KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-2006 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Julia

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler&Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Makarov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 automaadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvripadrunit kaliiber 7,62*38R, 26 püsto-lipadrunit kaliiber 7,65 mm Browning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 padrunit,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. 1.1.2 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, andis 2006 aasta novembris - detsembrikuu alguses talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, Eduard Pavljutšenkole edasi püstoli TT nr G 2831,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Makarov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 automaadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvripadrunit kaliiber 7,62*38R, 26 püstolipadrunit kaliiber 7,65 mm Brow-ning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 padrunit, mis on vastavalt Relva-seaduse §-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. 1.1.3 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 7.detsembril 2006 aastal omandas koos Eduard Pavljutšenkoga Kohtla-Järve linna territooriumil, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, eeluurimise käigus tuvastamata isikult püstoli Bayard ANCIENS ESTABLISSMENT PIEPER MELSTAR-BELGIUM nr 266876,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv, ja ümbertehtud kaheksalasulise püstoli Mauser nr 463824 1914 aasta mudeli, kaliibriga 7,65 mm, mis on vastavalt ekspertiisiaktile nr ТВ-067-07/1509 kasutamiskõlblik tulirelv ja vastavalt Relvaseaduse §-le 19 on piiratud tsiviilkäibega relv. Eelnimetatud relvi hoidis Ruslan Junusov koos Eduard Pavljutšenkoga ebaseaduslikult ja ilma vastava loata alates 7.detsembrist 2006.a kuni 2007.a jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 2 1.1.4 Samuti tema, olles isikuks kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, pärast 7.detsembrit 2006 aastal talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, andis Vladimir Muravjovile edasi püstoli TT nr G 2831,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan “СССР ПЕР.ОРУЖ.ЗАВ. В ТУЛЕ 1928. nr 21717,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Bayard ANCIENS ESTABLISSMENT PIEPER MELSTAR-BELGIUM nr 266876,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Makarov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 automaadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvripadrunit kaliiber 7,62*38R, 26 püstolipadrunit kaliiber 7,65 mm Browning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 padrunit,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. 1.1.5 Samuti tema, ajavahemikul detsember 2006.a. kuni relva üleandmiseni Sergei Pavljutšenkole ja Vladimir Muravjovile hoidis püstolit Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv, enda elukohas Xxxxxxx Xxxxxx xx-xxx. 1.1.6 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, andis 2007 aasta jaanuaris-veebruarikuus talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, Eduard Pavljutšenkole ja Vladimir Muravjovile edasi püstoli TT nr G 2831,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan “СССР ПЕР.ОРУЖ.ЗАВ. В ТУЛЕ 1928. nr 21717,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Bayard ANCIENS ESTABLISSMENT PIEPER MELSTAR-BELGIUM nr 266876,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Ma-karov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 automaadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvripadrunit kaliiber 7,62*38R, 26 püstolipad-runit kaliiber 7,65 mm Browning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 pad-runit,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. Eelnimetatud relvi, relvade olulisi osi ja laskemoona hoidis ta ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x, asuvas majas. Seega pani Ruslan Junusov isikute grupi poolt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o KarS § 418 lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.1.7 Samuti omandas süüdistatav 2006.aasta novembris - detsembrikuu alguses tuvastamata kohas, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, eeluurimise käigus tuvastamata isikult püstolkuulipilduja PPS,

§ 20

lg-le 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. 1.1.8 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2006.aasta novembris - detsembrikuu alguses talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, andis Eduard Pavljutšenkole edasi püstolkuulipilduja PPS,

§ 20

lg-le 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. 3 Eelnimetatud relva ja laskemoona hoidis Ruslan Junusov ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 1.1.9 Samuti tema, olles isikuks kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, pärast 07.detsembrit 2006.aastal talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, andis V. M.ile edasi automaadi AKMS nr 196…..ЯИ.....,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja püstolkuulipilduja PPS,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. 1.1.10 Samuti tema, olles isikuks kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2007.aasta jaanuaris-veebruarikuus talus, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, andis Eduard Pavljutšenkole ja V. M.ile edasi püstolkuulipilduja PPS,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relva-seaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Eelnimetatud relva ja laskemoona hoidis ta ebaseaduslikult ja ilma vastava loata ajavahemikul alates 2007.aasta jaanuarist-veebruarikuust kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x, asuvas majas. Seega pani Ruslan Junusov vähemalt teist korda toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 2 p-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.1.11 Samuti tema, 7.detsembril 2006.aastal koos Eduard Pavljutšenkoga Kohtla-Järve linna territooriumil ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult kolm tulirelva summutit,

