KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juunil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-06-14266 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Mihhailov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Eduard Mihhailov (isikukood: karistust Viru Vanglas) Sergei Politšev Kaitsja 39107152213; kannab RESOLUTSIOON Jätta Eduard Mihhailov elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Eduard Mihhailov´ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Eduard Mihhailov, 1-06-14266, menetluskulud”. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Eduard Mihhailov´ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.mail 2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Mihhailov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 07.11.2006 kohtuotsusega nr.1-06-14266 KarS §209 lg.2 p.1,3 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 ja § 68 kohaldamisega karistati 1 aasta 2 kuu 28 päevase vangistusega. 1
(3)KarS § 74 lg 2 alusel kohesele ärakandmisele pöörati 2 kuud 28 päeva vangistust jättes 1 aastane vangistuse osa tingimisi täitmisele pööramata. Viru Maakohtu 28.11.2008 a. määrusega nr.1-08-3887 pöörati ärakandmata vangistuse osa täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.11.2008 ja karistuse kandmise lõpp 15.11.2009. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavad on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Vanglas viibides jätkas ta õpinguid 6-s klassis ning osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsed oskused“. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt kinnipeetav on ohtlik ning võib toime panna uusi õigusrikkumisi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu Eduard Mihhailovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik, leiab, et Eduard Mihhailovi puhul ei ole otstarbekas tema vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistuse ajal on teda 2 korral (09.04.2009 ja 30.04.2009) karistatud distsiplinaarkorras ning tema suhtes on menetluses veel 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei ole üles näidanud tõelist tahet seaduskuulekaks eluks ega ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kogu oma senise elukäiguga Eduard Mihhailov on näidanud, et ta ei ole võimeline ega motiveeritud tema üle kehtestatud nõudmistele alluma. Võimaluse avanedes rikub uuesti korda. Päritoluperekond ei ole varasemal ajal suutnud Eduard Mihhailovit suunata seaduskuulekale teele, mistõttu kriminaalhooldajal puudub veendumus, et praegusel ajal soodustaks pere tal õiguskuulekale teele asumist. Peale selle Eduard Mihhailovil on uue kuriteo riskifaktorid peaaegu kõikides riskihindamise valdkondades: tal puudub eriala, mille tõttu võib olla takistatud tööalane hõivatus; on sõltuvusprobleemid, mis võivad kallutada teda uute kuritegude sooritamisele; on mõjutatav ning kergesti allub negatiivsele mõjutusele; samalaadsete süütegude kordumine ilmekalt näitab hoolimatu suhtumist korda ning ka seda, et oma eksimustest ei ole võimeline ta õppust võtma; samuti allutamist käitumiskontrollile ta vajalikke järeldusi enda jaoks ei ole teinud. Eduard Mihhailov on isikuks, kelle puhul ka šokivangistused ei olnud piisavaks mõjutajaks ja stiimuliks seaduskuulekale teele asumisele. Tema senine käitumine näitab, et tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest Kui Eduard Mihhailovi mõtteviis ei muutu, pole uue kuriteo toimepanemine välistatud. Vabanemise korral ei oleks Eduard Mihhailovile takistuseks elukohaprobleem, sest see on tal olemas. Positiivne on ka see, et vanglas asus tegelema oma probleemidega, milles võib vabaduses kasu olla: õpib kuuendas klassis ning läbis sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsed oskused". Ohtu suurendab see, et Eduard Mihhailovi puhul eelnevad sekkumisviisid ei olnud tulemuslikud (Alaealiste komisjon, Tapa Erikool, kriminaalhooldus). Eduard Mihhailov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul Eduard Mihhailovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Eduard Mihhailov vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Eduard Mihhailov on alaealine. Kinnipeetava elukoht vabanemisel vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht, ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik Eduard Mihhailov’il suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega 2
(3)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Eduard Mihhailov tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Mihhailovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud ning ta on kandnud ka vanglakaristust. Kohus arvestab seda, et Eduard Mihhailov on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud, ning tema suhtes on kohaldatud ka kriminaalhooldust ei ole ta asunud paranemise teele ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval vabaduses puudub kindel töökoht või muu sissetuleku allikas ning tal puudub eriala, mis raskendaks koheselt tööle asumist. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumidega, mis on samuti tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Eduard Mihhailovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Eduard Mihhailovi poolt toimepandud kuritegude korduvust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)