub alus Priit Keskla väärteootsuse tühistamiseks. Maakohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendamist leidis, et

§ 7422lg.

2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Priit Keskla. 6 Tema ütlusi, et ta järgis kogu aeg lubatud sõidukiirust ja sõitis kogu aeg kolonnis, peab kohus ennastõigustavateks ja need on antud sooviga vabaneda vastutusest. KarS § 56 lg. 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Priit Keskla karistust kergendavad ja seda raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 7422lg.

2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 7422lg.

4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg. 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

§ 42

sätestab, et juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus

või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule Priit Kesklale kohtuvälise menetleja poolt

§ 7422lg.

2 alusel määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem.

§ 7422lg.

4 alusel võttis kohtuväline menetleja menetlusaluselt isikult Priit Kesklalt lisakaristusena ära juhtimisõiguse 3 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Vastavalt õiendile (tl. 36-37) on Priit Kesklat karistatud 29.09.2007.a. LS § 7422 lg. 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni ja 03.03.2008.a. samuti LS § 7422 lg. 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lisakaristuse täitmine lõppes 21.05.2008.a. ja juba ca 5 kuud hiljem pani Priit Keskla toime uue sõidukiiruse ületamise. Eeltoodu tõttu ja arvestades vajadust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestades õiguskorra kaitsmise vajadusi loeb kohus põhjendatuks Priit Kesklale väärteoasjas rahatrahvi kohaldamise natuke suuremas määras võrreldes eelmise korraga (s.o. üle keskmise määra) ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Uurinud väärteoasja toimikut ja analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohtunik, et puuduvad alused Priit Kesklale Lõuna Politseiprefektuuri poolt koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1101448 tühistamiseks, sest antud juhtumil on PRIIT KESKLA /isikukood 37411204911, eluk. xxxx/ süü tõendatud liikluseeskirja § 124 p. 2 nõuete rikkumises ja see on karistatav

§ 7422lg.

2 järgi rahatrahviga. Põhjendatud on korduva rikkumise korral lisakaristuse kohaldamine maksimaalmääras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1; 133-135 jätab kohus Lõuna Politseiprefektuuri ülemkomissar Marek Tiiratsi 10.11.2008.a. otsuse väärteoasjas nr. 2602, 08, 024386 muutmata ja Priit Keskla kaebuse rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ Leo Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 3. juulil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne