Ärakiri 4-08-9638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-9638 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 32

lg 3 kohaselt juht, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. A. Must pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7435 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolud puuduvad. Väärteo eest on A. Must'ale karistuseks määratud LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 3000 krooni s.o 50 trahviühikut. Kaebus 06.10.2008 saabus Pärnu Maakohtusse Andrus Must kaebus väärteootsusele. 03.06.2008 peatati Lääne maakonnas, Ridala vallas, Uuemõisa alevikus, Tallinna mnt 78 maja juures õppeauto, mida juhtis autokoolis õppiv A K. Politseiametnikud kontrollisid ka sõiduõpetajaks olnud Andrus Musta väljahingatavas õhus alkoholisisaldust. Alkomeeter andis reaktsiooni kollase ja punase tule näol, teine alkomeeter näitas tulemuseks 0,17 mg/l. Andrus Must esitas kohe vastuväite, et ei ole alkoholi tarbinud juba pikema aja vältel. Politseiametnikud toimetasid menetlusaluse isiku Läänemaa Haiglasse, kus valvearst A V tuvastas, et Andrus Must on kaine. Seejuures ei tuvastanud arst Andrus Musta läbivaatusel isegi alkoholilõhna. Hoolimata arsti otsusest nõudsid politseiametnikud siiski vereproovi võtmist, millele Andrus Must ka vastu ei vaielnud, kuna ta teadis, et ei ole alkoholi tarbinud. Vereproovi võtmisel puhastati Andrus Musta kätt eelnevalt vedelikuga, millel oli tugev alkoholi lõhn. Läänemaa Haigla laborist saabus vastus, et veres on alkoholisisaldus 0,28 promilli. Uuringuks kasutati ensüüm-/immuunmeetodit. Andrus Must ei nõustunud selle tulemusega. Läänemaa Haigla peaarst keeldus valvearsti varasemat otsust muutmast vaatamata politseiametnike nõudmistele, kuna inimese organismis võib olla etanooli ka alkoholi tarbimata. Järgmise sammuna nõudsid politseiametnikud vereanalüüsi saatmist teise laborisse. Kaebuse esitajal puudub teave, kes võttis Andrus Mustalt vereanalüüsi, millisel viisil seda pakendati ning kuidas tagati proovi puutumatus – väärteotoimikus puuduvad üldse andmed vereanalüüsi võtmise ja selle teekonna kohta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 05.06.2008, so 2 päeva pärast eelnevaid sündmusi, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut asukohaga Narva mnt 46, Tallinn vastu võtnud proovi, mille andjaks on märgitud Andrus Must (allkiri puudub). Nimetatud katseprotokollis nr 3T puuduvad ka andmed proovi võtja, menetleja ning arsti kohta, samuti proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg. Analüüsiks saadetud materjal ei olnud veri, vaid hoopis seerum. Seega ei ole teada, kelle veri ja kelle poolt võetuna edastati eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Samuti on nimetatud verega tehtud toiminguid, kuna tegemist ei olnud enam täisverega, vaid juba vereseerumiga. Vaatamata puudulikele lähteandmetele on 15.07.2008 (so 42 päeva pärast väidetavat proovi võtmist) teostatud sellele saabunud vereseerumile analüüs metoodika ET 2.

1. järgi ning saadi tulemuseks 0,26 mg/g laiendmääramatusega 0,
2. Seega tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et analüüsitud vereseerumis oli etanooli sisaldus 0,21 kuni 0,31 mg/g. Alkoholikontsentratsioon on etanooli massi suhe vere massi. Kuna vereseerumis on vere koostis muutunud, siis on seerumis alkoholikontsentratsioon alati suurem. Katseprotokollis on järgmine märkus: vere seerumis/plasmas on etanooli sisaldus kõrgem. Kirjanduse andmetel on seerum/plasma ja täisvere sisalduse suhe 95% 2 Ärakiri 4-08-9638 tõenäosusega 1,10 kuni 1,
3. Seega kinnitab ka analüüsi teostaja, et vereseerumis on etanooli sisaldus kõrgem ning lõpliku alkoholisisalduse kindlakstegemiseks veres tuli arvestada ka viidatud koefitsientidega. Viidatud koefitsiente arvestades oli kontrollitud veres etanooli sisaldus seega 0,21:1,10…1,30 kuni 0,31:1,10…1,30 mg/g, st 0,16…0,19 kuni 0,24…0,28 mg/g. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kontrollitud veres oli alkoholi vähemalt 0,16 mg/g, kuid mitte rohkem kui 0,28 mg/g. Liiklusseaduse § 20 lg 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Andrus Musta alkoholisisalduse kontrollimisel väljahingatavas õhus kasutasid politseiametnikud indikaatorvahendeid, st taatlemata mõõtevahendeid. Politseiametnikul puudub ka väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimiseks erialane pädevus, st mõõtja pädevus. Seega ei ole tegemist mõõtmisega ning mõõtetulemus ei olnud mõõteseaduse § 5 lg 1 tulenevalt usaldusväärne. Ebaselge teekonna läbinud vereanalüüs, mis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on märgitud Andrus Musta vereseerumina, on läbinud akrediteeritud mõõtja poolt teostatud analüüsid, mille tulemusel on tuvastatud, et analüüsitud veres sai alkoholisisaldus olla vahemikus 0,16 kuni 0,28 mg/g. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Seega on ainuvõimalik tõlgendus, et kontrollitud vere alkoholisisaldus oli 0,16 mg/g, so vähem kui juhile keelatud alkoholikoguse miinimumpiir. Eelnevast tulenevalt on Andrus Musta karistamine ebaseaduslik. Kaebuse esitaja seab kahtluse alla, kas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis analüüsitud vereseerum kuulus ikka Andrus Mustale ning kas selle vereproovi võtmisel, hoidmisel, verest vereseerumi tegemisel ning toimetamisel ikka järgiti selliste protsesside läbiviimiseks kehtestatud korda. Aga isegi juhul, kui tegemist on menetlusaluse isiku verega ning kõiki protseduurireegleid järgiti, näitab saadud tulemus, et Andrus Musta veres ei ületanud alkoholisisaldus piirmäära, mis on juhile keelatud. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi maksimaalses määras. Seejuures ei ole menetlusalust isikut varem karistatud ega ole tuvastatud ka raskendavaid asjaolusid. Tuvastatud alkoholikogus on väga väike – seega ei ole ilmselgelt tegemist objektiivse ja õiglase karistusega. Kaebuse esitaja kaitsja osundab ka KarS § 2 lg 2, mille kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu kuuluvad KarS § 12 lg 2 ja 3 kohaselt objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Isegi kui Andrus Musta veres oleks alkoholisisaldus vähesel määral ületanud liiklusseaduse § 20 lg 3 nimetatud piiri, oli kohtuvälisel menetlejal kohustus hinnata, kas Andrus Musta tegevuses esinevad ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega pidi kohtuväline menetleja karistuse määramiseks tuvastama, et Andrus Must pani väärteo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik on kogu menetluse käigus andnud ütlusi, et ta ei ole eelnevalt tarbinud alkoholi. Seega oli tema organismis leiduv alkohol tekkinud sinna muul viisil. Kohtuvälise menetleja kohustus oli tõendada, et menetlusalune isik pidi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema organismis ületab alkoholikogus seaduses sätestatud piirmäära. Seda oleks kohtuväline menetleja saanud tõendada tõenditega, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku poolt alkohoolsete jookide teadlikku tarbimist lähemal ajal (lükates sellega ümber menetlusaluse isiku ütlused). Kui alkoholi tarbimist tõendada ei õnnestu, siis pidi kohtuväline menetleja tõendama, et alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused on sedavõrd selged, et keskmine mõistlik inimene peab aru saama, et on alkoholi mõju all. Kohtuväline menetleja ei ole isegi üritanud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid tuvastada ja tõendada rikkudes sellega menetlusaluse isiku kõige tähtsamat õigust – keegi ei ole kohustatud tõendama oma süütust. Subjektiivsete tunnuste tõendamatuse tõttu kuulub menetlus samuti lõpetamisele. 3 Ärakiri 4-08-9638 Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 23, 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 paluti kaebuses tühistada otsus väärteoasjas nr 2230,08,001519 ja lõpetada menetlus väärteoasjas väärteotunnuste puudumise motiivil, hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 17.10.
4. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 03.11.
5. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungile kutsuda: 1) väärteoprotokolli koostaja Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse komissar Reelika Rebane; 2) tunnistaja Priit Tuuna; 3) tunnistajana üle kuulata õppesõitu sooritanud A K. Tunnistajate ütlustega tahab kohtuväline menetleja tõendada sündmuste käiku ning joobe tuvastamisega asjaolusid ning väärteoprotokolli koostanud ametnik teab rääkida menetlustoiminguid puudutavat; 4) tunnistajana Läänemaa Haigla valvearst A V. Valvearst teostas menetlusalusel isikul joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ning saab spetsialistina selgitada joobe tuvastamise meditsiinilisi asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-82-06 on öelnud: „KrMS § 64 lg-st 4 tulenevalt võivad uurimisasutus ja prokuratuur kaasata tõendite kogumisele ka erapooletu spetsialisti, keda sama sätte kohaselt võidakse samuti üle kuulata tunnistajana.“ Joobeseisundi tuvastamise asjaolud ajalises järjestuses: 1) 03.06.
6. a kell 11.05 – joobe tuvastamine indikaatorvahendi kasutamisel. Tulemus LION SL“ nr JL 40 – kollane, LION 500 nr JL 7 – 0,17 mg/l. 2) 03.06.
7. a kell 11.15 saatekiri joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse kuna isik nõuab joobe meditsiinilist tuvastamist tervishoiuasutuses. 3) 03.06.
8. a kell 11.2011.30 – tunnistaja A K'i ülekuulamine. 4) 03.06.
9. a kell 11.35 – joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr
10. Arsti otsus ilma vereanalüüsi vastuseta – kaine. A. Must'a taotlus – soovin uut analüüsi. 5) 03.06.
11. a kell 11.45 – etüülalkoholi veres 0,28%. 6) 05.06.
12. a saadeti Andrus Must'a vere seerum etanooli sisalduse uurimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 7) 15.07.
13. a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu tulemust – veres 0,26+/-0,05 etanooli. Väärteomenetlust ning tõendite kogumist jätkati 03.07.
14. a määruse kohaselt seetõttu, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ei olnud saabunud veel uuringu vastust. Kohtuväline menetleja ei oma eriteadmisi tõlgendamaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu vastust selle sisust erinevalt ning sama võib öelda ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kohta. Vastupidist kinnitavad andmed väärteotoimikus puuduvad. Ei ole ka näha, et menetlusalune isik või tema kaitsja on pidanud nõu vastava ala spetsialistiga. Kohtuväline menetleja leiab, et joobeseisundi tuvastamise ja sellega seonduva sh uuringu tulemuse selgitamine saab olla vaid vastava ala spetsialisti poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-60-06 on öelnud: „Arst on joobeseisundi tuvastamisel sõltumatu ning teeb otsuse vastavalt isiku terviseseisundile ja oma teadmistele. Joobeseisundi tuvastamise regulatsioonist nähtub, et politseiametnike teadmisi ja oskusi ei ole peetud isiku terviseseisundi hindamiseks piisavaks, vaid see pädevus on antud arstile. Seega ei saa pidada õigustatuks, et väärteoasjas lahendit tegev politseiametnik hindaks isiku terviseseisundit teisiti kui meditsiinilise kõrgharidusega spetsialist.“ Menetlusalust isikut ei ole karistatud liiklusseaduse selle sätte alusel, mis käsitleb mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja on tõendamisel aluseks võtnud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 56, mille kohaselt ei ole A. Must'al tuvastatud väliseid joobele viitavaid tunnuseid – vastavalt LS § 76 p 3 ei tohi juhi alkoholi sisaldus veres olla 0,2 promilli või rohkem. Antud juhul on vereanalüüsi tulemusel tuvastatud menetlusaluse isiku veres alkoholi kontsentratsioon üle lubatud normi ja seetõttu on menetlusalust isikut karistatud LS § 7435 lg 1 alusel. Kuna menetlusalusel isiku kui sõiduõpetajal lasub vastutus ka õppesõitu teostanud isiku üle, siis leiab kohtuväline menetleja, et seisundis, millises sõiduõpetaja oli, on lubamatu õppesõitu teostada. 4 Ärakiri 4-08-9638 Menetlusalune isik seadis oma teoga ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2230,08,001519 tuleneb seadusest ja selle tühistamiseks ei ole põhjust. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja täpsustas kohtuistungil kaebust. Peale kaebuses välja toodu on veel oluliselt rikutud ka väärteomenetlusõigust - 03.06 tutvustati menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja tehti teatavaks, et 03.07 on lahend kättesaadav. Läks 03.07 lahendit saama, lahendit ei olnud. Menetlusalune isik kirjutas avalduse, mis on ka toimikus, et ta ei saanud lahendit. Samal päeval on kohtuväline menetleja teinud määruse, registreeritud 04.07 ja saatnud menetlusalusele isikule ja selle on koostanud komissar Tarmo Paio, kes on otsustanud, et tuleb jätkata väärteomenetlust ja koguda tõendeid ja järgmisel lehel väärteotoimikus on otsus. Menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud väärteoprotokolli enne otsuse tegemist, ei ole olnud võimalik tutvuda lisaks kogutud materjalidega. Ta kutsuti 19.09 lihtsalt politseisse ja anti otsus kätte. Rikuti õigust tutvuda materjalidega, esitada vastulaused - VTMS § 68 lg 2 ja VTMS § 70 lg
15. Riigikohus on andnud korduvalt hinnangu sellele, kuidas tuleb täiendatud väärteoprotokolli anda inimesele kätte ja siin asjas VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on oluline rikkumine, sest ei ole uut protokolli, mis VTMS § 148 p 3 toob kaasa otsuse tühistamise, kuna asjas sisuliselt puudub väärteo protokoll, mille alusel tehti otsus, siis puudub ka kohtul võimalus uut otsust teha. Menetluslikel põhjustel tuleks otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada sõltumata sellest millised on hinnangud tõenditele. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokolli kindlasti tutvustati, kui ta on alla kirjutanud 03.06.
16. Tõendusteabe täiendamisest ja väärteomenetluse jätkamisest - protokolli tutvustamine - tähtaeg tehti nii palju pikem, et oleks olnud aega vastulause esitada / vt tl 14/- teatati seda, et jätkatakse tõendite kogumist ja sellest tulenevalt nihkub edasi ka otsuse kättesaamise aeg ja koopia saadeti Mustale. Menetlusalust isikut teavitati telefoni teel otsuse kättesaamise ajast, kas see ei olnud 19.09.
17. Kui menetlusalune isik on kättesaadav, ta kohale tuli ja ta on otsuse kätte saanud, siis see ei ole talle mitte kättesaadavaks jäänud. Menetlusalust isikut uute tõendite olemasolust ja õigusest vastulause esitamise kohta - sellekohast teavitust ei ole tehtud. Väärteoprotokolliga tutvus siis ja ainult siis, mitte hilisemalt. Andrus Must’a on kirjeldatud väärteoprotokollis, et kuna on tegemist liiklusõpetajaga, kes on juht, siis juhtis mootorsõidukit, kes alkoholi tarvitamise tunnustega juhtis. Ta juhtis autot alkoholi tarvitamise tunnustega. See tuleb joobeseisundi tuvastamise korras §
18. Ja seal on viidatud alkoholi raskusastme määramisele. Teda karistati selle eest, et alkoholi tarvitamise tunnustega juhtis autot. Kõigepealt alustame esmasest toimingust mis oli indikaatorvahendiga. Politsei indikaatorid ei kuulu mõõtevahendite hulka, 0, 1 alates on alkoholijoove. Ülejäänud on verevastused, mis on tulnud nii koha pealt, kes ei olnud pädev hindama seda ja siis saadeti see veri Tallinnasse akrediteeritud asutusse, sealt tuli selline dokument, mida politsei aktsepteeris. Kui tekib selle koha pealt vaidlus, siis võib sealt kutsuda inimese ja kuulata üle ka tema, miks on sellised ja sellised allkirjad puudu. Alkoholi tarvitamise tunnuseid tõendab meditsiiniasutusest tulnud tõend - VT tl
19. Siin on tunnused, palju on veres alkoholi, etanooli sisaldus- 0,26 +/-0,
20. Õigusrikkumine seisneb et alkoholi kogus ületas piirmäära, kui tegemist on juhiga, siis ei tohi selline näit olla. 0, 26 promilli ei tohi olla juhi veres. Veres on alkoholi sisaldus kõrgem kui 0, 2 ja seda kinnitab tl
21. Konkreetne alkoholikogus veres- seal on piirmäär kirjas, see number on 0,26 +/- 0,
22. Vastavad arvutused võite te ise teha. Politsei mõistiski süüdi selles, et kuna juhil oli etanooli sisaldus veres rohkem kui 0,
23. Paraku küll ei ole protokollis see näit kirjas. Kui ei ole protokollis, kui ei ole otsuses, siis kohtuväline menetleja leiab, et juht juhtis sellises seisundis, et üle 0,2 oli sisaldus veres. Kui on üle 0,2 , siis on joove. Selle materjali järgi oli küll üle 0,2, võis olla jah 0,
24. Politsei ei ole juures, kas saadetaks kas verd või vereseerumit. Otsuses arvestas seda, et veres oli selline alkoholi sisaldus. TL 16 tõend - helistas meditsiiniasutusse, uuris järgi, mis vahe on vereseerumil või veres. Otsuse tegemisel luges politsei 5 Ärakiri 4-08-9638 seda märkust seal all. Mis asjaolul see märkus siia tehti, siis seda ei ole pädev hindama. Meditsiini asutusest öeldi, et veres alkoholisisaldus oli 0,
25. Siin on kirjutatud etanooli sisaldus veres 0, 26, see ka sellest tulenevalt on , et veres, mitte ei ole kirjutatud seerumis või plasmas. Kaebuse esitaja Andrus Must andis kohtuistungil ütlusi, et viimane alkoholi tarbimine võis olla, kuna naise sünnipäev on märtsikuus, pulma aastapäev on aprillis ja kui mälu ei peta, siis märtsikuus võis olla see alkoholi tarvitamine. Oli selle poolt, et käivad seal meditsiiniasutuses ära, et võetakse lisaanalüüsid ja kuna seal otsuse järgi, et on kaine, politsei ütles, et tegelikult tuleb teha vereanalüüsi. Oli hirm või kramp sees, et milline ametikoht ja kõik, et ei ole alkoholi tarbinud ja oli nõus verd andma. See väärteoprotokoll, mis koha peal tehti ja need mis