§-le 22 lg 1 tulirelva lisaseadiseks. Eelnimetatud helisummuteid hoidis Ruslan Junusov koos Eduard Pavljutšenkoga ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 1.1.12 Samuti tema, 2007.aasta jaanuaris-veebruarikuus talus, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, andis Eduard Pavljutšenkole ja V. M.ile edasi kolm tulirelva summutit,

§-le 22 lg 1 helisummutid, ja hoidis neid kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x asuvas majas. Seega pani Ruslan Junusov toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.1.13 Samuti tema, 7.detsembril 2006.aastal koos Eduard Pavljutšenkoga Kohtla-Järve linna territooriumil ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult käsigranaadi РГД-5, mis on vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, kasutamiskõlblik lõhkeseadeldis, mis on valmistatud tööstuslikul teel, ning samuti sütiku УЗРГМ, mida kasutatakse sealhulgas käsigranaadi РГД-5 plahvatuse initsieerimiseks ja on lõhkeseadeldise oluline osa ning, vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, on kasutamiskõlblik, ja hoidis talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni. 1.1.14 Samuti tema, 2007.aasta jaanuaris-veebruarikuus talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, andis V. 4 M.ile ja Eduard Pavljutšenkole edasi käsigranaadi РГД-5, mis on vastavalt ekspertiisi aktile nr PL29-07/4806, 28.11.2007, kasutamiskõlblik lõhkeseadeldis, mis on valmistatud tööstuslikul teel, ning samuti sütiku УЗРГМ, mida kasutatakse sealhulgas käsigranaadi РГД-5 plahvatuse initsieerimiseks ja on lõhkeseadeldise oluline osa ning, vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, on kasutamiskõlblik, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, hoidis alates 2007.aasta jaanuarist-veebruarikuust kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x, asuvas majas. Seega pani Ruslan Junusov toime lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.2 Eduard Pavljutšenko anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta: 1.2.1 2006 aasta novembris, eeluurimise käigus tuvastamata kohas, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas revolvri Nagan “СССР ПЕР.ОРУЖ.ЗАВ. В ТУЛЕ 1928”. nr 21717,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv, ja samuti mitu padrunit antud tulirelva juurde,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon; Eelnimetatud relva ja laskemoona hoidis Eduard Pavljutšenko ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007. aasta jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 1.2.2 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2006.aasta novembris - detsembrikuu alguses talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas Ruslan Junusovilt püstoli TT nr G 2831,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Makarov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 automaadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvripadrunit kaliiber 7,62*38R, 26 püstolipadrunit kaliiber 7,65 mm Browning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 padrunit,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. 1.2.3 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 7.detsembril 2006.aastal koos Ruslan Junusoviga Kohtla-Järve linna territooriumil, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult püstoli Bayard ANCIENS ESTABLISSMENT PIEPER MELSTAR-BELGIUM nr 266876,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; Eelnimetatud relva kandis Eduard Pavljutšenko kaasas ja vedas 07.detsembril 2006.aastal KohtlaJärvelt talu territooriumile, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ning hoidis seda seal ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni. 1.2.4 Samuti tema, 2007 aasta jaanuaris – veebruarikuus koos V. M.iga vedas talust, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ära eelnimetatud püstoli TT nr G 2831,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan “СССР ПЕР.ОРУЖ.ЗАВ. В ТУЛЕ 1928. nr 21717,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; revolvri Nagan nr 33556

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Bayard ANCIENS ESTABLISSMENT PIEPER MELSTAR-BEL-GIUM nr 266876,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; püstoli Hecler & Koch nr 27-009220 9x19,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega relv; 39 püstolipadrunit kaliiber 9 Makarov, 84 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 68 auto-maadipadrunit kaliiber 5,45*39 mm, 305 automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, 79 revolvri-padrunit kaliiber 5 7,62*38R, 26 püstolipadrunit kaliiber 7,65 mm Browning, 72 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, kokku 673 padrunit,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. Eelnimetatud relvi, relvade olulisi osasid ja laskemoona hoidis Eduard Pavljutšenko ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x asuvas majas. Seega pani Eduard Pavljutšenko isikute grupi poolt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o KarS § 418 lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.2.5 Samuti tema, 2006.aasta novembris - detsembrikuu alguses talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas Ruslan Junusovilt püstolkuulipilduja PPS,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. 1.2.6 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2006.aasta detsembrikuu alguses Xxxxxxxa linna Kopli piirkonnas ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult 15 000 krooni eest automaadi AKMS nr 196…..ЯИ.....,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv, samuti padrunid antud relva juurde,

