1 Kriminaalasi 1-09-10397
(0924010031)14.07.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Pavel Hissamutdinovi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1; 200 lg 2 p 4,8 ja 424 järgi alusel Tegi kindlaks: P. Hissamutdinovile on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: Olles varem karistatud Viru Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega KarS § 424 järgi, 11.07.2008 Kohtla Järvel juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seega, P. Hissamutdinov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. P. Hissamutdinov, olles varem Viru Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi, 06.09.2008 Kohtla-Järvel küsis kannatanu J. Poltanovilt mobiiltelefoni Nokia helistamiseks, helistas telefoni, kuid jättis selle tagastamata ja omastas selle, tekitades kannatanule kahju 2000 krooni; Peale selle, 27.12.2008 Kohtla-Järvel palus kannatanu A. Pxxx mobiiltelefoni xxx helistamiseks, kasutas telefoni, kuid jättis selle tagastamata ja omastas selle, tekitades kannatanule kahju summas 1692 krooni. Seega, P. Hissamutdinov pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. 30.08.2008 Kohtla-Järvel võõra vallasasja omastamise eesmärgil lõi P Hissamutdinov kannatanu K. Jxxx tagant vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja kaotas teadvuse, ning omastas kannatanule kuuluvad asjad – mobiiltelefon xxx krooni, rajakott- 500 krooni,, samuti juhiload, tehniline pass, töö sissepääsuluba, pangakaart, autovõtmed koos signalisatsiooni puldiga – 8500 krooni. Katki rebitud joppe eest – 500 krooni. Kahju kogusumma 15600 krooni; 07.10.2008 Kohtla-Järvel võõra vallasasja omastamise eesmärgil lõi P Hissamutdinov kannatanu N. Bxxx tagant vastu pead ja omastas kannatanule kuuluvad asjad: mobiiltelefon Nokia 3110 – 2000 krooni, rahakott – 100 krooni, 2 sularaha 15 krooni, kaks tehnilist passi, juhiload, panga- ja ID-kaart – 500 krooni. Katki rebitud joppe eest 700 krooni. Kahju kogusumma 3335 krooni. Seega, P. Hissamutdinov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, relvana kasutatava muu esemega, ehk KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteod. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus jääb oma varem väljendatud seisukohale, et ka lihtmenetlustes tehtavate kohtuotsuste tegemisel võib kohus tugineda üksnes tõendatuks tunnistatud asjaoludele. Ka lihtmenetlustes tuleb kohtule esitada kindlad tõendid nii kuriteo sündmuse kui ka selle kuriteo toimepannud isiku kohta. Tutvudes kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et kriminaaltoimiku pinnal tuvastatud asjaolude kogum ei vasta nendele asjaoludele antud õiguslikule hinnangule, kusjuures uue hinnangu andmine kohtu poolt ei ole välistatud, kuid see nõuaks kriminaaltoimiku materjalide põhjalikumat kontrollimist kohtuistungil kannatanute ja tunnistajate ülekuulamise käigus, mis lühimenetluses võimalik ei ole. Samuti kohus peab märkima, et olukorras, kui kahtlustatav eitab kindlalt kuriteo toimepanemist ja tema vastu on üksnes kannatanu ütlused, on lühimenetluse kohaldamine vägagi küsitav, sest kohtul sisuliselt puudub võimalus süüdistatava ja kannatanu ütluste kontrollimiseks kohtuliku arutamise käigus. Ka ühe tõendi, nimelt kannatanu ütluste, alusel on põhimõtteliselt võimalik süüdimõistva kohtuotsuseni jõuda, kuid ainuke tõend peab olema eriti hoolikalt ja igakülgselt kontrollitud. Kannatanu J. xxx. Kahtlustatavana ülekuulatud avaldas P. Hissamutdinov kindlalt, et sellist kuritegu ta toime pannud ei ole, sellist juhtumit ei olnud üldse ( lk 162-163 