kohapeal tehti, neid kõiki näidati, andis allkirjad vastuvaidlematult, kuhugi sai ka omapoolne selgitus antud, et viimati tarvitas märtsikuus alkoholi. Otsus pidi kättesaadav olema 30 päeva pärast. Läks politseijaoskonda, hr Kleeman oli tookord puhkusel ja asendas teine härrasmees, kelle nime peast ei tea ja siis küsis, et äkki oleks võimalik otsusega tutvuda. Puhkuste aeg ja otse loomulikult ei leita kõiki dokumente kätte ja siis sai fikseeritud, et otsust ei ole antud. Siis tegi avalduse / tl 15/, peale seda tuli vast kaks päeva hiljem kodusele aadressile kiri, et jätkatakse menetlust või dokumentide kogumist. Ja et oodatakse ka Tallinnast seerumi vastust. Siis tuli uus kutse koju, et tuleb viimasele dokumendile järgi tulla, kus olid rekvisiidid peal, kus olid rahalise karistusega seotud asjad olemas. Tunnistaja A V andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab, et tegi joobeseisundi tuvastamist A.Must`ale. Mäletab tulemust, sest kahtles pikalt selles ja pärast ekspertiisi tegemist käis peale lõunat ka vereanalüüsi vaatamas. Tegi otsuse, et isik oli kaine - tuvastas visuaalsel vaatlusel. Vere võtab õde. Õe nimi oli sel päeval - seda tõesti ei mäleta. Kui veri võetakse, siis see läheb laboratooriumi ekspertiisi, laboratooriumi toimetab vere õde. Laboris selle tulemuse analüüsib kolmas isik. Must ei olnud absoluutselt vastu sellele vereanalüüsile. Kuna Haapsalu ei ole akrediteeritud asutus vereanalüüsile, siis vere edasi saatmisega tegeleb labor. Lihtsalt isiklikust huvist huvitus sellest vereproovi tulemusest, see on väga subjektiivne arsti otsus, et joovet hinnata, isik on ju võõras. Hiljem helistas enda kogemuste saamiseks, et kuidas veri on. Ei tea kuidas vered edasi liiguvad, et kas samal päeval või kuidas. Kui õde verd võtab, siis on kolmekesi ruumis, õde, tema ja uuritav. Ise teeb neid katseid, vere võtmisel teeb oma tööd edasi ja õde võtab vahepeal verd, trükib oma pabereid. Otseselt ei vaata verevõtmist, aga näeb seda. Ei mäleta seda konkreetset vere võtmist. Käesolevas väärteoasjas uuriti kohtuistungil ka alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: 1)Väärteoasja toimik (edaspidi VT) tl 1 on protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, tehiolude kirjeldus ja joobele viitavad tunnused; 2)VT tl 2 on saatekiri; 3) VT tl 3 on Läänemaa Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 56; 4)VT tl 4 on saatekiri laborile; 5)VT t l7 on A.Must menetlusaluse isikuna antud ütlused; 6)VT tl 10 on A.Must mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistus; 7)VT tl 14 on 03.07.2008 määrus väärteomenetluse jätkamise kohta; 8)VT tl 15 on A.Must avaldus selle kohta, et ei saanud väärteootsust kätte; 9)VT tl 16 on toksikoloogiauuringu katseprotokoll nr 3T; 10)VT tl 18 on karistusregistri teatis A.Must kohta; 11)kohtutoimik (edaspidi KT) tl 32 on kutse A.Mustale väärtoeasjas. Kaebuse esitaja kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kaebuse esitaja jääb varasemate argumentide juurde, A. Must ei olnud alkoholi tarvitanud ja tema organismis etanooli sisaldus ei ületanud etanooli piirmäärasid. Üldteada asjaolu, et inimese organismis on esindatud kogu Mendelejevi tabel ja tõenäoliselt on A. Musta organismis seda rohkem kui keskmisel inimesel. LS § 20 lg 4 sätestab piirmäärana veres 0,2 promilli ja asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et A. Musta veres võis olla 6 Ärakiri 4-08-9638 alkoholikogus 0,16- 0, 22 mg. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb tõlgendada kõik kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Alkoholi sisaldus võis olla veres 0,