§-le 19 piiratud tsiviilkäibega laskemoon. Eelnimetatud relvi ja padruneid hoidis Eduard Pavljutšenko ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 1.2.7 Samuti tema, olles isikuks kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2007.aasta jaanuaris-veebruarikuus koos V. M.iga, vedas ära talust, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, automaadi AKMS nr 196…..ЯИ.....,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv, ja püstolkuulipilduja PPS,

§-le 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud relv ja 80 soomustläbistava süütekuuliga automaadipadrunit kaliiber 7,62*39 mm, mis vastavalt Relva-seaduse § 20 lg 4 p 2,4 on tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Eelnimetatud relvi ja laskemoona hoidis Eduard Pavljutšenko koos V. M.iga eba-seaduslikult ja ilma vastava loata 2007.aasta jaanuarist-veebruarikuust alates kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x asuvas majas. Seega pani Eduard Pavljutšenko vähemalt teist korda toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 2 p-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.2.8 Samuti tema, 7.detsembril 2006 aastal koos Ruslan Junusoviga Kohtla-Järve territooriumil ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult 3 summutit tulirelvale,

§-le 22 lg 1 helisummutid. Eelnimetatud helisummuteid hoidis Eduard Pavljutšenko koos V. M.iga ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx. 1.2.9 Samuti tema, 2006.aasta detsembri alguses omandas ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, eeluurimise käigus tuvastamata kohas ja eeluurimise käigus tuvastamata isikult ühe automaadi AKMS summuti,

§-le 22 lg 1 helisummuti. Eelnimetatud helisummutit hoidis ta talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx 6 xxxx, Xxxxx xx, kuni 2007.aasta jaanuari-veebruarikuuni. 1.2.10 Samuti tema, uuesti, 2007 aasta jaanuaris-veebruarikuus koos V. M.iga, ebaseaduslikult, omamata selleks vastavat luba, vedas ära talust, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, kolm tulirelva summutit,

§-le 22 lg 1 helisummutid, ja ühe automaadi AKMS summuti ja hoidis neid kuni 30.augustini 2007.aastal aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x asuvas majas. Seega pani Eduard Pavljutšenko toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 1.2.11 Samuti tema, pannud varem toime KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo, uuesti, 7.detsembril 2006.aastal koos Ruslan Junusoviga Kohtla-Järve linna territooriumil ebaseaduslikult ja omamata selleks vastavat luba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult käsigranaadi РГД-5, mis on vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, kasutamiskõlblik lõhkeseadeldis, mis on valmistatud tööstuslikul teel, ning samuti sütiku УЗРГМ, mida kasutatakse sealhulgas käsigranaadi РГД-5 plahvatuse initsieerimiseks ja on lõhkeseadeldise oluline osa ning, vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, on kasutamiskõlblik, ja hoidsid talu territooriumil, mis asub aadressil: Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xx, 2007.aasta jaanuari-veebrua-rikuuni. Eelnimetatud käsigranaati РГД-5, mis on vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007, kasutamiskõlblik lõhkeseadeldis, mis on valmistatud tööstuslikul teel, ja samuti sütikut УЗРГМ, mida kasutatakse sealhulgas käsigranaadi РГД-5 plahvatuse initsieerimiseks ning on lõhkeseadeldise oluline osa ning, vastavalt ekspertiisi aktile nr PL-29-07/4806, 28.11.2007 on kasutamiskõlblik, hoidsid V. M. ja Eduard Pavljutšenko ebaseaduslikult ja ilma vastava loata alates 2007.aasta jaanuarist-veebruarikuust kuni 30.augustini 2007.aastal, aadressil: Xxxxxxx, Xxxxxxx x asuvas majas. Seega pani Eduard Pavljutšenko toime lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. 2. Harju Maakohtu 31. märtsi 2009. a otsusega mõisteti R. Junusov ja E. Pavljutšenko neile esitatud süüdistuses õigeks. Kohus seadis kahtluse alla tunnistaja V. M.i ütlused, mille kohaselt olid relvade käitlejateks tema kõrval veel R. Junusov ja E. Pavljutšenko - kusjuures tema enda suhtes oli kriminaalmenetlus KrMS § 205 alusel lõpetatud. Kohus märgib, et V. M.i ütluste andmise eesmärgiks oligi kriminaalvastutusest vabanemine, samuti osundatakse otsuses tunnistaja V. M.i ütlustes sisalduvatele vastuoludele. Veel asus kohus seisukohale, et V. M.i ütlustes sisaldunud asjaolud on uurimisorganite poolt kontrollimata. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süü kuritegude toimepanemises ei ole tõendatud, sest süüdistus on ehitatud üles üksnes tunnistaja V. M.i ütlustele, kes andis aga ütlusi üksnes enda käekäigu huvides. 3. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras prokurör J. Kasesalu, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha R. Junusovi ja E. Pavljutšenko suhtes süüdimõistev otsus. Apellatsiooni põhiväited on järgmised. 