Obsah (4)

§ 542§ 52§ 48§ 5

Ärakiri 4-08-8449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-8449 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaa

) § 542 lg 1. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus toimepandud väärteo suhtes. Väärteo eest määrati A. Tammik'ule karistuseks

§ 542lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni s.o 20 trahviühikut.

Kaebus. 27.08.

1. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Aita Tammik kaebus kiirmenetluse otsusele nr
2. Esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus, kuna kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole temale süüks arvatud väärtegu toime pannud ning põhjendab kaebust alljärgnevaga: Kaebuse esitaja kinnitab, et 16.08.
3. a kella 08.45 ajal osutas ta taksoteenust enda sõidukiga Volkswagen Sharan, registrimärgiga 564 MEE. Taksoveo teenust osutab kaebuse esitaja Tallinnas. Ka sel päeval, s.o 16.08.
4. a vedas ta taksoga sõitjaid, kes alustasid sõitu Tallinnast ning kelle lõppsihtkoht oli samuti Tallinn. Lääne maakonnas pidasid politseiametnikud ta kinni ning tuvastasid, et takso parempoolse tagaukse välisküljel olev hinnakiri ei vasta taksomeetri kohandamise tunnistusele, kuna puudub tariifi üleminek sõidukilomeetri tariifilt ajatariifile ning seega politseiametnike väitel pani toime õiguserikkumise. Kaebuse esitaja leiab, et takso välisküljel olev hinnakiri on seadusega kooskõlas ja ta ei ole rikkumist toime pannud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et Tallinnas on tugev taksondusega seotud transpordiamet, kes kontrollib pidevalt taksosid, kaasa arvatud teda ja tema taksol ei ole avastatud rikkumisi, kuigi kontrolli on tehtud tihedalt. Kaebuse esitaja ei osanud kiirmenetluse otsuse tegemise ajal rikkumise väidet ümber lükata ja nõustus kohapeal tehtud kiirmenetluse otsusega. Tallinnasse tagasi jõudes selgus, et kõik Tallinna taksod teenindavad sõitjaid samasuguste hinnakirjade alusel, nagu oli kaebuse esitaja taksol ja Tallinna Linnavalitsuse transpordiamet ei näe selles rikkumist. Seda seetõttu, et Tallinna linnas kehtib Tallinna Volikogu poolt kinnitatud „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise kord ning taksoveo eeskiri“, mille kuni 01.11.
5. a kehtiva redaktsiooni kohaselt ei pea hinnakirjas olema märgitud tariifi üleminek sõidukilomeetri tariifilt ajatariifile. Seega kaebuse esitaja leiab, et teda karistati kohtuvälise menetleja poolt rikkumises, mille nõuded veel ei olnud jõustunud.

§ 542

lg 1 sätestab väärteokaristuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest.

§ 52

lg 1 alusel kehtestab sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 52

lg 2 alusel võib valla- või linnavolikogu

§ 52

lg-s 1 nimetatud üldeeskirja alusel kehtestada kohaliku bussiliiniveo, trammi- ja trollibussiliiniveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirja, mis ei ole vastuolus nimetatud üldeeskirjaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.

1. a määrusega nr 141 kehtestati „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (edaspidi üldeeskiri). Üldeeskirja § 15 lg 1 ja 2 kehtestavad, et taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba. Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Üldeeskirja § 15 lg 3 sätestab, et taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja 2 Ärakiri 4-08-8449 võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. Üldeeskirja § 16 lg 1 p 2 alusel on taksojuht kohustatud panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse- ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele. Tallinna Linnavolikogu
2. märtsi
3. a määrusega nr 16 kehtestati „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise kord ning taksoveo eeskiri“ (edaspidi eeskiri). Eeskiri on Tallinna Linnavolikogu poolt muudetud
4. juuni
5. a määrusega nr 39 ja Tallinna Linnavolikogu
6. mai
7. a määrusega nr
8. 16.08.
9. a kehtinud eeskirja p 8.6.
10. alusel peavad taksona kasutataval sõidukil olema alljärgnevad tunnused, nn takso tunnused: selgelt loetav ja arusaadav hinnakiri peab asuma takso parempoolse tagaukse klaasil, loetav nii seest kui väljast ja armatuurlaua paremal pool sõitjale nähtaval kohal. Punktis 8.9 on loetletud nõuded hinnakirjale. Eeskirja p 8.9.2 sätestab, et hinnakirjade vormide näidised on toodud eeskirja lisades 1.1, 1.2 ja 1.
11. Eeskirja p 8.9.
12. sätestab, et lisas 1.1 toodud hinnakiri peab paiknema tagumise parempoolse ukse aknaklaasil väljastpoolt loetavana, lisas 1.2 toodud hinnakiri koos sõitjale määratud infotekstiga peab paiknema tagumise parempoolse ukse aknaklaasil seestpoolt loetavana, lisas 1.3 toodud hinnakiri koos sõitjale määratud infotekstiga peab paiknema takso armatuurlaua paremal pool nähtaval kohal. Kõik nimetatud sõitjale määratud infotekstid peavad sisaldama informatsiooni Tallinna Linnavalitsuse ööpäevaringsest infotelefonist
13. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et Tallinna Linnavolikogu poolt
14. mai
15. a määrusega nr 22 muudeti hinnakirjade vormi jne, kuid need muudatused kehtivad Tallinna Linnavolikogu
16. mai
17. a määruse nr 22 § 2 lg 3 järgi alates 01.11.
18. a. Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole toime pannud väärtegu. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohus saatis 03.09.
19. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 22.09.
20. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust ja seda järgnevatel põhjustel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
21. a määrus nr 141 § 16 lg 1 p 2 kohaselt on taksojuht kohustatud panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse- ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele. Menetlusaluse isiku poolt juhitud taksole on välja antud taksomeetri kohandamise tunnistus nr 4610-19-04-07, mille viimases veerus on ära toodud tariifi üleminek km/h väärtused päevasel ja öisel ajal. Kuna nende väärtuste kohaselt võib taksosõidul teenuse hind erineda kilomeetri tariifist tuleneva hinnaga, siis on kliendil õigus teada seda informatsiooni ning sellest tulenevalt peab see teave kajastuma ka taksol oleval hinnakirjal. Kohtuvälise menetleja arvates on kohatu menetlusaluse isiku viide Tallinna volikogu 03.03.
22. a määrusele nr 16, kuna ühistranspordiseaduse § 52 lg 2 kohaselt ei tohi valla- ja linnavolikogu poolt kehtestatud kohalik eeskiri olla vastuolus üldeeskirjaga. Juhindudes ülaltoodust ning väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Aita Tammik kaebus rahuldamata ning 16.08.
23. a kohtuvälise menetleja poolt tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2500,08,002385 muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 alusel. Kohtu seisukoht. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. 3 Ärakiri 4-08-8449 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kohtuväline menetleja kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koosta, siis arutab kohus väärteoasja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. Kiirmenetluse otsuse nr 10220082744992 kohaselt on A. Tammik poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 16.08.
24. a kell 08.45 Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-VirtsuKuressaare mnt, liikudes Risti suunas, juhtis taksoplafooniga taksot ja takso parempoolse tagaukse välisküljel oli hinnakiri, mis ei vasta taksomeetri kohandamise tunnistusele, puudub tariifi üleminek kilomeetri tariifilt ajatariifile. Tõenditena on kiirmenetluse otsuses ära märgitud fotod hinnakirjast ja taksomeetri kohandamise tunnistusest. Kiirmenetluse otsus on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud 16.08.2008 ning otsuse pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 16 lg 1 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 542lg 1 järgi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 16 lg 1 p 2 kohaselt on taksojuht kohustatud panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse- ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele.