26. Väärteo objektiivsed tunnused puuduvad teos. Ja jääb ka selle väite juurde, et puuduvad subjektiivsed tunnused, isik ei ole alkoholi tarvitanud kahe kuu vältel. Kuna isikul puudus ka alkoholi lõhn, peale politseiniku ei ole keegi tuvastanud alkoholi tarvitamise tunnuseid. Eriteadmistega arst andis seisukoha, et ta oli kaine. Palus otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteo koosseisu puudumise motiiviil. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et otsuse tühistamiseks põhjust ei ole ja kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas A.Must on talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo toime pannud. Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt väärteoprotokollile on – 03.06.2008 kell 11.05 Läänemaal Ridala vallas Uuemõisas Tallinna mnt 78 liikus Tallinna mnt 80 suunas, teostas õppesõitu mootorsõidukijuhi õpetajana,

§ 32lg 3 kohaselt juht, seisundis, mis vastab alkoholi tarvitamise tunnustele.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on erinevad teokirjeldused Otsuses on teo kirjeldus - 03.06.2008 kell 11.05 Läänemaal Ridala vallas Uuemõisas Tallinna mnt 78 liikus Tallinna mnt 80 suunas. Teostas õppesõitu mootorsõidukijuhi õpetajana,

§ 32

lg 3 kohaselt juht, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-47-05 leidnud, et „alkoholi tarvitamise tunnused on kergeim joobeaste ja sel juhul tuleb isiku tegu kvalifitseerida ja teda karistada Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi.“ Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-87-05 leidnud, et „ joobeseisundiks on loetav olukord, kus on tuvastatud alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud isiku terviseseisundi muutumine (LS § 20 lg 3) või kui isiku vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus ületab LS § 20 lg-s 4 sätestatud piirmäärasid.“ Liiklusseaduse § 20 lg 4 sätestab - alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Väärteoprotokollis on kirjas, et rikkus LE § 76 p 3 ja väärteo kvalifikatsioon LS § 74-35 lg

1. Liikluseeskirja § 76 p 3 sätestab, et juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Kohus leiab, et sisuliselt on nii väärteoprotokolli teokirjelduses kui otsuse teokirjelduses A.Must`ale süüks arvatud, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, kuid nende erinevate teokirjelduste puhul on vaja tõendada erinevat asjaolu. Väärteoprotokollis oleva teokirjelduse järgi tuli ära tõendada, et A.Must oli seisundis, mis vastas alkoholi tarvitamise tunnustele (seega kindlaks teha konkreetne joobeaste). Väärteootsuse teokirjelduse puhul aga oleks olnud vaja tõendada, et A.Must puhul oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Kuna kohus ei tohi kaebuse arutamisel väljuda väärteoprotokollis olevast teokirjelduse piiridest, uurib kohus järgnevalt, kas väärteoprotokollis A.Must`ale süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud. LS § 20 sätestab juhud, millal isik ei tohi mootorsõidukit juhtida - lõige 3 - juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 6 sätestab, et joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab 7 Ärakiri 4-08-9638 Vabariigi Valitsus. See kord on kehtestatud VV 02.04.2001 määrusega nr 120 – „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord. (edaspidi kord)“ Korra § 19 sätestab alkoholijoobe raskusastmed - punkt 1 kohaselt on kergeim joobeaste alkoholi tarvitamise tunnused. Kohus uurib, millised tõendid on väärteoasjas kogutud seoses A.Must`al joobe tuvastamisega. Tl 1 on protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, tehiolude kirjeldus ja joobele viitavad tunnused. Protokollil on A.Must allkirjaga kiri, et tuvastamise tulemusega ei nõustu ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres ei loobu – seega on A.Must vaidlustanud ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamise korra § 8 sätestatud korras. Tl 2 on näha, et on koostatud saatekiri korra § 4 alusel (§ 4 lg 2 sätestab, et ametiisik on kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks), et suunata A.Must joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse – Läänemaa Haiglasse. Tl 3 on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 56, kus arst on leidnud, et Andrus Must on kaine. Arst A.V, kes on akti koostanud, andis kohtuistungil ütlusi, et hindas A.Must`a seisundit visuaalse vaatlusega. A.Must ütles, et kui arst oli oma otsuse teinud, nõudis politsei, et tuleb võtta veel ka vereanalüüs ja ta ei olnud selle vastu. Aktis ongi kirjas - veri võetud alkoholile. Aktil on kirjas - soovin uut analüüsi. Tl 4 on SA Läänemaa Haigla saatekiri laborile, kust on näha, et SA Läänemaa Haigla on 3.06.2008 võtnud Andrus Must´alt proovi kell 11.
2. Teostatud on laboratoorne uuring alkoholile nr
3. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-16-08 on leitud: „ Kolleegium selgitab, et pärast mõõteseaduse § 5 lg 2 redaktsiooni muutmist, mis jõustus 25.05.
4. a, saab Korra § 10 lg-t 3 rakendada üksnes niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas eelpool selgitatud mõõteseaduse nõuetega, s.t veres alkoholi sisalduse määramine võib toimuda üksnes Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks hinnatud laboratooriumis.“ Kohtule ei ole esitatud tõendit, et SA Läänemaa Haigla labor oleks Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks hinnatud ja seega tl 4 tõendil kirjas olev etüülalkoholi tulemus veeres ei ole kindlaks tehtud pädeva labori poolt ja seega ei ole lubatud tõend. Tl 16 on koopia Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiauuringu katseprotokollist nr 3T. Proovi vastuvõtmise kuupäev 05.06.2008, tellija SA Läänemaa Haigla, proovi andja Andrus Must, kelle allkiri puudub, samuti puudub proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg. Kes on proovi võtja, millal proov on võetud, dokumendist ei nähtu. Dokumendist ei ole aru saada, millal ja kus on uuringuks kasutatav proov A.Must`alt võetud. Dokumendil olevatesse „proovi võtja“ lahtritesse ei ole mitte midagi kirjutatud. Näha on, et analüüsiks on saadetud seerum ja dokument on allkirjastatud 15.07.
5. Kuna ei ole arusaadav, millisele ja kust pärit ainele on uuringut tehtud, ei saa ka uuringu tulemusi kasutada. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et toksikoloogiauuringu katseprotokoll nr 3T 05.06.08 ei ole lubatud tõendiks. Seega minnes ajaliselt tagasi, on väärteoasjas olemas üks kirjalik tõend A.Must joobe tuvastamise kohta 03.06.2008 - arsti otsus, et A.Must on kaine. Ka A.Must enda ütluste kohaselt ta alkoholi ei olnud tarvitanud. Väärteomaterjalides ei ole ühtki tõendit selle kohta, et A.Must`al oleks 03.06.08 tuvastatud joobeseisund - alkoholi tarvitamise tunnused. Seega leiab kohus, et A.Must poolt talle süüks arvatud teo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Must poolt õppesõidu teostamine mootorsõiduki õpetajana,

§ 32

lg 3 kohaselt juht, seisundis, mis vastab alkoholi tarvitamise tunnustele ei ole tõendamist leidnud ja seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A.Must osas väärteomenetlus lõpetada. MENETLUSNORMID Kaitsja leidis, et väärteootsus tuleb tühistada põhjusel, et ei ole peale väärteomenetluse jätkamist ja täiendavate tõendite kogumist koostatud uut protokolli ja seda isikule tutvustatud. 8 Ärakiri 4-08-9638 Tl 8 väärteoprotokollis on märge, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.07.

