1-09-3182/7

(08240103974)Vjatšeslav Soldatovi süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluse korras Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: Vjatšeslav Soldatov kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 6 ( kuus ) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestada vahi all olek alates 11.09.2008 kantud karistuse hulka. Karistusaja algus seega 11.09.2008 . Välja mõista Vjatšeslav Soldatovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha - 10 502 ( kümme tuhat viissada kaks) krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ( lk.44 Sergei Politševile 3964.80; lk 59 Oleg Gorškaljovile 1982.40; lk. 153 Irina Žurinale 1982.40, II kd eelmenetluse tasu Irina Žurinale 2 572.40) Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ning mõista talle riigituludest kohtumenetluses osalemise eest 11 800 ( üksteist tuhat kaheksasada ) krooni, millest käibemaks on 1800 krooni. 1 - 11 800 ( üksteist tuhat kaheksasada krooni ) kaitsjatasu mõista välja Vjatšeslav Soldatovilt. 6 800 ( kuus tuhat kaheksasada ) krooni surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 378 eest ( lk 38 ); 1 840 ( üks tuhat kaheksasada nelikümmend ) krooni V.Soldatovi kohtuarstliku ekspertiisi eest ( lk. 55); 27 000 ( kakskümmend seitse tuhat ) krooni kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia ekspertiisi eest ( lk. 134); 14 600 ( neliteist tuhat kuussada ) krooni DNA ekspertiiside maksumus ( lk. 151 ); 127 ( ükssada kakskümmend seitse ) krooni toimiku koopia valmistamise eest ( lk. 152 ) Vjatšeslav Soldatovil tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr

1. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ Vjatšeslav Soldatov sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09-3182“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. aprillist ( seega hiljemalt
3. aprilliks 2009 ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. maist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 08 maist
6. Asitõendid - 2 nuga – tagastada Aa Hooldekodule, hammas , millel ei ole käesoleva asjaga puutumust- hävitada. Süüdistuse sisu : Vjatšeslav Soldatov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et olles alkoholijoobes , lõi 10.09.2008 XXX vallas tüli käigus, vihast, ühe korra kööginoaga sama hooldekodu elanikule R. P. vasakule poole rindkeresse, tekitades talle vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikevigastuse vasakul rindkerel koos roidevahelise lihase, II roide luulise osa, roidevahelise arteri ja veeni, rinnakelme ning vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel kannatanu suri. Seega Vjatšeslav Soldatov, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohtuistungil leidis tõendamist, et 10.septembril 2008 leiti XXX toast nr XXX seal elava hoolealuse R. P. laip. Seda tõendab : - temaga kooselav elukaaslane A. S., kelle ütlused on ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil, et R.P. tarvitas alkoholi mitmendat päeva järjest, tuli tema juurde sööklasse toa võtme järele. Kella 17.30 paiku tuli tunnistaja tuppa, 2 kohe seejärel tuli ka R. P., kes heitis voodile ja hakkas oigama, midagi rääkimata. Vahetas asendit ning lõpuks kukkus maha. Tunnistaja teda aitama ei hakanud, arvas, et purjus ja magab välja. Mõne aja pärast läks teda katsuma, siis leidis, et R.P. on kahvatu ja ei hinga. Tunnistaja kutsus turvamees V. S., kellelt sai teada , et R. P. ja Slavik Soldatov olid kakelnud. ( lk 79-81 ) ; - tunnistaja V. S. ütlustega selle kohta, et
7. sept 2009 kella 18.45 paiku tuli R.P. elukaaslane A.S. valvelauda ja ütles, et R.P. on halb, minnes
8. korrusele nr XXX nägi ta, et P. lamab põrandal , silmad kinni ja suu lahti ning nägu oli sinine. Tema kutsus med.õed L. L. ja T. S. kellega koos viisid P. kanderaamil surnukambrisse. Hiljem S. ja L. teatasid talle, et leidsid lahtiriietamisel P. haava ( lk. 17-19 ) samu ütlusi kinnitas tunnistaja ka kohtuistungil ; - tunnistaja L. L. annab samasuguseid ütlusi R.P. laiba leidmise ja sellel oleva haava tuvastamise kohta ( lk. 2-23 ); - tunnistaja T. S. kinnitab nii S. kui L. ütlusi, kelle ütluste kohaselt olid R.P.käed verised, verd temal näha ei olnud, kontrollis P. pulssi ja sai aru, et P. oli surnud. Surnukambris avastasid, et vasakul pool kaenlaaluse piirkonnas oli umbes 2 sm pikkune haav. ( lk 25-29 ) samasuguseid ütlusi andis tunnistaja ka kohtuistungil ; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 378 kohaselt oli R.P.surma põhjuseks vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel haavakanali suunaga vasakult veidi eest paremale koos roidevahelise lihase, II roide luulise osa, roidevahelise arteri ja veeni, rinnakelme ning vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. ( tl. 33-37 ). Vigastus on tekitatud mitte rohkem kui kolm tundi enne surma saabumist ning tekitatud löögist teravaotsalise ühe lõikeservaga mitte rohkem kui 1,5 sm laiuse ja mitte vähem kui 8 sm pikkuse lõiketera omava vahendiga, näiteks noaga. Ei saa välistada torke-lõikevigastuse tekitamist noaga nr
9. R.P. asend võis surma põhjustanud vigastuse tekitamise momendil olla nii seisev, istuv kui lamav. Peale torke-lõikehaava saamist oli R.P. võimeline lühikese aja jooksul, mõõdetav maksimaalselt minutites, teostama aktiivseid liigutusi ( käima, rääkima ). R.P. oli raskes alkoholijoobes. ( tl. 33-37 ) Ülaltoodust saab järeldada, et R.P. surm oli vägivaldne, saabus loetud minutite jooksul pärast tuppa tulekut, ja peale tuppa tulemist R.P. enam kuskil ei käinud ega keegi peale tema elukaaslase toas ei viibinud. Saab järeldada ka seda, et R.P. pidi olema saanud surmava torke-lõikevigastuse vahetult enne tuppa tulekut. Eeldatavalt oli vigastus tekitatud ühe noaga, milline esitati eksperdile ning mille pilt on lk.
10. Tõendatud on suure kööginoa omamine V. S. ning tüli P. ja Soldatovi vahel vahetult enne seda, kui turvamees S. nad lahutas ning P. oma tuppa läks, alljärgnevate tõenditega : - V.Soldatovi enda ütlustega kohtuistungil, et kohtueelse uurimise ajal ta ei mäletanud midagi, nüüd, kuulnud tunnistajate ütlusi, hakkab talle sündmus meenuma. See suur kööginuga oli tema toas ja kasutuses juba jaanipäevast saadik, mil nad pidasid õues jaanipäeva ja nuga oli välja jäänud. Noaga tahtis ta 10.septembril peale õhtusööki seenele minna, seepärast peitis noa varrukasse ja oli 3 I korrusel. Oli tugevalt alkoholi tarvitanud. Olid P. vaenulikud suhted, sest see süüdistanud teda sibulate varguses. Ta läinud P. juurde, kes istus köögijäätmete kogumise ruumis , näidanud talle nuga ning lubanud tal keele ära lõigata kui see peaks veel temast halvasti rääkima. Läks kakluseks, teadlikult P. ei löönud, vaid ainult korra näitas nuga.. Kui oli nuga P. demonstreerinud, siis peitis selle uuesti varrukasse. Ei usu, et P. surmava vigastuse tekitas, miks P. siis midagi ei öelnud ega med. blokki abi järele ei läinud, seetõttu ei usu ; - Konflikti toimumist Soldatovi ja P. vahel kinnitab tunnistaja S. , kelle ütluste järgi olid mõlemad mehed purjus. Kuulis kisa ja läks kontrollima, kust kära tuleb, kära tuli eeskoja poolt. Toidujäätmete kogumise ruumis istusid P. ja Soldatov kõrvuti toolidel ning olid üksteise külge klammerdunud ja rabelesid. Ta lahutas kaklejad ja P. hakkas trepist üles minema, Soldatov, kes elab I korrusel, hakkas oma toa poole minema , siis ta nägi Soldatovi käes nuga ja küsis, kelle nuga see on ja Soldatov vastanud, et tema nuga ja lubanud nagunii P. ära tappa. Tunnistaja järgnes Soldatovile tema tuppa ning nägi kuidas see viskas noa seina ja kapikese vahele, kust tunnistaja selle hiljem ära võttis, käinud eelnevalt koos N. köögis kontrollimas, kas nuga on sealt pärit. Sarnaseid ütlusi on S. andnud kohtueelsel uurimisel lk 1719 ja 112-114 ja kinnitanud ka kohtuistungil; - Konflikti P. ja S. vahel kinnitab tunnistaja S., kelle ütluste kohaselt oli P. purjus , tuli
11. sept kella 17.20 paiku tema juurde ja ütles, et tema peale karjutakse ühe pudeli õlle pärast, aga Soldatov on täitsa täis ja temale ei öelda midagi. Lubanud Soldatovile peksa anda ning läks ruumi poole, kus istus P. Kella 17.40 paiku kuulis mürtsu ja nägi Tatjana nimelist naist, kes käib toidujäätmeid viimas ning see öelnud, et purjus Soldatov kukkus tema peale. Veidi hiljem nägi Soldatovit väljumas koridorist ja ta hoidis käes 25-30 sm pikkust metallist nuga, tema järel tulid turvamehed. Pani noa oma tuppa vasakut kätt oleva kapikese peale. Soldatovil oli kuidagi imelik väljanägemine, silmad olid täitsa klaasised. Soldatovi tuba keelatud asjade koha pealt ei kontrollita, pole senini vajadust olnud. Ütles valvuritele, et Soldatovil on nuga, nad vastasid, et juba nägid. Lahknevusi tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja kohtuistungil antud ütluste vahel ei olnud; - Tunnistaja T. R. viibis konflikti toimumise ajal toidujäätmete kogumise ruumis. Sinna tulnud P., kes oli lõbusas tujus, laulis vene keeles ning rääkis anekdoote. T., kes oodanud samuti toidujäätmeid, läinud seepeale välja ja P. istunud toolile. Samal ajal tuli sinna ka Soldatov, kes kukkus trepist alla T. pihtaja kes öelnud, et tänu tema peale komistamisest jäi Soldatovil pea terveks. P. laulnud sel ajal ikka oma roppude sõnadega laule edasi. Vähe aja pärast hakkasid P. ja Soldatov midagi jagelema. Ta ei näinud täpselt, sest see käis kiiresti. Mingi aja pärast oli Soldatovil käes juba pika teraga läikiv nuga ja tunnistajal jäi selline mulje, et Soldatov lõi sellega mitu korda P. keha piirkonda. Algul P. ei reageerinud, siis hakkas vastu vehkima. Siis tulid kaks valvurit ja lahutasid kaklejad. Pärast nägi nuga valvurite käes. ( tl. 109-110 ) Kohtuistungil tunnistaja põhimõtteliselt kinnitab kõiki eelnevaid ütlusi, vaid otseseid lööke enam kinnitada ei või, räägib rohkem noaga vehkimisest; - Tunnistaja E. J. kinnitab, et olid toidujäätmete järel neljakesi, tema, naisterahvas T., kes läks ära enne kaklust, siis valvur ja T. . Kui T. läks ära, tuli .P. kes laulis vene keeles roppude sõnadega. Siis tuli ka purjus Soldatov, läks P.juurde ning võttis 4 kuskilt välja noa, mis oli pika teraga ja läikivast metallist. Hakkas vehkima P. poole ja tema meelest lõi teda mitu korda. R. tõusids püsti ja läks minema. Kui tulid valvurid, siis ütlesid neile, et Soldatovil on nuga. ( tl. 102-105 ). Kohtuistungil jäi tunnistaja oma ütluste juurde muus osas, ütles ära vaid ütlustest, et otseselt nägi Soldatovi poolt P.noaga löömist. Väidab istungil, et nägi vaid vehkimist; - Tunnistaja T. S. kinnitab seda, et valvur N. tuli kööki ja andis noa. Köögis on sellised noad olemas. Ta pesi noa ära ja riputas teiste juurde. Plekke noal ei märganud. Milline nuga see üleantud nuga oli, ta pärast enam tuvastada ei osanud ning politsei võttis ära kaks sarnast nuga. ( tl. 87-90 ); - Tunnistaja A. N.tuli 10.sept 2008 toidujäätmete järele, valvest oli tal vaba päev. Toidujäätmete ruumis istus purjus P. kes laulis kõva häälega roppe laule. Natukese aja pärast nägi, et P. ja Soldatov seisavad eeskojas teineteise külge haakunult. Mõlemad kukkusid varuväljapääsu lävele, tõusid