1-08-4131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08- 4131 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, li

§ 199lg.2 p.4 ja § 200 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

veebruari 2009.a. otsus Apellatsiooni esitajad advokaat Talvi Vaske ja süüdistatav Väino Tiits Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav Väino Tiits, ik. 37809260357, ei tööta, eluk xxxxxxxx x-xxx xxxxxxx, varem 9 korral kohtulikult karistatud, neist viimati 14.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4; § 200 lg.2 p.4; § 215 lg.2 p.1 järgi 3 a.

vangistusega, vahi all viibib alates

1. veebruarist 2008.a., Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. veebruari 2009.a. otsus Väino Tiitsu suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. mail 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. veebruari 2009.a. otsusega tunnistati Väino Tiits süüdi

§ 199lg.2 p.4 järgi ja karistati 1 a.

pikkuse vangistusega;

§ 200lg.2 p.4 järgi ja karistati 4 a.

ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg.

1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks 4 a. ja 6 kuu pikkune vangistus. Sama kohtuotsusega mõiste välja süüdistatavalt V. Tiitsult kannatanu M. F. kasuks 39 600 kr., kannatanu D. F. kasuks 2 150 kr. ja kannatanu M. J. kasuks 3 200 kr. V. Tiist tunnistati süüdi

§ 199

lg.2 p.4 järgi selles, et tema, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgi:

1. septembril 2007.a., Tallinnas, XXXXX-XXXXX XX X-X korteris, võttis ära kannatanu D. F. rahakoti koos 150 kr. sularahaga ja kuldsõrmuse, väärtusega 2000 kr.;
2. oktoobril 2007.a., Tallinnas, XXXXXXXXX XX XX-X korteris, võttis ära kannatanu M. J. mobiiltelefoni Noki 6060, väärusega 3 200 kr.;
3. oktoobril 2007.a., Tallinnas, XXXXXX turu müügikioskis, võttis ära G. N. jopevoodri vahele pandud OÜ S. kassaraha, summas 2 300 kr.;

§ 200lg.2 p.4 järgi tunnistati V.

Tiits süüdi selles, et tema,

1. veebruari 2008.a. öösel, Tallinnas, Pallasti tänaval, Sikupilli trammipeatuse lähedal, haaras M. F. kaelast kinni ja kui kannatanu püüdis end haardest lahti rebida, lõi talle pudeliga pähe ning võttis kannatanul kaelast ära kuldketi koos risti ja medaljoniga. Röövitud asjade koguväärtus 39 000 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava V. Tiitsu apellatsiooni väidete kohaselt pole karistuse mõistmisel arvesse võetud, et tal on süda, magu, jalg ja lümfisõlmed haiged. Halva tervise ja psüühilise seisundi tõttu pole ta võimeline ära kandma 4 a. ja 6 kuu pikkust vangistust ning võib kinnipidamiskohas enesetapu sooritada. Samuti pole apellant nõus 39 000 kr. suuruse kahjunõudega, sest maakohtus ei saanud ta kõike rääkida. Röövimise kohta pole mingeid asitõendeid ning apellant pole end selles kuriteos süüdi tunnistanud. Vangla kedagi ei paranda vaid teeb hullemaks, mistõttu apellant taotleb maakohtus mõistetud karistuse kergendamist. Advokaat T. Vaske apellatsiooni kohaselt pole tõendatud süüdistatava V. Tiitsi poolt kannatanule M. F. pudeliga pähe löömine. Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta kannatanut baaris alkoholi tarvitamas ja kesköö paiku Sikubilli trammipeatuses sõbrannaga tülitsemas. Kannatanu M. F. kukkus ja murdis sõrmeküüned ära ning nõudis sõbrannalt selle kahju tasumist. Kui sõbranna aitas M. F. pingile istuma, nägi süüdistatava kannatanu kaelas kahte kuldketti ja rebis ühe neist koos medaljoniga M. F. kaelast ära ning müüs maha. Süüdistatav on nõus hüvitama kahju 19 000 kr. suuruses summas. Kannatanu võis peavigastuse saada baaris kakeldes.
2. veebruaril 2008.a., mis on poolteist nädalat pärast väidetavat röövimist, pöördus kannatanu arsti poole abi saamiseks ja tal diagnoositi lahtine peahaav ning pea pindmine vigastus. Terviskahjustuse põhjuse kohta kohtuarstliku ekspertiisi tehtud pole ega ole arsti poolt fikseeritud vigastusi kannatanu kaelal. Keti jõuga kaelast rebimisel pidanuks kannatanul kaelal vigastused esinema. Karistuse mõistmisel on tähelepanuta jäänud süüdistatava V. Tiitsu 80% -ne töövõimetus ning juba 1997.a. alguse saanud terviseprobleemid põlvesideme, südame ja maoga. Süüdistatav pidi lapsepõlves taluma külma ja nälga ning teda sunniti varastama.
3. aasta vanuselt sattus ta noortevanglasse. Süüdistatav V. Tiits soovib nüüd edasi elada seaduskuulekalt. Apellant taotleb