1. A.Must kinnitas, et sel päeval ta otsust kätte ei saanud, mille kohta on ka tl 15 tema sellekohane avaldus. Tl 14 on määrus väärteomenetluse jätkamise kohta, mis on A.Must´ale saadetud 04.07.
2. Järgmisena kutsuti A.Must 19.09.2008 politseisse otsusele järele. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Käesolevas väärteoasjas on väärtoemenetluse jätkamise käigus küll lisandunud täiendav tõend – tokiskoloogiauuringu katseprotokoll, kuid kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokolli täiendanud ja kinnitas, et väärteootsus on tehtud 03.06.2008 koostatud väärteoprotokolli alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-3-08 leidnud: “Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Küll aga ei ole välistatud, et täiendavate tõendite kogumise tulemusena jõuab kohtuväline menetleja järeldusele, et süütegu ei ole leidnud tõendamist, isiku käitumises puudub süüteokoosseis, esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud või isik ei ole teo toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja otsused teinud
3. jaanuaril
4. a, s.o peale laboriuuringu tulemuste selgumist, mille tõttu ei saa väärteoprotokollide koostamist
5. jaanuaril
6. a lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast leiab kohus, et asjaolu, et laboratoorse uuringu vastus saabus peale väärteoprotokolli koostamist, ei ole oluline menetlusõiguse rikkumine. Käesolevas asjas on väärteoprotokoll koostatud, A.Must kinnitas, et ta on sellega tutvunud ja kohtuväline menetleja kinnitas, et 03.06 koostatud väärteoprotokolli alusel on ka A.Must´a suhtes otsus tehtud. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli tekkinud olukord, kus tegelikult oli tõendusteave täienenud ja kohtuväline menetleja oleks pidanud ka protokollis vastava muudatuse tegema ja täiendatud väärteoprotokolli esitama isikule tutvumiseks ning seejuures järgima VTMS § 70 sätestatud norme. Vastasel juhul ei ole isikul võimalik ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Kuigi VTMS otseselt ei sätesta, et muudetud protokolli tuleb isikule tutvustada, leiab kohus, et lähtuvalt VTMS § 2 ja KrMS § 225 lg 4, tuleb isikule kaitseõiguse tagamiseks tutvustada täiendavalt kogutud tõendeid ja täiendatud väärteoprotokolli. Käesoleval juhul on see kaasa toonud olukorra, kus A.Must`al puudus võimalus esitada vastulausega oma seisukoht lisandunud tõendi osas ning kohus leiab, et lõppastmes on see kaasa toonud menetluskulude kandmise riigi poolt. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks kohtuvälise menetleja väide, et otsus on tehtud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu põhjal, kuid samas on kohtuväline menetleja väitnud, et ei oma eriteadmisi tõlgendamaks seda dokumenti. Kohus leiab, et on täiesti lubamatu teha süüteomenetluses isikut süüdi mõistvat otsust, kui asjaolud ei ole täiesti selged ja isiku süü ei ole kogutud tõenditega tõendatud. Ka kohtuvälisel menetlejal on kohustus koguda kõik isikut süüstavad ja õigustavad tõendid ning neid tõendeid kogumis hinnata. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja tuginenud otsuses tõendile, mille sisust ta enda ütluste kohaselt aru ei saanud. Sel oleks tulnud juba kohtuvälises menetluses kuulata üle täiendavalt tunnistajaid või koguda muid tõendeid, et juba kogutud tõendite sisu oleks arusaadav, mitte lubamatute tõendite põhjal isikut süüdi mõista. 9 Ärakiri 4-08-9638 MENETLUSKULUD Kohtuistungil esitas A.Must kaitsja advokaat I.Sirk taotluse õigusabitasu väljamõistmiseks summas 13570 krooni /tl 33/. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et kaitsja tasu tuleb riigieelarve vahenditest A.Must kasuks välja mõista. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-125-04 leidnud, et „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“ Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt A.Must`ale esitatud arve alusel on A.Must`al tasu maksmise kohustus tekkinud. Kohus leiab, et tasu on mõistliku suurusega. Õigusabile kulutatud 6,5 tundi on põhjendatud aeg arvel nimetatud toimingute teostamiseks. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on sõidukulu ja sõidule kulutatud aeg, kuna kaitsja advokaadibüroo asub Tallinnas, kohtuistung aga toimus Haapsalus. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja
7. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 10