Ärakiri 4-09-57 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2009 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-57 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtu

) § 31 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo ja väärteo korduvuse arvestamisel ja et Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel.

§ 25

lg 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Arvuti vea tõttu tuli kohtuvälise menetleja lahendil rahatrahvi tasumise tähtaeg 03.02.

1. a. Oleks pidanud olema aga 05.01.
2. a. Viga märgates oli otsus juba e-postiga teele pandud. Järgmisel päeval helistati menetlusalusele isikule ning teavitati teda juhtunust ning saadeti e-postiga uus otsus õigete tähtaegadega, mida kaebuse esitaja ka kaebuses kinnitab. Meeldetuletusel on rahatrahvi tasumise tähtajaks märgitud 03.01.2009, otsusel aga 05.01.2009 – erinevus tuleb sellest, et arvuti programm arvestab ka pühadega. Sellest ka erinevus ja seda menetlusaluse isiku kasuks. Protokollis koostaja on ekslikult märkinud lahendi kättesaadavuse ajaks - kohtuvälise menetleja juures 19.01.
3. a. Oleks pidanud olema aga 19.12.
4. a. Kuna aga menetlusalune isik palus otsuse e-postiga saata, mida ka tehti ja mille kättesaamist tunnistati, siis leiab kohtuväline menetleja, et selle eksimusega ei ole menetlusaluse isiku õigusi piiratud ega kaebeõigust ära võetud. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole menetlusõigust rikutud, mis oleks kaasa toonud vale otsuse. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,08,006448 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 2100 krooni koos lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,006448 tuleneb seaduses ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. 3 Ärakiri 4-09-57 Kohtus uuritud tõendid Menetlusalune isik Kalle Jõerand andis kohtuistungil ütlusi, et vaadates praegu majanduslikku seisu, kui peaks lisakaristusena võetama juhtimisõigus, millega kaotaks eeldatavasti töökoha, kuna kodus on kasvamas kolm last ja kellest nüüdseks noorim on viie kuune, siis tekiksid päris suured raskused nii rahatrahvi tasumisega kui ka edasise eluga. Iseenesest oma tegu tunnistab. 27.11.08 toimus see ja ületas kiirust 29 km võrra. Väärteoprotokollist ei ole näha, et tegi veoautost möödasõitu, mille järel oli pikemat aega sõitnud ja ilmaolud olid suhteliselt kehvad ja pidas targemaks veokist mööduda ja edasi korralikult sõita, olid ka kiired tööülesanded vaja täita, mis ei anna muidugi õigustust kiirust ületada. Enne seda piirangut oli lauge kurv, kui sai oma sõiduritta tagasi, siis juba vähendas, kõige pealt mõõdeti 29 km üle ja siis oli juba 20 piires ületamine, et kui oma sõiduritta sai, siis hakkas kohe kiirust vähendama. Enne kohta kus kiirust mõõdeti oli lauge kurv ja kui kurvist oli väljas ja oma reas tagasi, siis oli seal juba politsei. Veoauto kiirus oli umbes 85 km /h. Jah, on enne ka kiiruse ületamise eest karistatud. See oli 2008 mais, siis oli karistuseks rahatrahv, mis sai tasutud. See oli ka teise lõike kiiruse ületamine. Kasutab autot igapäevaselt tööülesannete täitmisel, 4000- 5000 km kuus on läbisõit keskeltläbi, tööandja teab, et selline ähvardav karistus pea kohal on. Kahetseb oma tegu. Jah, teadis, et kiiruse ületamise eest võidakse load ära võtta. Sellest oli esimesel korral juttu, väideti, et võib võtta. Loodab kohtu mõistvale otsusele. Sai kaks otsust ja selgitati talle ka, miks kaks otsust on, seoses arvutiprogrammiga, programmil olid valed kuupäevad ja lõpuks sai aru, mis kuupäeval ja kuidas peab kaebuse esitama kui soovis seda teha. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: -vääreotoimik (edaspidi VT) tl 1 on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll; -VT tl 2 on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; VT tl 6-7 on karistusregistri teatis Kalle Jõerand kohta. Kohtuvaidluses avaldas kaebuse esitaja, et sooviks, et lisakaristus sõiduõiguse äravõtmine üheks kuuks, et seda ei rakendataks. See raskendaks oluliselt ka politsei poolt määratud trahvi tasumist kui ka edasist elu, kuna on hetkel pere ainuke toitja. Tegelikult puhtsüdamlikku kahetsust sai tunnistatud oma eeskirja rikkumise eest, aga ei osanud arvata, et seda peab protokolli kirjalikult kirjutama, seda pole ka politseiametnikud kirja pannud. Kohtuvaidluses leidis kohtuväline menetleja, et kõigepealt peab tõdema, et tekkis arvutiprogrammi tõttu kuupäevade osas vigu, kuid kaebus sai siiski esitatud õigeaegselt, sellega ei ole raskendatud kaebuse esitaja olukorda. Rikkumine kui selline on toime pandud, seda kaebuse esitaja ka tunnistab. Halbade teeolude tõttu, et ilm oli halb - möödasõit on üldse siis üks ohtlikemaid manöövreid, ei tea, kes võib kõrvalt välja tulla või tee ääres kõndida. Kahetsust kaebuse esitaja ei olnud avaldanud, eelnev rikkumine oli olemas ja siis kohtuväline menetleja leidis, et karistada minimaalmääras, kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde. Leiab, et otsus tuleb seadusest ja tühistada ei ole põhjust. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et K.Jõerand poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga /VT tl 1/. Protokolli kohaselt 27.11.2008 Risti-Virtsu mnt 61.km on teostatud Kalle Jõerand poolt juhitud mootorsõiduki Citroen Berlingo registreerimismärgiga 248MKE liikumiskiiruse mõõtmist kell 15.37, liikus Virtsu suunas. Kasutatud on kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr A5003621, mõõtevahendi taatlustunnistus TTR554 Ärakiri 4-09-57
5. Seade testitud 27.11.2008 kell 13.30, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valgeaeg, sademeteta, teeolud- märg, kattega tee, sõiduridade arv 2, kahe suunaline tee. Mootorsõiduk lähenes ja liikus üksinda. Seadme lugem 123 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Menetlusalune isik K.Jõerand on nii kohtus kinnitanud kui sündmuskohal avaldanud, et tunnistab oma rikkumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.Jõerand`ile süüks arvatud tegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus leiab, et K.Jõerand pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult – otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.Jõerand on tunnistanud, et kiirust ületas, ta oli sellest ise teadlik, kuna kiirustas praamile, et täita töökohustusi Saaremaal ja ka seepärast, et tegi möödasõitu eesliikuvast veoautost. Seega K.Jõerand teadis, et ta ületab kiirust ja ta tahtiski seda, sest kiirustas praamile. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et K.Jõerand on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
6. peatüki
7. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K.Jõerand on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. KARISTUS LS § 7422 lg 2 nägi kuni 27.12.2008 karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Lõike 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.Jõerand puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.Jõerand on leidnud, et karistus ei vasta toimepandud teole, kuna kiiruse ületamine jääb skaala esimesse poolde, on karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning ei ole mitut eelnevat rikkumist. Kohus leiab, te kiiruse ületamine ei jää mitte skaala esimesse poolde, vaid kiirust on K.Jõrerand ületanud lõikes 2 ettenähtud keskmises määras. Kohus leiab, et K.Jõerand puhul esineb süü tunnistamine, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Samas leiab kohus, et puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna ei esine. Sõnaliselt on K.Jõerand küll väljendanud, et ta kahetseb oma tegu, kuid tegelikult tema ütlustest kahetsus ei väljendu, vaid pigem K.Jõerand püüab oma tegu õigustada, et pääseda kergema karistusega. K.Jõerand on oma tegu põhjendanud tööülesannete täitmisele kiirustamisega ja ohutu möödasõidu teostamisega. Viimane jääb täiesti arusaamatuks. Esiteks leiab kohus, et momendiks, kui K.Jõerand poolt juhitava auto kiirust mõõdeti, oli ta möödasõidu juba lõpetanud, sest tunnistab ta ka ise, et politsei võis veoautot mitte näha, kuna oli lauge kurv. Ka kiirusemõõteseadme protokollist nähtuvalt liikus K.Jõerand poolt juhitud sõiduk üksi. Seega kaebuses toodud väide, et sõidukiiruse ületamine juhtus vaid seetõttu, et sooritas möödasõitu ees liikuvast veoautost, ei vasta tõele. Tõendamist on 5 Ärakiri 4-09-57 leidnud, et kiirust ei mõõdetud möödasõidu teostamise hetkel. Samas on ka möödasõidul kiiruse ületamine lubamatu ja ei õiguste tegu mingil moel, veel vähem ei kergenda karistust. Ükski õigusakt ei luba ka möödasõidul kiirust ületada. K.Jõerand on tunnistanud, et sõitis veoautost mööda, kuna veoauto taga oli halb sõita, sest ilmastikuolud olid halvad. Kohus leiab, et sellistes ilmastikuoludes möödasõidul 29 km/h kiiruse ületamist ei saa mingil juhul nimetada ohutuks möödasõiduks. Kohus leiab, et K.Jõerand ütlused ja hinnangud oma teole näitavad seda, et ta ei juhindunud mitte liikluseeskirjast (mis on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus), vaid seadis oma käitumise vastavalt oma isiklikele vajadustele. K.Jõerand mitte ei kahetse oma tegu, vaid ilmselgelt kahetseb sellele teole saabunud tagajärge – talle mõistetud karistust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Järgmisena uurib kohus, millised olid K.Jõerand suhtes teo toimepanemise ajal kehtinud karistused. Karistusregistri seadus (edaspidi

) sätestab ranged nõuded, kuidas karistuste korduvust arvestada. Karistusõiguses on rangelt lubatud vaid see, mis on otseselt seaduses kirjas.

§ 2

lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks.

§ 31

sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. VT tl 6-7 on K.Jõerand kohta karistusregistri teatis ja seal tuleb tähelepanu pöörata, et sellel on märge – karistusandmete kustutamise tähtaeg arvutamata. Seega tuleb vastavalt

§ 25

ja § 26 kindlaks teha, millised karistused tegelikult K.Jõerand osas kehtisid teo toimepanemise ajal.

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta ja punkti 8-1 kohaselt kantakse karistusandmed üle arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS § 82. KarS § 82 lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui väärteootsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Riigikohus on leidnud, et kui isik trahvi ei tasu 18 kuulise aegumistähtaja jooksul, siis karistusandmed ei tule kustutada mitte 18 kuu möödumisel otsuse jõustumisest vaid 18 kuulisele täitmise tähtajale lisandub

§ 25lg 1 p 1 sätestatud 1- aastane tähtaeg.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna isik 16.01.2004 määratud rahatrahvi tasus 08.07.2008, siis oli see teo toimepanemise ajal kehtiv karistus. Vastavalt eelkirjeldatud sätetele (lisaks see, et enne 21.07.2005 oli väärteootsuse täitmiseks aega vaid 1 aasta) kustus K.Jõerand`ile 16.01.2004 määratud karistus 31.01.

1. Seega oli 27.11.2008 K.Jõerandil üks kehtiv väärteokaristus ja see oli talle määratud samuti LS § 74-22 lg 2 järgi. Seega kohus möönab, et kohtuväline menetleja on ekslikult kirjutanud, et K.Jõerand`il oli eelnevalt mitu sarnast rikkumist. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et eelnev karistus samaliigilise teo eest ei ole suutnud mõjutada K.Jõerand`i õiguskuulekalt käituma. K.Jõerand toob ise välja, et trahv eelmise rikkumise eest on tal tasutud. Seega on K.Jõerand karistuse ära kandnud, kuid see on tal veel kehtiv karistus. K.Jõerand pani toime samaliigilise väärteo. Just eelkirjeldatud asjaolud näitavadki, et eelnev karistus ei ole mõjutanud K.Jõerand`i õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigustatult määranud K.Jõerand`ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus leiab et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud seetõttu, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. K.Jõerand kinnitas kohtuistungil, et ta teadis, et kiiruse ületamisel võidakse load ära võtta, talle rääkisid sellest politseiametnikud, kui eelmine rikkumine toimus. Sellest hoolimata käitub K.Jõerand liikluses viisil, mis lähtub vaid tema enda huvidest ja jättes nii liikluseeskirjaga sätestatud kaasliiklejate õigused kõrvale. Korduvalt ja tahtlikult sõidukiiruse ületamine on tegu, mis näitab hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa 6 Ärakiri 4-09-57 õiguskorra kaitsmisel, milline karistuse mõistmise alus omab K.Jõerand`ile karistuse mõistmisel olulist tähtsust. Seetõttu leiab kohus, et süü tunnistamine ei ole käesoleval juhul asjaolu, mis annaks põhjuse lisakaristuse tühistamiseks. Süü tunnistamine karistust kergendava asjaoluna on vaid üks karistuse mõistmise osasid, kuid käesoleval juhul esineb rida karistuse mõistmise muid aluseid, mis tingivad lisakaristuse kohaldamise ja ka rahatrahvi määramise üle keskmise määra. Selline karistus on põhjendatud K.Jõerand süü suurusega – tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Vajadusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Pealegi on lisakaristust kohaldatud miinimummääras, kuigi kiiruseületamine oli keskmises määras. Just seetõttu leiab kohus, et põhi- ja lisakaristus koos moodustavad teole vastav karistuse. K.Jõerand on kaebuses lisakaristuse mitteäravõtmise põhjenduseks toonud ka oma tööalase ja perekondliku olukorra. Kohus märgib, et seadus ei sätesta, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada menetlusaluse isiku perekondlikku ja majanduslikku seisukorda. Kohus märgib, et K.Jõerand põhjendas oma väärtegu kohapeal ka sellega, et kiirustas tööülesandeid täitma ja kaebuses on lisatud, et seoses tööülesannete täitmisega on juhtimisõigust vaja ja muidu ei ole võimalik töötada. Nagu kohus K.Jõerand ütlustest aru saab, vajas ta tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ka teo toimepanemise ajal, mil ta teadis, et järjekordse kiiruse ületamise puhul võidakse talt ka juhtimisõigus ära võtta. Sellest hoolimata tegi ta oma valiku ja tahtlikult ületas halbades ilmastikuoludes kiirust. Teo toimepanemise ajal oleks pidanud K.Jõerand mõtlema sellele, et ta on oma pere toitja ja millised on tema seaduserikkumise tagajärjed. Seega olid kaebuses toodud asjaolud teada K.Jõerand`ile enne teo toimepanemist ja et vältida ebasoovitavaid tagajärgi, oleks tal tulnud käituda vaid tal õiguskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on õige ja K.Jõerand`ile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. MENETLUSNORMID Väärteotoimikus tl 4 ja tl 5 on tõepoolest olemas kaks kohtuvälise menetleja otsust, mis kannavad sama kuupäeva ja sama väärteoasja numbrit. Otsuste võrdlemisel on näha, et erinevus seisneb rahatrahvi tasumise tähtajas, kaebuse esitamise tähtajas ja otsuse jõustumise tähtajas. Kohtuväline menetleja möönis kohtuistungil, et kuna kuupäevad olid esimeses otsuses valed, siis saadeti isikule teine otsus õigete kuupäevadega. Kohus leiab, et VTMS ei anna kohtuvälisele menetlejale õigust selliselt käituda – kui peale otsuse tegemist avastab otsuses vea siis teeb sama kuupäeva ja väärteoasja numbriga uue otsuse. Seega leiab kohus, et väärteoasjas saab kohtuvälise menetleja poolt tehtud olla vaid üks otsus ja selleks otsuseks käesolevas asjas loeb kohus VT tl 4 oleva otsuse. Kohtuväline menetleja on otsuses eksinud kuupäevadega, kuid kohus leiab, et see ei ole selline rikkumine, mis oleks kaasa toonud põhjendamatu ja ebaseadusliku otsuse. VTMS annab menetlusalusele isikule õiguse otsusega mittenõustumisel esitada otsusele kaebus maakohtusse, mida K.Jõerand ka teinud on. Hoolimata segadusest kuupäevadega, esitas K.Jõerand kaebuse tähtaegselt, seega vale kuupäeva ei takistanud tal kaebeõiguse teostamist. Ka rahatrahvi tasumise tähtaeg seoses kaebuse esitamisega muutub ja rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja jooksul vastavalt VTMS § 204 lg
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele ja märkida seal näidatud viitenumber. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub trahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus vastavalt VTMS § 204 lg 3 täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt valede kuupäevade kirjutamine otsusesse (rahatrahvi tasumise tähtaja, kaebetähtaja ja otsuse jõustumise kohta) ei ole sellised 7 Ärakiri 4-09-57 eksimused, mis ei oleks olnud kõrvaldatavad kaebemenetluses ning mis oleks kaasa toonud sisult ebaõige otsuse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Kalle Jõerand kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakitsetalituse vanemkonstaabel A.Kleeman 19.12.2008 otsus väärteoasjas nr 2570,08,006448 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, LS § 74-22 lg 2, 4, KarS §-dest 47 lg 1, 56 lg 1, § 57 lg 1 p
3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 8