§ 542

lg 1 näeb väärteona ette bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise. Väärteoasja materjalide juures oleva menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on A. Tammik 16.08.2008 andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Ostsin selle sildi Linnataksost, ei olnud teadlik selle puudustest.“ Väärteoasja materjalidele on lisatud tõenditena fotod hinnakirjast ja taksomeetri kohandamise tunnistusest. Vastavalt fotole menetlusaluse isiku sõidukist ja sellel asuvast hinnakirjast, on menetlusaluse isiku sõiduki näol tegemist taksoga, mille parempoolsel tagaukse aknal on väljast loetav hinnakiri, milles on välja toodud järgmised tariifid: sõidualustamise tasu 45 EEK, ootetunni hind 200 EEK, km hind 06.00 kuni 01.00 9.40 EEK ja 01.00 kuni 06.00 11.80 EEK. Vastavalt fotole menetlusaluse isiku taksomeetri kohandamise tunnistusest nr 4610-19-04-07, on taksomeetri kohandamise tunnistusel välja toodud järgmised sisestatud hinnad (tariifid): 1) 1 P (päevatariif) 9.40 km/EEK, ajatariif 200 EEK, sõidualustamise tasu hind 45 EEK, miinimumtasu 0 EEK ja tariifi üleminek 21 km/h; 2) 1 Ö (öötariif) 11.80 km/EEK, ajatariif 200 EEK, sõidualustamise tasu hind 45 EEK, miinimumtasu 0 EEK ja tariifi üleminek 16 km/h. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku sõiduki (millega menetlusalune isik teostas taksovedu) parempoolse tagaukse välisküljel olev hinnakiri ei vasta taksomeetri kohandamise tunnistusele. Taksomeetri kohandamise tunnistusel on välja toodud tariifi üleminek kilomeetri tariifilt ajatariifile (päevasel ajal tariifi üleminek alates 21 km/h ja öisel ajal alates 16 km/h), mis vastavalt üldeeskirja § 16 lg 1 p-le 2 peab kajastuma selgelt loetavas ja arusaadavas hinnakirjas, mille taksojuht on kohustatud panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse- ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale. Käesoleval juhul menetlusaluse isiku sõidukil (parempoolsel tagaukse aknal) olnud hinnakiri ei kajastanud tariifi 4 Ärakiri 4-08-8449 üleminekut kilomeetri tariifilt ajatariifile, kuigi nimetatud tariif on välja toodud taksomeetri kohandamise tunnistusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu - 16.08.2008. a kell 08.45 Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu-Kuressaare teel, liikudes Risti suunas, juhtis taksoplafooniga taksot ja takso parempoolse tagaukse välisküljel oli hinnakiri, mis ei vasta taksomeetri kohandamise tunnistusele, kuna puudub tariifi üleminek kilomeetri tariifilt ajatariifile. Järgnevalt hindab kohus menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud asjaolusid. Kaebuse esitaja väidab, et kõik Tallinna taksod teenindasid sõitjaid samasuguste hinnakirjade alusel (teo toimepanemise ajal s.o augustis 2008) nagu oli kaebuse esitaja taksol ja Tallinna Linnavalitsuse transpordiamet ei näe selles rikkumist. Seda seetõttu, et Tallinna Volikogu poolt on kinnitatud „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise kord ning taksoveo eeskiri“, mille kuni 01.11.2008. a kehtiva redaktsiooni kohaselt ei pea hinnakirjas olema märgitud tariifi üleminek sõidukilomeetri tariifilt ajatariifile. Sellest tulenevalt kaebuse esitaja leidiski, et teda karistati kohtuvälise menetleja poolt rikkumises, mille nõuded veel ei olnud jõustunud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud väited ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks. Vastavalt

§ 52

lg-le 1 kehtestab sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja majandus- ja kommunikatsiooniminister. Nimetatud sätte ja

§ 48lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsioonimister 26.05.2004.

a vastu võtnud määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“, mis jõustus 07.06.2004. a. Üldeeskirja § 16 lg 1 p 2 sätestab, et hinnakiri peab vastama taksomeetri kohandamise tunnistusele.

§ 52

lg 2 alusel võib valla- või linnavolikogu

§ 52

lg-s 1 nimetatud üldeeskirja alusel kehtestada kohaliku bussiliiniveo, trammi- ja trollibussiliiniveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirja, mis ei ole vastuolus nimetatud üldeeskirjaga. Tallinna Linnavolikogu on juhindudes tarbijakaitseseaduse §-st 47,

§ 5

lg 1 p-st 2, 5 ja lg-st 4, § 24 lg-st 3, § 34 lg-st 1 ja 3, § 52 lg-st 2, § 537 lg-st 4 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.

