1-09-7002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juunil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-7002 (08221000074) Kohtunik Julia

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Sirle Melk Mihhail Kabrits elukoht xxx (kannab karistust Vanglas); isikukood 37706050299, EV kodakondsus, keskharidus, töökoht FIE, kriminaalkorras varem karistatud 7-l korral, viimati - 11.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti

§ 184lg 1 ja § 424 alusel vangistus 1 aasta ja 10 kuud.

Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks. Tartu Maakohtu 17.12.2007 määrusega vabastati Mihhail Kabrits vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga üks aasta. Vangistuse ärakandmata osa seisuga 28.12.2007.a oli 4 kuud ja 30 päeva. Harju Maakohtu 03.02.2009.a määrusega pöörati Mihhail Kabritsale Harju Maakohtu 11.12.2006.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – s.o 4 kuud ja 30 päeva, täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 03.02.2009.a. Tõkend - kahtlustatavana kinni peeti 01.12.2008.a ja 03.12.2008.a tõkend vahistamine. Harju Maakohtu 03.02.2009.a määrusega pöörati täitmisele M.Kabritsale 11.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 30 päeva. Karistusaja alguseks loeti 03.02.2009.a. Alates 13.05.2009.a 2 kannab Mihhail Kabrits vangistust Tartu vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Andres Gorkin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 313, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Mihhail Kabrits

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Mihhail Kabritsale mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 11.12.2006.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 09.06.2009.a. seisuga 23 päeva ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2008.a kuni 02.02.2009 s.o 2 kuud ja 1 päev. Seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 10.06.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada. Asitõendid:

1. psühhotroopse aine valmistamisel kasutatud esemed (purgid, karbid), GHB-d sisaldanud anumad, GBL – i sisaldavad anumad ja indikaatorpaberi topsid, asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada
2. Mobiiltelefon Nokia 1100, asub Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas – tagastada M.Kabrits’ale pärast karistuse ärakandmist.
3. CD- plaat salvestisega – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Mihhail Kabrits´ilt riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875.- krooni, ekspertiisitasu üldsummas 15 704.- krooni, koopiatasu 91,- krooni ja kaitsjatasu 743,40 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Mihhail Kabrits, 1-09-7002, sundraha, ekspertiisitasu, koopiatasu, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja 3 võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Tuvastatud asjaolud: Mihhail Kabrits´it süüdistatakse selles, et et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani Eesti Vabariigis Tallinnas toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 25.11.2008.a. tellis Mihhail Kabrits interneti vahendusel eeluurimisel tuvastamata Poola ettevõttelt eeluurimisel täpselt tuvastamata koguses, kuid rohkem, kui 797 grammi gammabutürolaktooni (GBL-i), mis on psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB-d) valmistamiseks vajalik lähteaine, mille sai kätte 28.11.2008.a kella 11.30 ajal Tallinnas Pallasti 28 asuvast postkontorist. Samuti omandas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult tuvastamata koguses naatriumhüdroksiidi, mis on vajalik psühhotroopse aine GHB valmistamisel reagendina. Ajavahemikul 28.11.2008 kuni 01.12.2008 valmistas Mihhail Kabrits oma elukohas, aadressil Xxx eelnimetatud lähteainetest ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 195,9 grammi GHB-d, mis sisaldas 119,2 grammi puhast GHBd. Pärast suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseaduslikku valmistamist Mihhail Kabrits ebaseaduslikult valdas nimetatud suures koguses psühhotroopset ainet – 195,9 grammi GHB-d, mis sisaldas 119,2 grammi puhast GHB-d – hoides osa s.o 25,9 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 5,3 grammi puhast GHB-d oma elukohas, aadressil Xxx ja osa s.o 170 grammi GHB-d, mis sisaldas 103 grammi puhast GHB-d oma viibimiskohas aadressil Xxx, kuni 01.12.2008.a. 01.12.2009.a. Mihhail Kabritsa elukohas, aadressil Paekaare 58-77 Tallinn, teostatud läbiotsimise alguses andis Mihhail Kabrits Keskkriminaalpolitsei ametnikele vabatahtlikult välja 797 grammi gammabutürolaktooni (GBL-i). Samuti leiti läbiotsimise käigus 25,9 grammi psühhotroopset ainet GHB-d, mis sisaldas vähemalt 5,3 grammi puhast GHB-d. 01.12.2009.a. Mihhail Kabritsa viibimiskohas, aadressil Xxx, teostatud läbiotsimise käigus leiti 170 grammi psühhotroopset ainet GHB-d, mis sisaldas 103 grammi puhast GHB-d. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri
7. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oma tegevusega pani Mihhail Kabrits korduvalt, seega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku valmistamise ja valdamise s.o.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest, on riigiprokurör Sirle Melk, Mihhail Kabrits ja tema kaitsja Andres Gorkin käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Mihhail Kabritsa´le

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Mihhail Kabritsale mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 11.12.2006.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 4 kuud ja 30 päeva mis on täitmisele pööratud Harju Maakohtu 03.02.2009.a määrusega, saades liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud ja 30 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 03.02.2009.a. 4

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2008.a kuni 02.02.2009 s.o 2 kuud ja 1 päev. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Mihhail Kabrits temale

§ 184

lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova