4-09-4867 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.juuli 2009.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-09-4867 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Maili Lonks kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 05.03.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2740 08 003798 Menelusalune isik, esindaja Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitanud menetlusalune isik Maili Lonks (isikukood:44603240019, ), kaebuse esitaja kaitsja Harland Paas Kohtuvälise menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna esindaja korrakaitsetalituse komissar Meelis Juhandi 9.juuni 2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 05.03.2009.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 08 003798) Maili Lonks karistamises liiklusseaduse § 74 17 lg 1 järgi rahtrahviga 20 trahviühikut so 1200 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 7.juulist 2009.a. 1
(6)4-09-4867 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 05.03.2009.a. otsusega karistati Maili Lonksu liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses so 1200 krooni selle eest, et ta 5.11.2008.a. kell 20.45 Saare maakonnas Kuressaare linnas Vallimaa tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg märk WWWWW ning ristmikule lähenedes ei olnud ettevaatlik ning ei täitnud liikluseeskirja lisa 2 märgi nr 221 „Anna teed“ nõudeid, mis seisnes selles, et M.Lonks ei andnud teed peateel liikunud sõidueesõigusega sõiduauto X X reg nr XXXXXX juhile A Lle, mistõttu sõitis M.Lonks nimetatud sõiduautole peateele ette. M.Lonksu poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel toimus sõiduautode vahel varalise kahjuga liiklusõnnetus. Juhtides mootorsõidukit, ei täitnud M.Lonks liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid, mis seisnes selles, et juht ei andnud teed ristuval teel liikuvale sõidukile, juhtides mootorsõidukit lähenes M.Lonks ristmikule arvestamata selle iseärasusi. Sellega rikkus M.Lonks liikluseeskirja (LE) § -ide 5 ja 154 nõudeid. Asja materjalidest nähtuvalt said varalist kahju mõlemate sõiduautode juhid.
- M.Lonks esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes otsuse tühistamist tema karistamise kohta LS § 7417 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole süüdi toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid valesti ja teinud seetõttu ebaõige otsuse. Kuivõrd kaevatavas otsuses ei sisaldu tõendite analüüsi, siis lähtub M.Lonks ainult oletustest, millisel moel kohtuväline menetleja tõendeid on hinnanud. Igal juhul on kaebuse esitaja seisukohal, et järeldus tema süüst liiklusõnnetuse põhjustajana on ebaõige alljärgnevatel põhjustel. 2.
- M.Lonksu tegevus enne liiklusõnnetust on üheselt arusaadav ja hinnatav. M.Lonks lähenes enda juhitud sõiduautoga Opel Vectra mööda Vallimaa tänavat suunaga J.Smuuli tänava poole kuni ristmikuni. Ristmikul ta peatas sõiduki ja veendus, et jõuab sooritada vasakpöörde enne J.Smuuli poolt lähenevat sõiduautot X X isegi juhul, kui viimane suundub vasakpöördega Torni tänavale. M.Lonks kinnitab, et ta lülitas enne pööret sisse vasaku suunatule, teises sündmusosalises sõidukis viibinud isikud seda ei kinnita. Nimetatud asjaolu ei oma liiklusõnnetuse toimumisega põhjuslikku seost. Nimelt, pidi X X’t juhtinud A L igal juhul arvestama, et ristmikule lähenenud sõiduauto Opel Vectra sõidab tema suunavööndisse nii vasak- kui parempöörde sooritamisel. Kindlasti ei vasta tõele A L väide selle kohta, et Opel Vectra ilmus tema ette ootamatult. J.Smuuli tänava poolt suunaga Torni tänavale liikudes on ees sirge teelõik, mille suhtes jääb Vallimaa tänava ristmikul paiknev sõiduk juhi vaatevälja keskele. 2.
- X X’t juhtinud A L tunnistab, et ei lülitanud Torni tänavale suundumiseks sisse vasakut suunatuld. Sama kinnitab ka M.Lonks. Seega võis M.Lonks põhjendatult eeldada, et X X jätkab ristmikul sõitmist otse mööda Vallimaa tänavat. Kaebuse esitaja kaitsja arvamuse kohaselt oli just nimetatud asjaolu liiklusohtliku olukorra tekkimise põhjuseks ja alguseks. 2.
- Väärteo kohtueelsel menetlemisel teostati kaebuse esitaja kaitsja taotlusel liiklusekspertiis. Kaebuse esitaja on seiskohal, et ekspertiisi aktis sisalduv eksperdi arvamus on vastuoluline ja selles tehtud järeldused ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Nimelt on füüsikaliselt ebaõigesti hinnatud sõidukite liikumist ja kokkupõrke masside liikumise suundasid. Eksperdi järeldus põhineb seisukohal, et sõidukite liikumiskiirused oli kokkupõrke hetkel võrreldava suurusega, kuid nimetatud arvamus ei ole kooskõlas mitte ühegi teise tõendiga. Ilmselt on ekspert arvamuse kujundamisel juhindunud X X kiiruse hindamisel seda sõidukit juhtinud A L tunnistajana antud ütlustest. Samas on ta tähelepanuta jätnud M.Lonks’u ütlused selles, et viimane peatus enne pöörde sooritamist ning tema liikumiskiirus ei saanud olla suurem kui 10 km/h. Eksperdi arvamuse kohaselt toimus sõidukite kokkupõrge tee telgjoonel ja kokkupõrke hetkel oli ainult Opel Vectra parempoolne esiosa katkendjoone 2
(6)4-09-4867 ületanud ja ülejäänud sõiduk asus X X poolt kasutatud sõidurajal. Ka nimetatud järelduse aluseks on arvamus nagu oleksid sõidukite liikumiskiirused olnud kokkupõrke momendil võrreldavad. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades X X vasaku esiratta vigastust (veovõlli purunemine ja selle peavõllist väljarebimine), saab teha ainuvõimaliku järelduse selles, et kokkupõrke momendil olid X X esirattad vasakule välja pööratud. Eksperdi arvamus selles, et X X juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks on vastuoluline. Nimelt märgib ekspert ühelt poolt, et selle asjaolu hindamiseks pole piisavalt tõendeid ja samas, et tagajärjed viitavad võimaluse puudumisele. Eeltoodu alusel palub M.Lonks tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsetalituse komissari Meelis Juhandi 05.03.2009 otsus väärteoasjas nr 2740 08 003798 Maili Lonks’i karistamiseks LS § 7417 lg 1 alusel. Kohtuistungil jäi M.Lonks kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
- Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalune isik leiab, et tema süü liiklusõnnetuse põhjustajana ei ole tõendatud ja otsus on ebaõige. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning põhjendab oma otsustust järgnevalt. Maili Lonks lähenedes ristmikule Vallimaa- ja Torni tänava ristmikule Vallimaa tänava Postimaja tänava poolt oli kohustatud täitma liiklusmärgi nr 221 „Anna teed” nõudeid ja andma teed kõigile Vallimaa tänaval ja Torni tänaval sõitvatele juhtidele. Maili Lonks küll peatus ristmikul, et sooritada vasakpööret, kuid ta ei veendunud selle sooritamise ohutuses, mille tagajärjel liiklusõnnetus toimuski. Oma kaebuses Maili Lonks kinnitab, et ta peatas sõiduki ja veendus, et jõuab sooritada vasakpöörde enne J.Smuuli tänava poolt lähenevat sõiduautot X X isegi juhul, kui viimane suundub vasakpöördega Torni tänavale. Ometigi toimus kokkupõrge just selle sama sõiduautoga, millest nähtub, et Maili Lonks siiski ei suutnud olukorda õigesti hinnata ja sõitis kõrvalteelt ette peateel liikuvale sõidukile. Liiklusmärgi nr 221 „Anna teed” sisu on aga just teistele liiklejatele tee andmine, mis alati ei eelda ristmikul peatumist. Samas võib peatumismanööver olla ka eksitav, kuna teised liiklejad, antud juhul X X juht, arvestavad sellistel ristmikel oma eesõigusega. Menetlusaluse isiku kaitsja väide kaebuses on, et X X juht ei lülitanud Vallimaa tänavalt Torni tänavale sõites sisse vasakut suunatuld, mis oligi peamiseks liiklusõnnetuse tekkepõhjuseks. Kohtuväline menetleja leiab, et X X juhil ei olnudki kohustust suunamärguannet anda, kuna ristmikul liikudes jätkas ta liikumist samaliigilisel teel so peateel, mis muutis küll suunda, kuid ei olnud tähistatud liiklusmärgiga nr 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”. Antud juhul saab olla tegemist vaid Vallimaa tänavast Torni tänavaks ülemineva peatee kurviga, millele lisandub kõrvalt ristuva teena Vallimaa tänava jätk, mis peatee suhtes on siiski kõrvaltee. Suunamärguande andmine oleks kohustuslik vaid siis, kui X X oleks sooritanud parempööret. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälises menetluses määratud liiklustehniline ekspertiis on põhjalikult läbi viidud. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma eelneva seisukoha juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. 5.Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime 3
(6)4-09-4867 menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. M.Lonksu on karistatud LS § 7417 lg 1 järgi, seega on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje so tervisekahjustuse või varalise kahju kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Vaidlust ei ole tagajärje so materiaalse kahju osas, kuid sellele lisaks tuleb isiku karistamiseks tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje.
- Maili Lonksu tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt selles, et ta juhtis mootorsõidukit ning ristmikule lähenedes ei olnud ettevaatlik ning ei täitnud liikluseeskirja lisa 2 märgi nr 221 „Anna teed“ nõudeid, mis seisnes selles, et M.Lonks ei andnud teed peateel liikunud sõidueesõigusega sõiduauto X X reg nr XXXXXX juhile A Lle, mistõttu sõitis M.Lonks nimetatud sõiduautole peateele ette. M.Lonksu poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel toimus sõiduautode vahel varalise kahjuga liiklusõnnetus. Sellega rikkus M.Lonks LE §-ide 154 ja § 5 Lisa 2 liiklusmärk 221 nõudeid. M.Lonks on kaebuses vaidlustanud eelnimetatud nõuete rikkumise.
- LE § 154 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Vastavalt LE §-le 5 peab liikleja juhinduma liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile liikluseeskirja lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liikluseeskirja lisa 2 sätestab endas liiklusmärke, millede hulgas eesõigusmärgina nr 221 on „Anna teed“ st juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 (sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund) olemasolul aga peateel või sõiduõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.
- Asjas on tuvastamist leidnud, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus Kuressaare linnas Vallimaa tn 12 maja juures asuval ristmikul, kus Vallimaa tänav ristub Torni tänavaga ja nende ristumiskohas muutub Vallimaa tänav Smuuli elamurajooni ja tänava poolt Torni tänava poole vaadates peateest kõrvalteeks. Peatee kulgeb lauge vasakkurvina kesklinna suunas, kui vaadata ristmikku Smuuli elamurajooni ja tänava poolt küljest. Liiklusõnnetuse kohal reguleerib liiklust liiklusmärk nr 221 „Anna teed“, mis asub Vallimaa ja Torni tänava ristmikul, Vallimaa tänaval Smuuli tänava poole vaadates parempoolse teeääre lähedal 1,6 m kaugusel teest /vt kohtuvälise menetleja toimik lk 1-2 liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse akt ning skeem, samuti sinna juurde kuuluvate fototabelitega lk 3, 4-7, – t.l. 12/.
- Maili Lonksu enda ütluste kohaselt tuli ta autoga mööda Vallimaa tänavat, peatus peatee märgi ees, vaatas mõlemale poole, näitas vasakut suunatuld ja siis toimus kokkupõrge. Enne peatumist peatee märgi ees veendus ta enda sõnul, et kummaltki poolt ei tule sõidukit. Ta nägi, et kaugelt tuli Smuuli tänavalt auto. Pimeduse tõttu ei osanud ta vahemaad hinnata. Enne manöövri sooritamist oli ta veendunud, et jõuab seda teha ja jõudiski. Kui ta oli manöövri sooritanud, oli ta oma sõidureas ja ristmiku oli ületanud. Kokkupõrke tagajärjel sai ta ka ise vigastusi. M.Lonksu arvates võis auto vigastusi hinnates Xi kiirus olla suurem kui 50 km/h /t.l. 21/. 4
(6)4-09-4867
- Tunnistaja A L ütluste kohaselt /t.l. 20-21/ sõitis tema oma autoga mööda peateed so Vallimaa tänavat ja tahtis minna Torni tänavale, kui talle sõitis kõrvalteelt ette Opel. A L nägi enda sõnul, et Opel liigub Vallimaa tänavalt ristmiku poole, kuid ta arvestas, et seal on peatee märk. Ta lülitas suunatule sisse ja hakkas keerama, kuid manöövrit ei jõudnud lõpetanud, Opel oli järsku tema ees ja ta ei jõudnud midagi ette võtta. Ta ei mäleta, et Opel oleks seisma jäänud ja teed andnud. Tunnistaja sõnul sõitis ta kiirusega 50 km/h ja tegi kõik korrektselt. Ta ei sõitnud vastassuunavööndis ega „lõiganud“ kurvi. Avarii järgselt paiknes tema auto enda suunavööndis. Tema autol sai viga esimene vasak nurk ja vasak esiratas oli vasakule välja väänatud, kuna M.Lonks sõitis tema auto esimesse vasakusse nurka.
