KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 15082 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- juuni 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Igor Naumenkovi süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- aprilli 2009.a otsus Apellatsioonide esitaja Süüdistatav Igor Naumenkov Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav Igor Naumenkov sünd 08.12.1965.a, Eesti kodanik, elukoht xxx xx-xx xxxxxxxxx, varem kohtu poolt karistamata. Kaitsja Adv Eva Rivis RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- aprilli 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Igor Naumenkov tunnistati KarS § 121 järgi süüdi selles, et ta 24.06.2008.a Tallinnas Xxx xx-xx korteris haaras abikaasal A. N.l juustest, tiris teda mööda põrandat ning tekitas talle peapõrutuse. Oma tütart J. N.t lõi I. Naumenkov käega näkku, rebis juustest, paiskas põrandale, lõi jalaga kehasse, tekitades kannatanule pea ja kaela piirkonna pindmised vigastused ning kõhuseina kontusiooni. Karistuseks mõisteti I. Naumenkovile 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. APELLATSIOONI SISU Igor Naumenkov taotleb maakohtu otsuse täies mahus tühistamist ja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 2 mõttes. Apellant on seisukohal, et maakohus rajas oma otsuse osaliselt mittelubatavatele tõenditele. Muuhulgas arvestas kohus tõendina kannatanu A. N. ütlusi viimase ülekuulamise protokollis /tl 2-4), mis on koostatud menetlusseaduse rikkumisega. Kõnealune ülekuulamisprotokoll on küll koostatud vene keeles (kuigi sellest ei nähtu, kas ütlused on kirjutatud kannatanu sõnade järgi või kannatanu poolt omakäeliselt) kuid KrMS §-s 38 sätestatud kannatanu õigused ja kohustused ning ka KarS § 318 ja 320 sätestatud vastutus on eesti keeles, mida kannatanu ei valda. Seega ei ole selge, kas kannatanu sai tõlgi puudumise tõttu aru oma õigustest ja kohustustest, eriti ütluste andmisest keeldumise võimalusest, millega on rikutud KrMS § 10 lg 2 sätet, mille kohaselt tagatakse menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. Ülalnimetatud rikkumine aga toob endaga kaasa 24.06.2008.a koostatud ülekuulamisprotokolli õigustühisuse, kuna vastavalt KrMS §-le 161 lg 4 on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. Apellandi hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks alust ei anna. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kuivõrd käesolev süüdistusasi lahendati maakohtus I. Naumenkovi taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul lühimenetluses, siis on maakohus I. Naumenkovi süüdistusasja põhjendatult lahendanud KrMS §-st 233 lg 1 lähtudes kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kõiki tõendeid analüüsinud, neid kogumis hinnanud ja oma järeldusi põhistanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega täies ulatuses ega pea kohtuotsuse põhiosas esitatud asjaolude kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 lähtudes vajalikuks, seda enam, et süüdistatav ei vaidlusta apellatsioonis sisuliselt oma süüd, kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kriminaalasja menetluses ei ole tema kui süüdistatava õigusi millegagi rikutud. Apellatsioonis esitatud arusaam, nagu oleks A. N. ülekuulamisprotokolli näol tegemist õigustühise menetlusdokumendiga, mida poleks tohtinud tõendina arvestada, on kohtukolleegiumi hinnangul ekslik. Nimetatud protokollist nähtub, et A. N.le on tema õigusi ja kohustusi selgitatud, ta on seda oma allkirjaga kinnitanud ning pannud protokolli kirja ütlused omakäeliselt, kinnitades nende õigsust allkirjaga /tl 3 pöördel/. Ringkonnakohtu istungil kinnitas A. N. protokollis kajastatut selle kohta, et talle tema õigusi ja kohustusi selgitati, ütlused kirjutas ta ise ning et menetleja suhtles temaga vene keeles. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud, tõendid, millele kohus oma otsuse rajas, on lubatavad. Kohtukolleegium peab aga vajalikuks märkida veel järgmist. Kuigi oma apellatsioonis taotles I. Naumenkov kriminaalasja arutamist ringkonnakohtus ilma tema osavõtuta, ilmus apellant ringkonnakohtu istungile koos kannatanu A. N.ga, kes avaldas soovi istungist osavõtuks ja ütluste andmiseks. Tema ütlused ja vastused kohtu ning kohtumenetluse poolte küsimustele 24.06.2008.a toimunud sündmuste kohta olid aga ebalevad, vastuolulised ning kohtukolleegiumile oli selgelt märgatav kannatanu äärmine survestatus süüdistatava poolt. Seetõttu ei pea kohtukolleegium kannatanu ringkonnakohtu istungil esitatud väidet, nagu oleks tema 24.06.2008.a skandaali oma abikaasaga provotseerinud, tõsiseltvõetavaks. Lõpetuseks märgib kohtukolleegium, et kui ka lugeda tuvastatuks A. N. ülekuulamisprotokolli mittelubatavus tõendina, siis ei tooks see kaasa kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtul on sellisel juhul volitused A. N. kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendite hulgast välja jätta, kuid see omakorda ei muudaks maakohtu lõppjäreldusi I. Naumenkovi süüküsimuses, kuivõrd kriminaalasjas kogutud teised tõendid kogumis kinnitavad vaieldamatult I. Naumenkovi süüd. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.04.2009.a otsuse muutmata ja Igor Naumenkovi apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Ivi Kesküla
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.