1-08-15260/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-15260 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vladislav KLJUJEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladislav KLJUJEV sünd. 05.04.1990, isikukood 39004052712, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, xxxx Karistuse kandmise algus 25.06.2008 ja lõpp 24.06.2010 Jätta Vladislav KLJUJEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Kljujevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladislav Kljujev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, §263 p.1, 4 järgi ja KarS §64 lg.1 kohaldamisega karistatud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust sama kohtu 19.05.2008 otsusega mõistetud ärakandmata osa 240 tundi üldkasulikku tööd võrra ja liitkaristuseks mõisteti KarS §69 lg.6 kohaldamisega 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS §65 lg.1,2 ja §64 lg.1 alusel mõisteti Vladislav Kljujevile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust alates 25.06.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav vabaduses koos tädiga ühetoalises korteris, kuhu on võimalik uuesti elama asuda. Vabaduses kinnipeetav tööl ei käinud, tulu sai peamiselt kriminaalsel teel. Finantsosakonna andmetel on kinnipeetaval võlgu 1664 krooni, kinnipeetava enda sõnade järgi umbes 200 000 krooni. Kinnipeetaval on mõningaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes, probleemide lahendamisel on käitunud agressiivselt. Kinnipeetav ei suuda tunnistada probleeme ega konflikte ja ei tunnista enda tegude negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetava eesmärgid tulevikuks on umbmäärased ja üldsõnalised, konkreetseid plaane ei ole. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava peamisteks toetajateks vabaduses tema tädi ja ema. Suhted nendega on pealiskaudsed, lähedased ei tea kinnipeetava võimaliku vabanemise korral tema tulevikuplaanidest ega sellest, millega ta tegeles nii enne vangistust kui ka sellest, millega plaanib edasi tegeleda. Kinnipeetav on tahtnud olla eakaaslaste hulgas liider ja selle saavutamiseks on kasutanud füüsilist jõudu, tal on suhted kriminaalse taustaga inimestega. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma tädi juurde. Tegemist on 1-toalise ahjuküttega pesemisvõimaluseta korteriga, kus lisaks tädile elavad ka viimase lapsed – 14-aastane tütar ja 10-aastane poeg. Oma majanduslikku olukorda hindas tädi probleemseks, tal puuduvad materiaalsed võimalused kinnipeetavat üleval pidada. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on ta valmis oma poega materiaalselt toetama, ise elab ema 3-toalises üürikorteris, mida jagab teistega. Kuigi kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda elama tädi juurde, on seal kitsad tingimused ja see ei soodusta kinnipeetava vabanemisjärgset elukorraldust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kinnipidamisasutuses viibib kolmandat korda. Ka on tal vangistuses olnud varasemalt käitumisega probleeme. Kinnipeetaval on mõningaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes. Kinnipeetav on tarvitanud vabaduses erinevaid narkootikume, mistõttu pole välistatud ka edasine tarvitamine, kui ta jätkab suhtlemist isikutega, kes tarvitavad või vahendavad narkootilisi aineid. Ta on üles kasvanud alkoholi tarbivas ja vägivaldses keskkonnas. Kinnipeetava ema sõnul sai ta poja Viljandi Vanglas viibimise ajal kirjaliku teate selle kohta, et pojal on HIV. Kordusanalüüsist poeg keeldus. 2 Eeltoodu alusel ei nõustunud kriminaalhooldusametnik kinnipeetava enne tähtaega vabastamisega ning leidis, et uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: ebapiisavad sotsiaalsed oskused, madal haridustase, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, mõtlemine ja käitumine, ravikindlustuse puudumine, suur tasumata rahaliste nõuete hulk. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladislav Kljujev taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et kui ta tädi juurde elama ei saa minna, on tal võimalus minna elama ema juurde. Emal on 3-toaline korter, kus ema elab koos mehe ja kinnipeetava noorema õega. Ema aadressi kinnipeetav ei tea. Samuti kinnitas kinnipeetav, et kavatseb minna tööle, kui tööle ei saa, siis õhtukooli õpinguid jätkama. Kinnipeetav lootis, et materiaalselt hakkab teda üleval pidama ema. Alates 2003-st aastast on ta HIVpositiivne. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Vladislav Kljujev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Tartu Maakohtu 30.05.2006 otsusega mõisteti Vladislav Kljujev süüdi ja karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud. Karistuse kandis ta ära täielikult ning vabanes Viljandi Vanglast pärast karistuse kandmist 20.03.
2. Samast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et juba 10.04.2008 ja 21.04.2008 karistati kinnipeetavat väärteokorras Alkoholiseaduse §71 alusel rahatrahvidega, kusjuures väärteod olid toime pandud 20.03.2008 ja 29.03.2008, seega vangistusest vabanemise päeval ning nädal hiljem. 19.05.2008, s.o. 2 kuud peale vabanemist, mõisteti ta Tartu Maakohtu poolt uuesti süüdi kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust Tartu Maakohtu 09.02.2009 otsuse järgi, kusjuures vahistatud oli ta antud kriminaalasjas alates 25.06.2008, s.o. 3 kuud peale vabanemist kinnipidamiskohast. Kuigi kinnipeetavat ei ole käesoleval ajal vangistuses karistatud distsiplinaarkorras, leiab maakohus, et arvestades möödunud aasta karistusi, on praeguseks möödunud veel liiga vähe aega (vähem kui aasta) selleks, et otsustada, kas kinnipeetav on teinud vangistustest õiged järeldused ning asunud seaduskuulekale teele. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama tädi juurde Tartusse. Maakohus leiab, et elama asumine tädi juurde 1toalisesse pesemisvõimaluseta korterisse, kus elavad ka alaealised lapsed (kellest üks on 14-aastane tütarlaps), ei ole võimalik. Siinkohal arvestab maakohus ka seda, et vastavalt kriminaalhooldaja arvamusele on kinnipeetav vabaduses tarvitanud erinevaid narkootikume ja ei ole välistatud nende tarbimise jätkamine vabanemisel. Samuti nähtub nii kriminaalhooldaja arvamusest kui ka kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et alates 2003-st aastast on Vladislav Kljujev HIV-positiivne. Kinnipeetava poolt maakohtu istungil väljendatud seisukoht, et juhul, kui ta tädi juurde elama ei saa asuda, läheb ta elama ema juurde, käesoleval juhul tähtsust ei oma, kuna maakohtul puuduvad andmed selle kohta, kas ema korter vastab justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra tingimustele (eelkõige nimetatud korra §4 sätestatule). Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava biograafiat, haridustaset, elukutse, tööja sotsiaalsete oskuste puudumist, ei pea maakohus reaalseks kinnipeetava poolt kohese töö leidmise. Samuti ei pea maakohus reaalseks kinnipeetava seisukohta, et vabaduses hakkab teda üleval pidama ema. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on kinnipeetava ema töötasu suurus vaid 4500 krooni, lisaks endale peab ta sellest rahast üleval pidama veel 11-aastast tütart ning 3-toalist üürikorterit. Arvestades seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud just varguste toimepanemise eest, leiab maakohus, et antud asjas on olemas reaalne oht, et vabaduses hakkab kinnipeetav toime panema materiaalse kasu saamiseks ja materiaalse olukorra parandamiseks uusi kuritegusid. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et Vladislav Kljujevi vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab kinnipeetavalt range distsipliini järgimist ja maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus selles, et Vladislav Kljujev suudab vabaduses järgida kontrollnõudeid, elada seaduskuulekalt ning käituda positiivselt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4