k 2). Kannatanu ülekuulamisprotokollist lk 3 nähtub üksnes“ oktoobris 2008 Hissamutdinov võttis minult mobiiltelefon maksumusega 3500 krooni“. Ülekuulamisprotokollist lk 32 nähtub, et Hissamutdinov palus talt telefoni helistamiseks ja peale seda ütles, et ta võtab telefoni ühe teise inimese võla tagatiseks. Kannatanu oli tõesti sellele inimesele võlgu, läks tema juurde selgituste saamiseks, kuid tuli välja, et see inimene kinnitas, et ta ei ole sellega seotud. Telefon oli uus, maksumus 2000 krooni. Hissamutdinoviga olid vanad tuttavad, kunagised sõbrad. Ühtlasi kannatanu avaldas, et Hissamutdinov on temalt pidevalt ja jätkuvalt raha ja telefonid ära võtnud. Muid tõendeid selles episoodis kogutud ei ole. Kannatanu on ise kriminaalkorras karistatud isik. Samas ülekuulamisprotokollis kirjeldatud muude sündmuste kohta on prokuröri määrusega menetlus lõpetatud ( lk 191). 3 Kui prokuratuur soovib selles episoodis kohtulikku lahendit, siis tuleb arvestada vajadusega tuua kannatanu kohtuistungile ütluste andmiseks ja nende igakülgseks kontrollimiseks. Antud episoodi arutamisega lühimenetluse vormis kohus nõus ei ole. Kannatanu A. Pxxx episood. Selles episoodis kahtlustatav tunnistas end süüdi osaliselt lk 163, kuid andis ütlusi, millest nähtub, et tegelikult ei ole ta mingit kuritegu toime pannud. Nimelt ta selgitas, et palus kannatanult telefoni helistamiseks, kannatanu andis telefoni, ta kasutas seda helistamiseks, kuid kannatanu jäi kuskile baarisse, ta ei näinud teda enam. Soovi telefoni omastamiseks tal ei olnud. Telefon jäi kahtlustatava valduses. Telefoni läks tal kaotsi, seetõttu ta jättis selle tagastamata. Kannatanu A. Pxxx on üle kuulatud kahel korral. Esimesel ülekuulamisel lk 50 kannatanu avaldas, et ta puhkas baaris, tuli Hissamutdinov ja palus helistada, ta andis telefoni ja Hissamutdinov läks koos sellega ära. Selle juures viibis M. Jefimova. Ülekuulamisel lk 57 andis kannatanu korrigeeritud ütlusi, et tegelikult Hissamutdinov palus talt telefoni kahel korral ja esimesel korral ta helistas ja tagastas selle. Teisel korral, tema. M. Jefimova ja Hissamutsinov läksid baarist välja, sest teda kutsuti teisse baari. Hissamutdinov jälle palus telefoni helistamiseks ja ta andiski selle. Kuna tuli takso, siis tekkis väike segadus. Jefimova palus talt mitte sõita kusagile. Talle tuli meelde, et tema telefon on Hissamutdinovil. Jefimova hakkas helistama telefonile, kuid see oli välja lülitatud. Hissamutdinov läks baari taga. Toimiku põhjal on nähtav, et kannatanu ütlusi ei ole järjepidevad. Kohus kahtleb, kas kannatanu mäletab asjaolusid piisavalt kindlalt, sest esimesel ülekuulamisel ei rääkinud ta sellest, et telefon oleks Hissamutdinovi käes kaks korda olnud. Tunnistaja M. Jxxx ei kinnita kannatanu ütlusi lk 53-54. Ta teab, et kannatanu ja Hissamutdinov on narkotarvitajad. Ta oli koos kannatanuga baaris. Ühel hetkel ta oli ära ja kui tuli tagasi, siis nägi et kannatanut ei ole. Talle selgitati, et kannatanu läks välja ühe noormehega. Ta nägi, kannatanu ja Hissamutdinov liikusid kasiino juurde ja kannatanu selgitas, et tahab teada saada oma fotoaparaadi kohta. 15 minuti pärast kannatanu tuli tagasi. Hissamutdinovit ei olnud. Nad istusid 5 minutit veel baaris ja kannatanu järgi tuli takso, kus oli tema sõber. Kannatanu tahtis kusagile veel sõita. Kannatanut hakati autosse panema. Tunnistaja üritas talle selgitada, et too jätaks pidutsemise ära või vähemalt helistaks emale. Avastati, et kannatanul ei ole telefoni. Tunnistaja avaldas, et talle tundub, et kannatanu ise ei mäleta, mis juhtus telefoniga. Tunnistaja ei kinnitanud kannatanu ütlusi, et Hissamutdinov küsis kannatanult telefoni ja sedagi kahel korral. Nende tõendite pinnal tuvastatud telefoni kadumise asjaolud on ebaselged. Kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused tuleks sel juhul ära kuulata kohtus, vastuolude lahendamiseks. Tunnistaja ütlused ei kummuta 4 kahtlustatava ütlusi, samas aga ei ole kannatanu ütlustega kooskõlas. Kohtule jääb arusaamatuks, millistele tõenditele soovib prokurör tugineda lühimenetluses. Selle episoodi arutamisega lühimenetluses kohus ei nõustu. Kannatanu N.Bxxx röövimise episood. P. Hissamutdinov tunnistas episoodi osaliselt. Ta selgitas lk 140, et viibides baaris nägi ta kannatanut, kes oli tugevalt purjus, ta nägi tal telefoni ja võttis selle taskust ära, järgmisel päeval müüs telefoni maha. Kahtlustatava ütlusi on kinnitatud tunnistajate Mxxx ütlustega, kes ostsid kahtlustatavalt mobiiltelefoni. Telefon on eeluurimise käigus tuvastatud ja kannatanu elukaaskasele tagastatud. Ülekuulatud kannatanu lk 116 tunnistab, et viibis õhtul baaris. Tänaval teda rünnati peksti, ta kukkus maha ja kaotas teadvuse. Halvasti mäletab, kuidas ta koju jõudnud. Avastas kodus, et jope on kahjustatud ja kaduma läinud hulk asju, muuhulgas mobiiltelefon ja raha 3000 krooni. Kus teda peksti, ta ei mäleta. Kannatanu elukaaslane tunnistaja H. Lxxx lk 145 kinnitas, et kannatanu tuli koju õhtul, oli läbi pekstud, T-särgil olid jäljed, nagu oleks teda tassitud asfaldi pinnal. Kannatanu ütles, et tuleb minna telefoni otsida, ta ei mäletanud hästi kus ja mida juhtus. Nad läksid samal õhtul baari ja rääkisid baaridaamiga, kes kinnitas, et kannatanu on nende baaris küll viibinud, kuid baaris pole teda keegi peksnud. Muid tõendeid ei ole. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda ja varastati seejuures hulk esemeid ja röövimise sündmus on kannatanu ja tunnistaja ütlustest tuvastatav, kuid kohus ei näe ühtegi tõendit, et nimetatud kuriteo oleks toime pannud P. Hissamutdinov. Asjaolu, et Hissamutdinov tunnistab mobiiltelefoni vargust, mis ei ole välistatud võttes arvesse kannatanu seisundit – joovet ja hilisemat peksmist, ei tähenda, et tema oleks isik, kes kannatanu suhtes tuvastamata jäänud kohas ka röövimise toime pannud. Kui prokuratuur soovib ära tõendada Hissamutdinovi osalemist ka röövimises, tuleks episoodis süütõendeid esitada. Kohus toimikust neid ei leidnud. Kindlalt on tõendatud üksnes see, et P. Hissamutdinov pani toime kannatanule kuuluva mobiiltelefoni varguse, maksumusega 2000 krooni. Kohus veel kord pöörab tähelepanu ka sellele, et lühimenetluse kohaldamisega nõustuval menetlejal tuleb lahendada kahju hüvitamisest ja tsiviilhagi esitamisest tulenevaid probleeme. Kohus tuletab meelde, et lühimenetluses kohtus ei saa uusi tõendeid esitada, mis kehtib ka tsiviilhagi tõendamise osas. Kannatanu kahju tekitamises ja selle hüvitamises ei ole isegi üle kuulatud ( lk 116), ei ole küsitud, kas ta soovib tsiviilhagi esitada või ei soovi, kui soovib, millised tõendeid tal esitada, millega ta hagi põhjendab. Tunnistaja H. Lxxxl puudub õiguslik alus kahju väljanõudmiseks P. Hissamutdinovilt, sest materjalidest ei nähtu, et P. Hissamutdinov oleks tunnistajale oma teoga õigusevastaselt kahju tekitanud. Süüdistuses lk 193 pöördel on märgitud, et röövitud on sularaha summas 15 krooni, kannatanu ütlustes lk 116 sularaha 3000 5 krooni, millest on tingitud selline vahe, toimiku pinnal tuvastada võimalik ei ole. Kannatanu K. Jxxx röövimise episood. Kahtlustatava positsioon selles episoodis on sama nagu eelmisel. Ta tunnistab, et viibis baaris, kasutas purjus oleva inimese seisundi ära ja võttis temalt ära mobiiltelefoni, rahakoti ja autovõtmed. Kannatanu kakles baaris. Hiljem ta tagastas mõned dokumendid kannatanule tasu eest ( lk 94). Kannatanu selgitas ( lk 67, 105-106), et ta viibis baaris, kuid oli seal kaine. Ta ei avalda, et oleks baaris kellegagi kakelnud. Mäletab, et telefon baaris viibimise ajal oli tal olemas. Tänaval teda löödi vasaku oime piirkonda, ta kukkus maha ja kaotas teadvuse. Ta tuli teadvusse samas kohas ja ise jõudis koju, korteri ukse ees ta kaotas teadvuse jälle. Tuli teadvusse siis, kui abikaasa aitas tal püsti tõusta. Järgmisel päeval avastas mobiiltelefoni, dokumentide ja raha kadumist. Dokumendid talle tagastati, kuid see oli kasutu, sest dokumendid olid juba uuesti vormistatud. Ta ei tahtnud politsei sekkumist ja sellest tulenevaid probleeme. Kannatanu abikaasa U. Jxxx kinnitas, et abikaasa tuli koju, läbipekstud, oli kaine. Järgmisel päeval avastati, et puuduvad mobiiltelefon, dokumendid autovõtmed. Järgmisel päeval kannatanu läks traumapunkti ja teatati politseisse. Kohus ei välista, et kannatanu võiks, viibides baaris, jääda kaineks. Siis jääb kohtule arusaamatuks, miks kaine kannatanu, saabudes koju, ei avastanud kohe selliste tähtsate asjade kadumist nagu telefon, rahakott ja dokumendid. Jättes politsei kutsumata ja kuriteost koheselt teatamata, vähendab kannatanu võimalust süüdlane tuvastada ja tema vastu tõendid koguda. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Keelatud omistada ühele või teisele tõendile (näiteks kannatanu ütlustele) eelnevalt rohkemat kaalu. Kohus leiab, et toimiku pinnal on tuvastatav röövimise sündmus, kuid ei ole millegagi tõendatud, et röövimise toimepanijaks on P. Hissamutdinov. Kohus ei nõustu antud episoodi arutamisega lühimenetluses ehk toimiku pinnal, sest tuvastatud asjaolude kogum ei vasta isikule esitatud ja süüdistuses kirjeldatud asjaoludele. Kohus märgib, et röövimiste süüdistusest ei nähtu, milline relvana kasutatav ese oleks röövimisel kasutatud. Seega KarS § 200 lg 2 p 8 osas esitatud süüdistus ei ole konkretiseeritud ega millegagi kinnitatud. Ainuke vihje sellest, kannatanu Jxxx oletus lk 105, et teda löödi vist mingi esemega, kuna ta kohe kukkus maha ja kaotas teadvuse. Rusikaga või jalaga lüüa oleks ebareaalne, sest ta kõndis kiiresti. Jurist küsib kehavigastuse mehhanismi tekitamise või tekkimise kohta kohtuarstilt, mitte aga lähtub kannatanu oletuslikest ütlustest. Lühimenetluses kohtuistungil ei ole aga võimalik kohtuarsti kohtuistungile kutsuda või kohtuarstliku ekspertiisi määrata. 6 Kohus mainib, et vaatamata sellele, et kannatanu on arsti abi järgi pöördunud ja traumapunktis käinud, kus fikseeriti diagnoosi ( lk 99), ei ole kannatanu tervisekahjustust nõuetekohaselt ehk kohtuarstliku ekspertiisiga uuritud ega tuvastatud. Menetluse liigi valimise õigus on kahtlemata prokuratuuril, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu lühimenetlusega mittenõustamisel ja võttes arvesse menetlusökonoomikat, tuleks prokuratuuril tõsiselt kaaluda kaitsja ja kahtlustatavaga mõistlikule kokkuleppele jõudmist. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Pavel Hissamutdinovi süüdistuses KarS § 424, 201 lg 2 p 1 ja 200 lg 2 p 4,8 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Pavel Hissamutdinovi suhtes valitud tõkend- vahistamine ( vahistamise tähtaja lõpp on 26.07.2009) jätta muutmata. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja Arvo Suubanile. Kohtunik Inna Kirsipuu