3.1 Apellandi hinnangul on kohus analüüsinud tõendeid ainult osaliselt ning sisuliselt koosneb kohtuotsus ainult tunnistaja V. M.i ütluste kriitikast, kelle ütlusi on muuhulgas seatud kahtluse alla kohtuistungil uurimata tõenditega. Prokurör on aga seisukohal, et nimetatud tunnistaja ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eluliselt on arusaamatu oletus, et enda kuritegelikku käitumist täpselt kirjeldav V. M. loodab selle abil kriminaalvastutusest pääseda. 7 3.2 Tõenditena, mida prokurör peab R. Junussovi süüd kinnitavateks, nimetatakse apellatsioonis tunnistajate A. T., V. M.i, A. G. ja M. P. ütlusi, samuti DNA ekspertiisi, mis kogumis näitavad R. Junussovi puutumust süüdistuses kirjeldatud relvade käitlemisega. 3.3 Süüdistatava E. Pavljutšenko poolt kuriteo toimepanemist kinnitavad apellandi hinnangul E. Pavljutšenko enda ütlused, V. M.i üksikasjalikud ütlused ja DNA ekspertiis, mille kohaselt puutus süüdistatav enamikke leitud esemetest. Samuti leiti esemetelt E. Pavljutšenko sõrmejälgi. 4. Prokuröri apellatsioonile esitas kirjalikud vastuväited R. Junusovi kaitsja advokaat A. Repnau, kes palub õigeksmõistva kohtuotsuse jätta muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja osundab, et süüdistust kandvaks peamiseks tõendiks ongi tunnistaja V. M.i ütlused, mis aga ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seejuures pole vähetähtis, et V. M.i ütlused on loetud ebausaldusväärseks ka kriminaalasjas, mille ärakiri on kriminaalasjale lisatud. R. Junusovit ei seo väidetava kuriteoga ükski tõend. 5. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant esitatud taotluse juurde, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus, süüdimõistev otsus. Süüdistatavate kaitsjad ja E. Pavljutšenko vaidlesid apellatsioonile vastu, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on enda tulemilt seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud väidetel puudub alus. Kriminaalkolleegium hindab esmalt seda tõenduslikku baasi, mille alusel on võimalik lahendada käesolevas kriminaalasjas R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süüküsimus (I-II) ja resümeerib sellest tehtavad järeldused (III). 6. Käesolevas kriminaalasjas on kaks põhimõttelist süüstavat tõendit, millele tuginevalt palub prokurör maakohtu otsuse tühistada ning teha R. Junusovi ja E. Pavljutšenko suhtes süüdimõistev otsus – need on esiteks kriminaalasjas teostatud DNA- ekspertiis, mis prokuröri hinnangul kinnitab süüdistatavate vahetut kokkupuudet relvade, laskemoona jne käitlemisega ning teiseks tunnistaja V. M.i ütlused. Nende tõendite lubatavuse ning usaldusväärsuse osas asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale. I 7. Kriminaalkolleegium leiab esmalt, et kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiis nr GE-1898/07/4803 (kd 1, tlk 107-126) ja selles sisalduv eksperdiarvamus ei ole süüküsimuse lahendamisel kasutatav kohtukõlbuliku ning lubatava tõendina. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-63-08 märkinud, et vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli (otsuse p 17.2). Käesolevas kriminaalasjas koostatud DNA ekspertiisi aktis nr GE-1898-/07/4803 on lühidalt märgitud DNA analüüsiks kasutatud meetodid (kd 1, tlk 118), kuid täielikult on jäetud näitamata nende meetodite kasutamise põhjal saadud tulemused, mis on DNA ekspertiisi uurimusliku osa 8 lahutamatu lüli, sest eksperdiarvamus ise rajaneb ainuüksi nendele. Seetõttu ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on ekspert teinud süüdistatavaid puudutavad järeldused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on osundatud kriminaalasjas asunud seisukohale, et kirjeldatud kujul ei vasta ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Seejuures tuleb tähele panna, et kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. 8. Osundatud seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium korranud ka lahendis nr 3-1-1-3209, märkides, et ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert küll vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada (otsuse p 8.3). Nagu viidatud Riigikohtu lahendis võib ka käesolevas kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiisi pidada samastusehk identifitseerimisekspertiisiks: kuriteo vahetutelt objektidelt võetud bioloogilisi proove võrreldi kahtlustatavatelt võetud bioloogiliste proovidega ning selle pinnalt tehti järeldusi nende samasuse kohta. Seega pidanuks ekspert ekspertiisiakti põhiosas kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta. Seejuures on oluline tähele panna, et tulenevalt KrMS § 106 lg 2 p-st 2 võib esmasele ekspertiisile põhimõtteliselt järgneda veel ka täiend- või kordusekspertiis. Nende määramisel on ka täiend- või kordusekspertiisi tegevatel ekspertidel vajadus tutvuda esmaekspertiisi käigus läbi viidud uuringute kirjelduse ja eksperdiarvamusele jõudmise käiguga. Kuivõrd eksperdi arvamust ei ole võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest, tuleb viimaste puudumisel ka ekspertiisaktis sisalduv eksperdiarvamus lugeda kohtukõlbmatuks tõendiks. 9. Eeltoodu alusel asub kriminaalkolleegium seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisiaktis sisalduv eksperdiarvamus ei ole kohtukõlbulikuks tõendiks ning sellele tuginemine R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süüküsimuse lahendamisel on seetõttu ka välistatud. 9.1 Kriminaalkolleegium märgib seejuures, et seda järeldust ei väära kuigivõrd fakt, et kohtuistungil on andnud ekspertiisiakti selgitamiseks ütlusi ekspert A. Aaspõllu (kd 4, tlk 92jj). Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et kui ekspertiisiakt on enda olemusel puudulik ning ei vasta KrMS § 107 lg 3 p-de 1, 2 nõuetele, ei saa eksperdiarvamust kui läbi viidud uuringutele ja tulemustele rajanevat järeldust (seejuures tuleb märkida, et just eksperdiarvamus on tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes) n.ö päästa pelgalt eksperdi ülekuulamisega. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdi ütlus ekspertiisiakti selgitamisel; juba see seaduse sõnastus ei võimalda kriminaalkolleegiumi hinnangul kõrvaldada ekspertiisiakti olemuslikke puudusi kohtuistungil. Juhul, kui ekspertiisi teostamisel on tuvastatud käesoleva otsuse p-des 7-8 osundatud minetused, on praktikas sellele reageeritud kordusekspertiisi läbiviimisega (vt kriminaalasi nr 1-08-7281 A.V süüdistuses KarS § 141 lg 2 p-de 1,6 ja § 122 järgi), kus puudused kõrvaldatakse ning esitatakse konkreetselt ka kasutatud meetodite alusel saadud tulemused. Seda peab kriminaalkolleegium sellises olukorras ka õigeks käitumisalternatiiviks. 9.2 Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ekspertiisi uuringutulemusi kui ekspertiisiakti lahutamatut osist on võimalik n.ö lisada hilisemalt eksperdi ülekuulamise abil, ei muuda see käesolevas kriminaalasjas midagi. Nimelt ei ole eksperdi ülekuulamine kohtuistungil andnud nendele küsimustele kuigivõrd vastust. Ekspert on andnud üldisi seletusi DNA-ekspertiisi olemuse kohta (mis on DNA, lookused, alleelid jne – vt kd 4, tlk 92), kuid ei ole sisustanud neid küsimusi, millele on osundatud kui ekspertiisiakti puudustele – ehk millistele konkreetsetele andmetele on ekspert rajanud enda arvamusliku osa. Andmestik, millele on ekspert rajanud enda arvamuse, on seega jätkuvalt kajastamata ning seetõttu puudub võimalus tugineda R. Junusovi ja E. Pavljutšenko 9 süüküsimuse lahendamisel eksperdiarvamusele kui ühele peamisele tõendile, millele osundas prokurör nii esitatud apellatsioonis kui ka esinedes apellatsioonikohtu istungil. II 10. Seega on sisuliselt ainukeseks otseselt süüstavaks tõendiks, mille alusel saab otsustada, kas R. Junusov ja E. Pavljutšenko panid toime neile inkrimineeritud kuriteod, tunnistaja V. M.i ütlused. Kriminaalkolleegium leiab, et tema ütlustes sisalduv teave ei ole piisav, et ainuüksi selle alusel teha veenvaid ja ümberlükkamatuid järeldusi R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süü tõendatuse osas; samuti jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlusi V. M.i kui usaldusväärse tõendiallika osas. Konkreetselt osundab kriminaalkolleegium järgnevale. 11. Kuigi vormiliselt on V. M. käesolevas kriminaalasjas osalenud tunnistajana, tuleb tunnistada, et sisuliselt on tema näol tegemist kaassüüdistatavaga, kelle osas on kriminaalmenetlus KrMS § 205 alusel lõpetatud. Seejuures tuleb koheselt märkida, et juba see fakt iseenesest tingib nimetatud tunnistaja ütluste eriti põhjaliku kontrolli – ei saa eirata tõsiasja, et R. Junusovi ja E. Pavljutšenko suhtes süüstavate ütluste andmine on samaaegselt toonud kaasa V. M.i enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. Maakohus on leidnud, et V. M.i ütlused ei ole hinnatavad usaldusväärse tõendina. Prokurör on selles osas märkinud, et „eluliselt on arusaamatu oletus, et enda kuritegelikku käitumist täpselt kirjeldav V. M. loodab selle abil kriminaalvastutusest pääseda“. Kriminaalkolleegiumile jääb omakorda prokuröri selline osundus arusaamatuks – V. M.i suhtes KrMS § 205 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine on just sellise tagajärje – kriminaalvastutusest faktilise vabanemise – endaga kaasa toonud. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et tegelikkuses vastab V. M.i menetluslik positsioon kaassüüdistatava omale. Ning see toob ühtlasi ning vääramatult kaasa lisatingimused tema kui usaldusväärse tõendiallika käsitlemise osas (nende mõnevõrra n.ö olemuslike kahtluste ümberlükkamiseks esitatavate nõuete kohta vt käesoleva otsuse p-d 14-15), kusjuures silmas tuleb pidada, et tõenduslikult on käesolevas kriminaalasjas kujunenud nn sõna-sõna vastu olukord. Kohtupraktika on asunud seejuures üheselt seisukohale, et kui tunnistaja (kaassüüdistatava) ütlustes tekivad kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks (RKKKo 3-1-1-78-05). Viimasena osundatud kriminaalkolleegium lahendist tuleneb seega üheselt suunis, et in dubio pro reo põhimõte pole sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatavate süüs, tuleb isik(

1. ud)õigeks mõista, mitte aga langetada otsust isiku(
2. te)kahjuks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tõusetuvad käesolevas kriminaalasjas nimetatud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks ja seda just nn sõna-sõna vastu situatsiooni eripära silmas pidades. 12. Kohtupraktika on asunud küll seisukohale, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemine üksnes kaaskohtualuse ütlustele tuginevalt on teatud juhtudel võimalik. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes põhimõttelisi kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Mõistetavalt tuleb sellisel juhul kohtul aga erilise hoolega selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused. Eriti juhtumitel, kui kaaskohtualuse ütluste näol on tegemist ainukese süüstava tõendiga, tuleb arvesse võtta kõik motiivid, miks võib konkreetne isik anda kaaskohtualuseid süüstavaid ütlusi. Praktikas on tõsiseltvõetavaks loetud argumendid, et kaaskohtualune võib rõõna tulemusena kergendada enda karistust või saab või on saanud selle tulemusel mõne muu endale kasuliku soodustuse (RKKKo 3-1-1-94-04, p-d 8-11). 