§ 200

lg.2 p.4 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 199lg.2 p.4 järgi ning kergema karistuse mõistmist.

Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonide väited, tõendite puudumises kannatanult M. F.lt kaelaehete vägivalla kasutamise abil äravõtmise kohta, ei vasta tegelikele asjaoludele. Olukorras kus kannatanu M. F. ja süüdistatava V. Tiitsu ütlused väärismetallist kettide, risti ja kuloni äravõtmiseks kannatanule pudeliga pähelöömise osas on vastuolulised, tuleb nende isikute ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks uurida teisi tõendeid. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt helistas kannatanu M. F. talle

1. veebruari 2008.a. öösel ja järgneval hommikul ning teatas et baaris olnud mees lõi teda pudeliga pähe ja röövis kullast kaelaketid.
2. veebruaril 2008.a. teatas kannatanu samale tunnistajale, et tundis C. kaupluses teda röövinud mehe ära. Kannatanul kuklas peahaava olemasolu tõendab perearsti poolt
3. veebruaril 2008.a. välja antud tõend. Kannatanu on hilist arsti poole pöördumist põhjendanud sellega, et vahetult röövimise järel sai ta kodus peahaava korrastamisel abi oma ema. Järgmisel päeval oli ta 24 tundi seotud tööülesannetega ja
4. veebruaril sõitis Eestis ära Venemaale. Neid kannatanu M. F. selgitusi pole kohtus kahtluse alla seatud ega ümber lükatud. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal kaelal keti jõuga äravõtmisest tekkinud vigastus. Ringkonnakohtu hinnangul toetavad tunnistaja A. S. ütluses ja perearsti tõendis kajastuv teave kannatanu M. F. ütlust selles, et süüdistatav V. Tiits lõi kannatanut pudeliga pähe ja vägivalda kasutades võttis kannatanult ära kaelas olnud ehted. Süüdistatava V. Tiitsu ütlusi selles, et kannatanu võis peavigastuse saada muul viisil, ei toeta mitte ükski kohtus uuritud tõend. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava V. Tiitu poolt kannatanult M. F.lt kaelaehete äravõtmine vägivalla abil on kohtus uuritud tõendite põhjal vaieldamatult kindlaks tehtud ja toimepandud kuritegu

§ 200lg.2 p.4 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistatav ega kaitsja pole apellatsioonides esitanud ühtegi tõendit, mis seaks kahtluse alla kannatanule M. F. kuriteoga 39 000 kr. suuruse kahju tekitamise. Ainuüksi süüdistatava V. Tiitsu paljasõnaline nõustumine kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 19 000 kr. suuruses summas, ei ole piisav asjaolu, et jätta kannatanu põhjendatud tsiviilhagi osaliselt rahuldamata. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse V. Tiitsu süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist ning põhjendanud vangistusega karistamist. Apellatsioonide väide, nagu oleks maakohus karistuse mõistmisel jätnud tähelepanuta süüdistatava terviseseseisundi on ebaõige, sest vaidlustatud kohtuotsuse põhiosa kohaselt on süüdistatava V. Tiitsu invaliidsus, s.t. piiratud töövõime ja halb tervislik seisund asjaoluks, miks maakohus pidas võimalikuks karistamist vangistusega, mille pikkus on alla

§ 200

lg.2 sanktsiooni keskmist määra.

§ 64lg.1 alusel on liitkaristus kuritegude kogumi eest mõistetud õigesti.

Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.2 p.1 anud õigust ei pea nende kordamist vajalikuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 9. veebruari 2009.a. otsuse Väino Tiitsu ( Tiits ) suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA