4-09-4062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-09-4062 Kohtunik Igor Pütsep Väärteoasi Jevgeni Kolos`i (ik 38609300285) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 06.03.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,001936 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 2043 kohus otsustas 1) Jätta Jevgeni Kolos`i kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 06.03.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,001936 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv summas 3720.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuurile Pärnu politseiosakonnale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 16.02.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Ergo Pihlak`u poolt väärteoprotokoll nr AB1091275 selle kohta, et 16.02.2009.a kella 10:55 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 143.5 km juhtis J. Kolos mootorsõidukit (MB S320, r/n xxxxxx) kiirusega 104 km/h±4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 06.03.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,001936 on määratud J. Kolos`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 62 trahviühiku ulatuses, so 3720 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud J. Kolos`i suhtes 4-08-9478 lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kaebuse sisu 17.03.2009.a laekus Pärnu Maakohtule J. Kolos`i kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks, kuivõrd kaebuse esitaja töötab autojuhina ning juhtimisõiguse olemasolu on J. Kolos`ile eluliselt vajalik. Kaebuse esitaja ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 23.03.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: LS § 7422 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra, sõites kiirusega 104±4 km/h. Menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et LS § 7422 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 kuni 40 kilomeetri tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Sama LS § 7422 lg 4 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 7422 lg 2 järgi. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Käesolevast kaasusest rääkides märgib menetleja, et kiiruse ületamine on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud korduvalt. Karistatud on menetlusalust isikut alates 2004.a 10-1 korral erinevates liiklusalastes väärtegudes. Nendest 5-1 korral on teda kiiruse ületamise eest karistatud rahatrahvidega, kuid rahatrahvid ei ole oma eesmärki kandnud. Sellest nähtub, menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida Liikluseeskirja, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega leiab menetleja, et on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui juhtimisõiguse peatamise kohaldamine. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et lisakaristuse kohaldamise korral ei oleks kaebuse esitajal võimalik oma tööülesandeid täita, kuna menetlusalune isiku tööülesanded on seotud transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis oleks ebavõrdne kohtlemine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama Liikluseeskirja nõuetest. Määratud juhtimisõiguse peatamine on vajalik, et menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud sõidukiiruse ületamine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses J. Kolos´i suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 alusel. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. 2
(3)4-08-9478 VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse tühistamist põhjusel, et J. Kolos töötab OÜ-s KRYPMET autojuhina. LE § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. J. Kolos`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 62 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 56 lg 1 annab suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavaid/raskendavaid asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 62 trahviühikut, so 3720 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu, et LS § 7422 lg 2 ja 4 alusel on kohtuvälisele menetlejale jäetud otsustamisvabadus karistuse suuruse osas. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid. Muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millistest kaks on Karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada J. Kolos`it seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, mistõttu on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada J. Kolos`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et J. Kolos`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks või selle tähtaja vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 06.03.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,001936 ei kuulu tühistamisele ning J. Kolos`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 3
(3)