10 13. Väited, et käesolevas kriminaalasjas süüstavate ütluste andmine R. Junusovi ja E. Pavljutšenko suhtes annab V. M.ile n.ö positiivseid tulemusi, on väljaspool igasugust kahtlust. Esmalt kinnitab seda juba osundatud asjaolu, et tema enda suhtes on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 205 alusel. Mõistetavalt ei ole sellistel tingimustel antud ütlused juba ettemääratult ebausaldusväärsed. Kuid sellises olukorras antud ütlused tingivad ütlustes sisalduva teabe iseäranis põhjalikku kontrolli – seda nii nende sisu kui ka kriminaalmenetluse käigus täiendavalt tõendamist leidnud asjaolude osas (vt otsuse p-d 14-15). Täiendavalt peab kriminaalkolleegium aga vajalikuks osundada veel järgnevale. 13.1 Nimelt on käesolev kriminaalasi eraldatud ühest teisest kriminaalasjast (nr 1-08-854), milles on Harju Maakohus langetanud otsuse 4. veebruaril 2009. a (otsus on lisatud käesoleva kriminaalasja materjalidele – vt kd 4, tlk 108jj) ja Tallinna Ringkonnakohus 15. juunil 2009. a. Selles kriminaalasjas olid süüdistatavateks teiste isikute kõrval veel V. M. ja E. Pavljutšenko, kusjuures ka selles kaasuses oli V. M.i ütlustel peamine tõenduslik tähendus E. Pavljutšenko süüküsimuse lahendamisel, keda süüdistati ka kõnealuses kriminaalasjas tulirelvade jne ebaseaduslikus käitlemises. V. M.ile mõisteti selles kriminaalasjas Harju Maakohtu poolt kuritegude kogumi eest karistuseks kuus aastat kuus kuud vangistust. On tähelepanuväärne, et selles kriminaalasjas on prokurör J. Kasesalu reageerinud maakohtu otsusele selle apellatsiooni korras vaidlustamisega, taotledes süüdistatav V. M.ile mõistetud karistuse kergendamist. Seega on üheselt aru saada V. M.i ütluste andmise seos temale mõistetava karistusega; tegemist on argumendiga, mida on võimatu eirata. Olulisemgi ning eriti äramärkimist väärib aga veel järgmine asjaolu. 13.2 Nimelt on osundatud lahendis nr 1-08-854 Harju Maakohus E. Pavljutšenko tulirelvade käitlemise süüdistuses KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi õigeks mõistnud. Nagu öeldud, oli selles kriminaalasjas E. Pavljutšenkot ainukeseks süüstavaks tõendiks (pärast eksperdiarvamuse tõendikogumist kõrvaldamist) samuti üksnes kaassüüdistatava V. M.i ütlused. Selles kriminaalasjas (ja mis on enda olemuselt lahutamatult seotud käesoleva kaasusega) on maakohus V. M.i ütluste usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla seoses „ebajärjekindluse, vastuolude ja ebaloogilisusega“ (otsuse lk 74). Ringkonnakohus peab vajalikuks toonitada, et selles kriminaalasjas ei ole prokurör maakohtu järeldust V. M.i kui tõendiallika ebausaldusväärsuse kohta kuigivõrd kahtluse alla seadnud, seda järelikult aktsepteerides. Nende kahe kriminaalasja omavahelist olemuslikku seost on seejuures aga võimatu eitada (sellele on osundanud maakohus ka käesolevas kriminaalasjas tehtud otsuses ja prokurör ei ole seda apellatsioonis vastustanud). Ringkonnakohtule jääb riikliku süüdistaja selline valiv suhtumine V. M.i kui ainukese süüstava tõendallika usaldusväärsuse küsimuses omavahel seotud kriminaalasjades arusaamatuks. Sisuliselt tähendab see, et riiklik süüdistaja on ka ise aktsepteerinud V. M.i kui tõendiallika ebausaldusväärsust. 14. Kui pöörduda aga V. M.i kui tõendiallika konkreetse usaldusväärsuse küsimuse juurde käesolevas kriminaalasjas, selgitab ringkonnakohus järgmist. Nagu kriminaalkolleegium juba osundas – kui on tegemist olukorraga nn sõna-sõna vastu, peab otsuses kajastuma (ainukese otsese) süüstava tõendi usaldusväärsuse lünkadeta analüüs (seda kinnitab ka RKKKo 3-1-1-21-09, p 11: „Kõnealustel juhtudel on eriti oluline see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud“). Enamgi veel – kui on tuvastatav ainukese süüstava tõendiallika ütluste kasvõi osaline tegelikkusele mittevastavus ning on tuvastatav, et isik on selles osas andnud teadlikult tegelikkusele mittevastavaid selgitusi, on süüdimõistva otsuse tegemine sisuliselt välistatud; vaid erandlikud asjaolud/selgitused selle kohta, miks on isik enda ütlusi ajas muutnud, võivad viia vastupidise tulemini. 11 Kriminaalmenetluse teoorias on omaks võetud põhimõte, et nn sõna-sõna vastu juhtumil on tegemist erakorralise tõendamissituatsiooniga ning sellises olukorras esitatakse süü tõendamisele juba õigusriigi põhimõtetest ning süütuse presumptsioonist tulenevalt eriliselt kõrgeid nõudeid; nende põhimõtete järgimine peab leidma enda selgesõnalise väljenduse kohtuotsuse motiveeringus. Seejuures tuleb aga märkida veel järgmist. Kui kohtueelse menetluse käigus saab selgeks, et kriminaalasjast kujuneb olulisel määral nn sõna-sõna vastu olukord, esitab see erilisi nõudeid ka kohtueelsele uurimisele. Sellistes situatsioonides ei ole tõendite eriliseks kontrollimiseks kohustatud seega mitte ainult kohus, nagu seda nõuab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestev praktika, vaid ka prokuratuur peab tegema maksimaalselt kõik, et teha kindlaks süüstavas ütluses sisalduvad asjaolud ja nende vastavus tegelikkusele. Kohtupraktika on olnud seejuures kestvalt seda meelt, et süüdistuse tõendamise peab kohtus tagama prokuratuur ja tema ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud, sh mõistetavalt ka kohtueelses menetluses (vt RKKKo 3-1-1-24-06); tegemist on tõendamiseseme seisukohalt tähendust omavate asjaolude parimal võimalikul määral väljaselgitamise nõude/kohustusega, mis lasub prokuratuuril (vt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 1-06-15449 ja nr 1-08-835). Selline seisukoht on tuletatav ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsusest nr 3-1-1-21-09: kohtueelne menetlus peab kulgema nii, nagu see on tervikuna esimese astme kuriteo puhul ootuspärane, mis tähendab muuhulgas aga ka seda, et teha tuleb maksimaalselt jõupingutusi, kogumaks ainukese süüstava tunnistaja ütlusi kinnitavaid tõendeid (selline järeldus on tuletatav osundatud lahendi p-st 11.1; vajalike minimaalsete toimingutena on seal nimetatud nt sündmuskoha vaatlust ja ütluse olustikuga seostamist). Ka nimetatud põhimõttes näeb kriminaalkolleegium olulisi minetusi. 