üles ja läksid eeskotta. Mõne aja pärast nägi Soldatovit tulemas ja tal midagi kukkus kõlksuga maha. Nägi, et see on nuga, Soldatov kummardas ja tõstis selle üles, nuga oli üleni metallist ja tunnistaja teadis, et sellised noad on hooldekodu köögis. Soldatov peitis noa dressipluusi alla. Tunnistaja läks kööki, et veenduda, kas Soldatovi käes olnud nuga on köögist ja veendus selles. Siis läks tagasi, kutsus ka S. kööki, et see veenduks noa päritolus ja koos läksid Soldatovi tuppa ja Soldatov võttis noa ära kapikese ja seina vahelt. Noaga vehkimist kaklejate vahel tema otse pealt ei näinud. Ülaltoodu alusel on leidnud kinnitust, et vahetult enne tuppa suundumist oli P. ja Soldatovi vahel tüli, mis kasvas üle füüsiliseks kokkupuuteks. Soldatovil oli nuga, mis oli pärit hooldekodu köögi nugade komplektist ja tema käes juba pikemat aega. Seega sai P. surmava noalöögi Soldatovi käest. Kuigi ükski tunnistaja kohtuistungil otse noalööki ei näinud, kinnitavad kõik sündmuspaigal olnud, et Soldatov „ vehkis noaga“. Noaga vehkimist , küll ainult ühel korral kinnitab ka Soldatov ise. Vastavalt sündmuskoha skeemile tl. 5 ja tunnistajate ütlustele oli ruum, kus toimus rüselus, väike, vaid 1,5 m x 2 meetrit. Seina ääres kaks tooli, kus rüselus toimus . Võttes tahtlikult välja terava noa, mille tera pikkus 19 sm ja käepideme pikkus 12,8 sm. seega kokku üle 30 sm ( lk. 60 -63 ) ja vehkides sellega kitsas ruumikeses kõrvuti asetsevate toolide peal istudes, peab vehkija aru saama, et noaga ähvardades võib tekitada rüseluskaaslasele igasuguseid, sealhulgas ka surmavaid vigastusi. Kellelgi teisega vahetult enne trepist üles minekut P. ei tüli ega füüsilist kokkupuudet ei olnud. Üldtuntud on fakt, et raskes joobes isik( ekspert fikseerinud Pussil 3.06 mg /g etanooli veres) ei taju valu ega torget võrdväärselt kaine isikuga. Seetõttu on seletatav asjaolu, et P. ei hakanud karjuma ega ei otsinud abi. Tapmine on Soldatovi poolt toime pandud kaudse tahtlusega, sest ta pidi pidama võimalikuks igasuguse tagajärje saabumist nii pika ja terava noaga teise isiku vahetus läheduses vehkimisega ( ähvardamisega). Kohus ei leia tegemist olevat hädakaitsega ning tegu vastab KarS § 113 ettenähtud süüteokoosseisule. Soldatovil endal ei olnud mingeid vigastusi, seega ei saa rääkida ründe tõrjumisest. Soldatov on süüdi antud kuriteo toimepanemises. Kuigi ta on tunnistatud 100 % töövõime kaotanuks ja ta elab peaaegu 10 aastat hooldekodus, on ta tema suhtes läbi viidud 5 kohtupsühhiaatri-kohtupsühholoogia ekspertiisi tulemusena tunnistatud süüdivaks ( lk 121131 ). Karistuse valikul tuleb arvestada , et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti asjaolu, et XXX on võimaldatud ebastabiilse psüühikaga hoolealustel viibida raskes alkoholijoobes ning suhelda omavahel konfliktsituatsioonide tekkimiseni. V.Soldatov on varem kriminaalkorras karistamata, hooldekodust iseloomustatakse teda kui kaines olekus rahulikku ja abivalmis hoolealust. Alkoholijoobes olevat tal orientatsioonihäired, , ei seisa jalul, mida on kinnitanud ka tunnistajad, et komistas ja kukkus. Kannatanu olnud temast rohkem tülinorivam alkoholijoobes olles. Arvestades V.Soldatovi tervislikku seisundit, vajab pidevalt meditsiinilist järelevalvet ja ravi, siis võib piirduda antud kuriteo eest ettenähtud minimaalse karistusega. V.Soldatovilt tuleb välja mõista ka kriminaalmenetluskulud. Keegi nende osaliselt riigi kanda jätmist ei taotlenud. Asitõenditest – noad tuleb tagastada XXX, kuna need on sealt pärit. Arusaamatu hammas, millel ei ole antud teoga mingit puutumust-, kuid tunnistatud asitõendiks - tuleb hävitada. Kohtunik Eeva Levina Rahvakohtunikud Liisi Lepik Elle Porkman 6