1-09-356/10

1-09-356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus

1. juuni 2009.a Tallinn 1-09-356 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Maaria Rei Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja
2. juuni 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Vilja Malve süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu
3. märtsi 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Süüdistatav Vilja Malve Apellatsiooni esitaja Kristi Rande Prokurör Vilja Malve Süüdistatav ik: 46407214712, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xx-x, ei tööta, varem kohtu poolt karistamata Advokaat Kadi Mägi Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. märtsi 2009.a otsus Vilja Malve suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. juunil 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. V. Malve oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et ta
7. septembril 2008.a. kella 20.30 paiku Harjumaal Xxxxxxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx xx maja juures lõi kõrvaliste alaealiste isikute juuresolekul käega E. H. vasemale peapiirkonda, mille tagajärjel kukkus E. H. pikali ning seejärel lõi käega selja piirkonda, mille tagajärjel E. H. tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi – selja põrutuse ja hematoomi selja piirkonda. Ühtlasi rikkus V. Malve selle teoga avalikus kohas käitumise norme ja riivas teiste isikute turvalisust.
8. Harju Maakohtu
9. märtsi 2009.a otsusega leiti, et V. Malve süü on tõendatud osaliselt, so E. H.ule vastu pead löömises. Kohus ei pidanud süüdistust tõendatuks E. H.le käega vastu selga löömises. V. Malve mõisteti süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö maht 120 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 3 kuud. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõisteti V. Malvelt menetluskulud riigituludesse välja osaliselt. V. Malvelt mõisteti välja pool sundraha, so 3262.50 krooni. Pool sundrahast, so 3262.50 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1935.20 krooni jäeti riigi kanda.
10. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav V. Malve kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kriminaalasi on tema vastu kannatanu perekonna poolt fabritseeritud. Apellant kui lapsevanem kaitses oma last. Ta võtab õigeks, et raputas kannatanut õlast ja selle käigus läks ta käsi vastu kannatanu pead. Raputamise eesmärk oli kannatanu korralekutsumine, kuid mitte karistamine. Käsi läks vastu kannatanu pead juhuslikult, ta ei soovinud kannatanut lüüa. Raputamise ja käega vastu pead puudutamise tagajärjel kannatanu maha ei kukkunud. Ta tegi seda mõni aeg hiljem, et jätta muljet vigastada saamisest. Kannatanu seljal tuvastatud verevalumid võisid olla saadud varasemast ajast, sest tegemist on hüperaktiivse lapsega. Jääb selgusetuks, miks üritas kannatanu ära joosta kui ta süüdi ei olnud. Uurimine on läbi viidud puudulikult. Ei ole üle kuulatud kõiki tunnistajad ja osa tõendeid on jäetud kogumata. Süüdistataval puuduvad materiaalsed vahendid sundraha ja kaitsjatasu tasumiseks, mistõttu ta taotleb end nende summade tasumisest vabastada.
11. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on
13. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 2000, 23, 253). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta vähendab V. Malvele esitatud süüdistuse mahtu, ta Kars § 263 p 1 järgi süüdi mõistab ja selliselt karistab, aga samuti temalt välja mõistetud kohtukulusid vähendab. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
14. mai 2003.a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). V. Malve apellatsioonis korratakse süüdistatava poolt esimese astme kohtuistungil esitatud väiteid tema süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonis uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava 2