15. Nagu öeldud, peavad ainsa süüstava tõendi korral ehk siis sõna-sõna vastu olukorras selle tunnistaja (kaassüüdistatava) ütlused alluma detailsele analüüsile. Kajastada tuleb nii nende ütluste teke kui ka ütluste kulg läbi ajalise telje (seda mõistagi eeluurimisel antud ütluste kohtulikus menetluses avaldamise tingimusi silmas pidades), samuti nendes sisalduva teabe maksimaalne kattuvus tuvastamist leidnud faktiliste asjaoludega (mis ütluste usaldusväärsuse kontrolli kehtivaid põhimõtteid silmas pidades võib päädida tunnistaja/kaaskohtualuse ütluste ebausaldusväärseks tunnistamise ning tõendikogumist eemaldamisega). Teisisõnu – kohtueelses menetluses tuleb maksimaalsel määral kontrollida seda faktilist teavet, mis tunnistaja/kaassüüdistatava ütlustes sisaldub. Kriminaalmenetlusteoorias nimetatakse seda tõendi usaldusväärsuse erikontrolliks (või eriliseks kontrolliks). Seejuures on süüdimõistva otsuse tegemine ainuüksi kaassüüdistatava ütluste alusel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikat silmas pidades sisuliselt välistatud juhtudel, kui:
3. a)tõendamiseseme seisukohalt tähendust omavad asjaolud, mille esinemist süüstavaid ütlusi andev tunnistaja/kannatanu väidab, ei ole leidnud kriminaalmenetluse käigus tõendamist;
4. b)tunnistaja/kannatanu ei kinnita kohtus enda ütlusi enam täiel määral või lisab neile olulisi lisatunnuseid, mida ta varasemalt ei ole nimetanud;
5. c)on tuvastatav ütluste osaline tegelikkusele mittevastavus, kusjuures tegemist on lihtsa eksimuse/unustamise piirest väljuvate asjaoludega. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades on kriminaalkolleegiumil sarnaselt maakohtule alus seada kahtluse alla R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süü tõendatus neile inkrimineeritud kuriteos, mille ainukeseks kinnituseks on tunnistaja/kaassüüdistatava V. M.i ütlused. Konkreetselt osundab kriminaalkolleegium järgnevale. 12 III 16. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on juba kohtueelses menetluses välja jäänud selgitamata mitmed põhimõttelist tähendust omavad asjaolud, mis lubaksid kohtulikul uurimisel kontrollida V. M.i ütlustes sisalduva teabe usaldusväärsust ja vastavust tegelikkusele (järgnev loetelu ei pretendeeri seejuures täielikkusele). 16.1 Nii tuleneb V. M.i ütlustest näiteks teave, et relvi hoiti Xxxxxxxxl asuva talu territooriumil selleks spetsiaalselt kohandatud peidikus, mis oli kaevatud maasse ning ka vastavalt vooderdatud (sellise väite olemasolu tunnistas ringkonnakohtu istungil ka riiklik süüdistaja). Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks selle väite paikapidavust – kuid V. M.i ütluste usaldusväärsuse kontrolliks omaks selle väite tõelevastavuse fikseerimine määravat tähendust. Kriminaalasjas puudub isegi sündmuskoha vaatluse protokoll, rääkimata siis konkreetse peidiku otsimisest ja/või leidmisest. Teisisõnu – käesoleva kriminaalasja raames ei ole Xxxxxxxxl asuvas talus, mis oli süüdistuse kohaselt tulirelvade peamiseks hoiustamiskohaks pikema aja vältel, isegi mitte käidud; vähemalt ei ole esitatud kohtule sellekohaseid tõendeid. 16.2 Samuti on täielikult välja selgitamata süüdistuse osa, mis puudutab automaat Kalašnikovi väidetavat omandamist E. Pavljutšenko ja V. M.i poolt – viimase ütluste kohaselt kohtuistungil toimus see Suur-Sõjamäel (kd 4, tlk 80 pöördel), süüdistuse kohaselt omandati kõnealune automaat aga „Kopli piirkonnas“ (vt käesoleva otsuse p 1.2.6). Sellest asjaolust tuleb teha kaks järeldust. Esiteks seab see kahtluse alla tunnistaja V. M.i ütluste tervikliku usaldusväärsuse tema ütlustes sisalduvate vastuolude tõttu. Teiseks ei ole aga kriminaalasjas tehtud mingeid pingutusi selleks, et teha kindlaks ning tuvastada tõsikindlalt koht, kus V. M. enda kinnitusel koos E. Pavljutšenkoga automaadi soetas. Kriminaalkolleegiumile jääb menetleja selline käitumine arusaamatuks. 16.3 Samuti kinnitab V. M., et Kohtla-Järvel käies jäi kott relvadega tema kätte, mille ta peitis üheks ööks enda tuttava juurde garaaži, kust ta selle hiljem ka ära võttis (tuttavaks oli keegi Aleksander, kelle perekonnanime ta seejuures ei tea – kd 4, tlk 82). See koht, kus V. M. enda sõnutsi relvi Kohtla-Järvel ladestas, on jäänud kindlaks tegemata, mis taaskord ei võimalda kontrollida tema ütlustes sisalduvate väidete vastavust tegelikkusele. Veel on V. M. kinnitanud, et Kohtla-Järvel käies (mida süüdistatavad eitavad) veetis ta vahepeal aega ämma juures (kd 4, tlk 81). Selle väite tegelikkusele vastavust ei ole samuti kontrollitud. 