- Tunnistaja M Ki ütluste kohaselt /t.l. 22-23/ sõitis tema kaassõitjana A L autos ja nad liikusid mööda Vallimaa tänavat. Lähenedes Vallimaa- Torni tn ristmikule, nägi ta ca 10-15 m enne ristmikku, et auto tuleb mööda Vallimaa tänavat suunaga Smuuli poole. Ta eeldas, et auto jääb seisma ja A L saab manöövri ära teha. Opelil ei olnud suunatuld sees ja ta keeras A L autole otse ette, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Autod põrkasid kokku vasakute nurkadega. Tunnistaja on kindel, et A L auto kiiruseks võis olla 50 km/h ja veidi vähemgi. Kiirust ta ei ületanud.
- Asjas teostatud liiklusekspertiisi (liiklustehnilise) aktis /kohtuvälise menetleja toimik lk 28-3/ on kohtuekspert Jaan Marmor asunud seisukohale, et võttes arvesse sõidukite paiknemist pärast liiklusõnnetust on alust arvata, et kokkupõrke hetkel liikusid sõidukid võrreldava suurusega liikumiskiirusega. Ekspert on uuritavatel sõidukitel esinevate vigastuste paiknemise ja iseloomu alusel asunud seisukohale, et hetkel kui kontakteerusid sõidukite vasakpoolsed esinurgad, asusid sõidukid teineteise suhtes nurga all nii, et sõidukite pikiteljed olid teineteise suhtes väiksema kui 180 kraadise nurga all ehk sõiduauto X X oli juba alustanud vasakpööret Torni tänavale. Tingituna pärast ristmikku Vallimaa tänava sõidutee kitsenemisest ja sõidukite paiknemisest pärast liiklusõnnetust oli sõiduauto Opel Vectra samal ajal ilmselt Vallimaa tänaval mõnevõrra paremale suundumas. Olukorras kus sõiduki pidurdusjäljed puuduvad, on põhjust eksperdil arvata, et Opel Vectra juht ei jõudnud enne kokkupõrget pidurisüsteemi tööle rakendada ja tal ei olnud võimalik ka kokkupõrget vältida. Kohtuistungil jäi kohtuekspert aktis antud arvamuse juurde /t.l. 23/ märkides vaid, et sõidukite kiiruse võrreldav vahe kokkupõrke hetkel võis olla suurusjärgus 5 km/h ning et kokkupõrke hetkel ei olnud Xi esiosa üle telgjoone.
- Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav Maili Lonks. Liiklusmärgi 221 nõuete rikkumine on vaadeldav kooskõlas LE § 2 lg 1 ja § 159 rikkumisega. LS § 2 lg 1 kohaselt on kõik liiklejad ja muud isikud kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega on Eesti teedel kehtestatud liikluskorra otstarve tagada liiklusohutus eesmärgiga vältida kahju tekkimist liikluses. Igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid. Juhul kui ristuvatest teedest ühel on liiklusmärk 221, on tegemist eriliigiliste teede ristmikuga. LE § 159 sätestab, et reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata selle juhi sõidusuunast. Liiklusõnnetuse põhjustas M.Lonks, kes eiras LE § 2 lg 1, § 159 ja liiklusmärgi 221 nõudeid. Termini «anna teed» all mõistetakse LE § 2 lg 1 kohaselt nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma 5
(6)4-09-4867 liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Maili Lonks küll peatus ristmikul, et sooritada vasakpööret, kuid ta ei veendunud selle sooritamise ohutuses, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Oma kaebuses Maili Lonks kinnitab, et ta peatas sõiduki ja veendus, et jõuab sooritada vasakpöörde enne J.Smuuli tänava poolt lähenevat sõiduautot X X isegi juhul, kui viimane suundub vasakpöördega Torni tänavale. Ometigi toimus kokkupõrge just selle sama sõiduautoga, millest nähtub, et Maili Lonks siiski ei suutnud olukorda õigesti hinnata ja sõitis kõrvalteelt ette peateel liikuvale sõidukile. Liiklusmärgi nr 221 „Anna teed” sisu on aga just teistele liiklejatele tee andmine, mis alati ei eelda ristmikul peatumist. Samas võib peatumismanööver olla ka eksitav, kuna teised liiklejad, antud juhul X X juht, arvestavad sellistel ristmikel oma eesõigusega. Seega on antud asjas tõendatud, et M.Lonks Opel Vectra juhina ei andnud teed mööda peateed liikunud sõiduautole. M.Lonks rikkus seega LE 159 nõudeid ning rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse toimumise ja kahju tekkimise. Kohus leiab, et sõites mööda peateed oli A L õigustatud eeldama, et ka M.Lonks täidab liikluseeskirja nõudeid. Tuvastamist ei ole leidnud, et A. Lipu oleks liikluseeskirja nõudeid rikkunud. R.Undrest kohtunik 6
(6)