4-09-7560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2009.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-09-7560 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 09 001025) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Olev Marma kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 23.04.2009 otsusele Menetlusosalised Menetlusalune isik Olev Marma (isikukood 35311110240,); Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskond (asukoht Lossi 7 Kuressaare), esindaja komissar Meelis Juhandi Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 23.04.2009.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 09 001025) Olev Marma karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahtrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 10.juulist 2009.a. 1
(3)4-09-7560 Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD
- Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 23.04.2009.a. otsusega karistati Olev Marmat (Marma) liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Otsusest nähtub, et Olev Marmat karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 27.03.2009.a. kell 16.25 Kuressaare linnas Pihtla tee 45 mootorsõidukit alkoholijoobes (alkomeetri näit 0,71 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi.
- 07.05.2009.a. esitas O.Marma eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebuses märgib O.Marma, et juhtimisõigus on talle igapäevaselt vajalik seoses tööga, kuna ta töötab Kuressaare linnas, elab aga maal. Samuti on tal vajalik linnast toitu osta, kuna maal kauplus puudub ning tihti tööasjus ja pere pärast mandrile sõita. Seoses sellega palub ta määratud karistuse ühe poole - juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks - äramuutmist. O.Marma kinnitab, et saab täielikult aru, et alkoholijoobes rooli istumine on viimane lollus ja kuritegu ning, et tema puhul seda enam kunagi ei juhtu. O.Marma kahetseb et niisuguse rumalusega hakkama sai. Karistuse teise poolega - rahatrahviga – on ta nõus, kuna oma lolluste eest tuleb "maksta", kuigi praeguses majandusolukorras ja ka isiklikus majanduslikus olukorras pole just kõige "paremad" ajad. Seega palub O.Marma mitte temalt ära võtta juhtimisõigust. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
- Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetlejana jääb Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskond määratud karistuse juurde ja ei nõustu otsuse muutmisega. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi
- lõike alusel võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse tegijale juhised karistuse kohaldamiseks läbi etappide. Karistusseadustiku § 56 lg 1 annab selge suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavad/raskendavad asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 27.03.
- a tuvastas politseipatrull Olev Marmal alkoholijoobe (0,71 mg/l). Vanemkonstaabel Paavo Tänava koostatud väärteoprotokollis ja menetlusaluse ütlustes nõustub Olev Marma tema suhtes alustatud väärteomenetlusega ja tunnistab end kvalifitseeritavas teos so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, süüdi. Vastulauset Olev Marma peale väärteoprotokolli koostamist ei esitanud. Olev Marma ütlustest selgub tema ilmne hoolimatus nii enese kui ka teiste suhtes, kuna asudes mootorsõidukit juhtima alkoholijoobeseisundis, tekitas ta suure ohuallika, seades ohtu inimeste elud. Olev Marma taotleb oma kaebuses otsuse muutmist seoses juhtimisõiguse hädavajalikkusega sõitmiseks igapäevaselt sh tööasjus. Kohtuväline menetleja leiab, et vajadus autot juhtida on paljudel mootorsõiduki juhtimisõigust omavatel isikutel, kuid see ei saa olla määravaks asjaoluks isiku karistamisel. Õiguskorra kaitsmise huvide arvestamisel on kohtuväline menetleja Olev Marma karistamisega silmas pidanud eesmärki avaldada õiglase karistusega mõju, mis suurendaks inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. 2
(3)4-09-7560 Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid rahatrahv keskmise määra lähedane ja lisakaristus minimaalne. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol, on tegemist rangelt karistatava õiguserikkumisega. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning ei ole nõus otsuse muutmisega. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
- O.Marma ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema tööga kuna ta töötab Kuressaare linnas, elab aga maal. Samuti on tal vajalik linnast toitu osta, kuna maal kauplus puudub ning tihti tööasjus ja pere pärast mandrile sõita.
- Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et O.Marmale oli lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud.
- Kuni 2.07.2009.a. kehtinud Liiklusseaduse redaktsiooni § 7419 lg 1 sätestas, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi 2.lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
- Karistamise alused sätestab karistusseadustiku §
- Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades O.Marma õiguserikkumise iseloomu. Kohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust O.Marma lisakaristuse tühistamiseks.
- Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. R.Undrest kohtunik 3
(3)