1. a määrusest 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ kehtestanud
2. märtsi
3. a määrusega nr 16 „Taksoveo ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja“ (edaspidi eeskiri). Nimetatud eeskirja on muudetud Tallinna Linnavolikogu
4. juuni
5. a määrusega nr 39 ja Tallinna Linnavolikogu
6. mai
7. a määrusega nr
8. Eeskirja p-s 8 on sätestatud taksole esitatavad nõuded ning p-s 8.9 nõuded hinnakirjale. Punkt 8.9.1 kohaselt peab hinnakirja sisu täpselt vastama kõigile taksomeetrisse programmeeritud ja kohandamistunnistusele märgitud teenuste tariifidele ning p 8.9.2 kohaselt on hinnakirjade vormid toodud lisas
9. Tallinna Linnavolikogu
10. juuni
11. a määrusega nr 39 muudeti kõnealust eeskirja, sh p-i 8 (taksole esitatavad nõuded). Tehtud muudatuste kohaselt sätestas p 8.9.2, et hinnakirja vormide näidised on toodud eeskirja lisades 1.1, 1.2 ja 1.
12. Eeskirja lisa 1 asendati määruse lisadega 1, 2 ja
13. Menetlusaluse isiku takso tagumise parempoolse ukse aknaklaasil olnud väljastpoolt loetav hinnakiri vastas nimetatud lisas 1.1 toodud hinnakirja näidisele nr 2 ning lisaks lisas 1.1 toodule oli hinnakirjale lisatud ka lisas 1.2 ja 1.3 toodud sõitjale määratud infotekst (NB! Teadmiseks sõitjale). Seega sellise hinnakirja seadmisel oma takso parempoolse ukse aknaklaasile, järgis menetlusalune isik kõnealuse eeskirjaga kehtestatud hinnakirja vormi näidiseid. Samas on aga A.Tammik jätnud tähelepanuta, et õigusaktid sätestavad täpsed nõuded hinnakirjale. Kohus leiab, et näidised ongi vaid näidised ja näidis ei sobi alati reaalselt ette tulevate olukordadega. A.Tammik ilmselgelt usaldas määruse lisades olevaid näidiseid ja on tähelepanuta jätnud, et 5 Ärakiri 4-08-8449 tegelikult ei ole tema poolt hinnakirjale kantud mitte kõik taksomeetri kohandamise tunnistusel olevad tariifid. Sellest tulenevalt on kinnitamist leidnud kaebuse esitaja väide, et Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise kord ning taksoveo eeskirja“ kuni 01.11.
14. a kehtinud redaktsiooni näidiste kohaselt ei olnud näidishinnakirjades välja toodud, et hinnakirjas olema märgitud tariifi üleminek sõidukilomeetri tariifilt ajatariifile. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et A.Tammik on usaldanud Tallinna Linnavolikogu määruse alusel kehtestatud hinnakirjade näidiseid. Kohus leiab, et A. Tammik pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest – A.Tammik ei teadnud, et ka tariifi üleminek tuleb hinnakirjale märkida, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et seda tuleb teha. Kohus leiab, et tegu on olukorraga, kus ei ole väga hoolikalt läbi loetud õigusakte, mis taksondust reguleerivad, sest terve eeskirjaga tutvumisel oleks keskmisele inimesele olnud arusaadav, et kõik tariifid tuleb hinnakirjale kanda, seega oleks tulnud näidist täiendada. KarS § 17 lg 1 ja 3 sätestavad, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Sellest tulenevalt on A. Tammik realiseerinud süüteokoosseisu ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
15. peatüki
16. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Tammik on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et A. Tammik on oma tegevusega täitnud

§ 542lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu.

Hinnates väärteo toimepanemise asjaolusid kogumis, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine on menetleja õigus, millise otsustuse võib menetleja langetada menetluse käigus ja kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kõnealuse väärteo toimepanemine on tõendatud, kuid menetlusaluse isiku süü ei ole suur, tegu on toime pandud hooletusest. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 16.08.2008. a kiirmenetluse otsus nr 10220082744992 väärteoasjas nr 2500,08,002385 s.o Aita Tammik karistamises Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi, tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 30 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,

§§ 52lg 1, 2 ja 542 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6