KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil
- a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-3890 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Revo Õkva väärteoasi LS § 7419 lg 1 järgi Taotlus Süüdlase Revo Õkva avaldus rahatrahvi tähtaja pikendamiseks ja ajatamiseks Taotluse esitaja Revo Õkva (isikukood: 38809142725; elukoht: X) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 212, kohtunik määras:
- Taotlus rahuldada
- Pikendada ja ajatada Revo Õkvale Lõuna Politseiprefektuuri 12.12.
- a otsusega väärteoasjas 2602,07,020684 määratud 12600 krooni suuruse rahatrahvi tasumist 1 (ühe) aastani.
- Kohustada Revo Õkvat täiteasjas nr 185/2009/298 tasuma rahatrahvi ositi 6 kuu jooksul igakuiselt 2100 (kahe tuhande ühesaja) krooni suuruses summas alates esimese palga saamise kuupäevast kuid mitte hiljem kui kuue kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Koopia määrusest saata kohtutäitur Jaanika Pajustele ja Revo Õkvale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 12.12.
- a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega nr 2602,07,020684 määrati Revo Õkvale Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühikut s.o 12600 krooni. Nimetatud otsuse alusel algatati täitemenetlus Revo Õkva suhtes. Täitmisteade kohtutäitur Jaanika Pajuste poolt väljastati 20.02.
- a. 16.03.
- a saabus Tartu Maakohtusse avaldus, mille kohaselt Revo Õkva palub kohtul võimaldada talle pikendamist ja ajatamist seoses täiteasja nr 185/2009/298 tasumisega, kuna sissenõude korraga tasumine pole võimalik töö puudumise ning majanduslikult raske olukorra tõttu. Koos täituritasuga kuulub maksmisele 16435 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Käesolevat küsimust lahendab kohtunik VTMS §-s 212 lg 1 alusel määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Revo Õkva avaldusele lisatud täitmisteate kohaselt kuulub tasumisele trahvinõue koos täituritasuga kokku 16435 krooni. Võlgnik on töötu ja avalduse kohaselt ei ole tal majanduslikult võimalik alustada koheselt maksmist. Revo Õkva soovib täiteasjas maksegraafikut ning maksmise alustamist kuue kuu pärast, või esimesel võimalusel, mil töö leiab. Täitmisele kuuluv summa ületab Revo Õkva sissetuleku. Kui võlgnikult nõuda korraga kogu rahatrahvi ja täitekulude tasumist, ei ole tal võimalik kindlustada enda igapäevast toimetulekut. Seega käib kogu summa korraga tasumine Revo Õkvale üle jõu. Kohus on seisukohal, et kuna Revo Õkva on valmis rahatrahvi vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikust olukorrast tulenevalt selle ajatamist, tuleb anda talle selleks võimalus. Täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ei sätesta, kui pikaks ajaks on võimalik rahatrahvi tasumist täitemenetluses ajatada. Kohtunik leiab, et lähtuda tuleb karistusseadustiku § 66 lg 3 regulatsioonist, mis sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtul puudub vastavalt TMS §-le 45 pädevus ajatada täituritasu. Võlgnikul ei ole tööd ja seepärast soovib alustada maksegraafiku täitmist 6 kuu pärast, või esimesel võimalusel, mil töö leiab. Kohus pikendab võla tasumise üheks aastaks. Seega tuleb võlgnikul kuue kuu jooksul igas kuus tasuda 2100 krooni. Tasumise tähtaeg algab võlgniku esimesest palga saamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kuue kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.