16.4 Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, millele on viidanud nii maakohus enda otsuses kui ka kaitsjad maa-ja ringkonnakohtu istungil – V. M. on kestvalt rääkinud ühest kotist, milles asusid relvad ja mida veeti ning peideti erinevatesse kohtadesse, s.h Xxxxxxx x asuvasse majja, kus need lõppeks ka leiti; kusjuures V. M. on kinnitanud, et tema oli koti üheks peitjaks viimati nimetatud paika. Samas on vastuvaidlematu fakt, et kui V. M.ile tehakse sündmuskohal ettepanek välja anda relvad, toob ta majast välja hoopis kolm kotti, milles ta väidab asuvat keelatud esemed. Kriminaalkolleegiumile jääb selline asjaolu arusaamatuks. Kaitsjad on õigustatult viidanud sellele kui tähelepanuväärsele vastuolule ning V. M. ei ole suutnud seda lahknevust ringkonnakohtu hinnangul mõistusepäraselt selgitada. 17. Eeltoodust nähtub, et kohtueelses menetluses ei ole püütud välja selgitada V. M.i ütlustes sisalduvate oluliste väidete vastavust tegelikkusele, mis juba iseenesest väärab süüdimõistva otsuse tegemise ainuüksi tema ütluste alusel. Seejuures tuleb tähele panna, et ka teiste kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused ei kinnita V. M.i ütlusi täiel määral. 13 17.1 Nii kinnitab V. M., et koti relvadega hoiustas ta teatud hetkel ka M. P. juures (kd 4, tlk 81 pöördel) – seejuures tuleneb tema ütlustest, et seal käis ta koos E. Pavljutšenkoga. Kohtumenetluses üle kuulatud tunnistaja M. P. ei kinnita aga kummagi väite paikapidavust (kd 4, tlk 94 jj); ainuke, mis võib tema ütlustest järeldada, on see, et V. M. käis tema juures relvakotiga, relvade hoiustamist tema juures eitab ta kategooriliselt. Ütlusi, mis seoks süüdistatavaid V. M.i valduses olnud relvadega, ei anna tunnistaja mingilgi määral. 17.2 Veel kinnitab V. M., et Kohtla-Järvele, kus ta hilisemalt relvad peitis, sõitis ta koos E. Pavljutšenko ja tunnistaja A. G.ga (kd 4, tlk 81). Kohtla-Järvel aset leidnud sündmustes oligi V. M.i ütluste kohaselt oluline roll just nimetatud tunnistajal, kellele E. Pavljutšenko andis erinevaid korraldusi jne. A. G., kes on kohtus tunnistajana üle kuulatud, eitab aga täielikult V. M.i ütlustes sisalduvaid väiteid, kinnitades, et E. Pavljutšenko kohalolust – rääkimata kohtumisest - ning ka sündmustest Kohtla-Järvel tervikuna ei tea tema midagi (kd 4, tlk 95). 17.3 Seejuures on arusaadav, et V. M. püüab maksimaalsel määral minimaliseerida enda rolli ja tähendust kõnealuste relvade käitlemisel. Enda sõnutsi püüdis ta teisi relvade käitlemisel lihtsalt „aidata“, kusjuures sellise märkimisväärse riski võtmist (ainuisikuliselt relvade peitmine ning vedamine) ei oska V. M. kuidagi selgitada (kd 4, tlk 83). Sellisel väitel lihtsalt altruistlikul motiivil toime pandud esimese astme kuriteo kohta puudub kriminaalkolleegiumi arusaamist mööda eluline usaldusväärsus, mis näitab täiendavalt, et V. M. ei ole tõendiallikana täiel määral usaldusväärne. Need asjaolud kogumis näitavad kriminaalkolleegiumi hinnangul, et V. M. ei ole usaldusväärne tõendiallikas, kelle ütlustele saaks rajada süüdimõistva otsuse, nagu seda taotleb riiklik süüdistaja. Teised tõendid, mis kinnitaks R. Junusovi ja E. Pavljutšenko vahetut puutumust käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevate tulirelvade, laskemoona jne käitlemisega – seda nii täideviimise kui ka osavõtu vormis – aga puuduvad täielikult. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus R. Junusovi ja E. Pavljutšenko õigeksmõistmises neile esitatud süüdistuses tuleb jätta muutmata. 18. Kriminaalkolleegium tunnistab, et E. Pavljutšenkot seob kõnealuste relvadega küll üks tõend, millele osundab ka prokurör – nimelt leiti ühelt relvalt TT tema sõrmejälg (kd 1, tlk 162). Kuid ainuüksi sellest tõendist ei piisa, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi E. Pavljutšenko poolt nende relvade, laskemoona jne käitlemise või sellele kaasaaitamise kohta. Olemasoleva tõendikogumi pinnalt on võimatu ümber lükata süüdistatava väiteid, et tegemist oli V. M.ile kuuluvate relvadega, mille olemasolust ei olnud ta esialgselt teadlik ja mida ta hilisemalt huvi pärast ainult puutus (kd 4, tlk 98 pöördel). Ainukesena on käesoleval juhul seega tõendatav ainult fakt, et E. Pavljutšenko oli teadlik V. M.i valduses olnud relvadest, kusjuures konkreetselt on süüdistatav nimetanud automaati Kalašnikov, püstolit ja nagaani - seejuures kinnitas süüdistatav, et ta soovitas V. M.il relvad politseile üle anda (samas). Eeltoodut kinnitas süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil. 19. Seega võiks käesoleval juhul tulla põhimõtteliselt kõne alla E. Pavljutšenko vastutus KarS § 307 järgi, s.o kuriteost mitteteatamises. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb seda aga eitada. Nimelt näeb KarS § 307 lg 1 ette vastutuse esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Käesoleval juhul on leidnud kinnitust süüdistuses kirjeldatud esemete vahetu käitlemine üksnes V. M.i poolt, seega on tegemist KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega, mis on mõlemad aga teise astme kuritegudeks, millest mitteteatamise eest KarS § 307 lg 1 vastutust ette ei näe. 14 Esimese astme kuriteoks oleks küll KarS § 415 lg 1, mida süüdistuses sisustab käsigranaadi käitlemine – kuid granaadi nägemist V. M.i valduses olnud relvade hulgas süüdistatav ei kinnita, mistõttu on välistatud E. Pavljutšenko vastutus ka sellel argumendil. 20. Arvestades p-des 7-19 märgitut asub kriminaalkolleegium seega seisukohale, et kriminaalasjas puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis lubaks rääkida R. Junusovi ja E. Pavljutšenko süü tõendatusest neile inkrimineeritud kuritegudes. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 31. märtsi 2009.a otsuse muutmata ja prokuröri esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Julia Katškovskaja Jüri Paap 15