Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 10.01.2007.a alustas Keskkonnainspektsioon T. Tumma' suhtes väärteomenetlust selle kohta, et kala transportimisel ei olnud tal esitada ühtegi KPS § 191 lg 1 nimetatud kala päritolu tõendavat dokumenti. KPS § 20 lg 6 p 3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav. T. Tumma' tegu kvalifitseeriti KPS § 23' lg järgi, mis näeb ette vastutuse kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest. 28.12.2008.a määrusega nr 09001507-28 kohtuväline menetleja, so Keskkonnainspektsioon, lõpetas T. Tumma' suhtes väärteomenetluse
ja § 31 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustoimingutele ja menetlusdokumentidele kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vaatluse läbiviimine ja asitõendi äravõtmine on toimunud ja dokumenteeritud kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 83ja § 87 kohaselt. KrMS § 126 ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004.a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" sätete alusel on kõnealuses väärteoasjas asitõendi suhtes läbi viidud kiiresti rikneva asitõendi võõrandamine. Nimetatud määruse § 14 ja § 15 alusel ning korras on pärast kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi saamist kiiresti riknevate asitõendite seaduslikul valdajal õigus nõuda kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa (mahaarvatud hoidmis-jm kulud) riigieelarvest tagasi. 06.03.2009.a saabus Keskkonnainspektsioonile kaebaja kaitsja kaebus Keskkonnainspektsiooni 23.02.2009.a määrusele. 13.05.2009.a edastas kohtuväline menetleja kaebaja kaitsja kaebuse Keskkonnainspektsiooni 23.02.2009.a määrusele Pärnu Maakohtule. 15.05.2009.a tagastas Pärnu Maakohus kaebaja kaitsja kaebuse Keskkonnainspektsiooni 23.02.2009.a määrusele kohtuvälisele menetlejale väärteotoimiku nr 09001507-28 vormistamiseks vastavalt
. 19.05.2009.a edastas Keskkonnainspektsioon Pärnu Maakohtule väärteotoimiku nr 09001507-28. 28.05.2009.a palus Pärnu Maakohus edastada Keskkonnainspektsioonil kohtule kaebaja kaebus kohtuvälise menetleja 28.12.2008.a määrusele. 02.06.2009.a saabus Pärnu Maakohtule eelpool nimetatud kaebus. Pärnu Maakohtu seisukoht Vastavalt
lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. 2
Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kaebuse esitaja oma kaebuses kohtuvälise menetleja 23.02.2009.a määrusele leiab, et nimetatud määrus ei vasta seaduse nõuetele.
lg 3 kohaselt peab kohtuvälise menetleja juht kaebuse rahuldamata jätmist põhjendama. Kaevatavas määruses puudub nii seisukohavõtt selle kaebuse väidete suhtes, mida määrusega lahendati. Puudub ka põhjendus, miks menetleja määrus on õige, seaduslik ja asjaolusid arvestav. Määruses juhindutakse VV 30.07.2004.a määrusest nr 263, mille §-d 14 ja 15 annavad (isikule) vara seaduslikule valdajale nõudeõiguse. Sama määruse § 16 kohaselt on kiirestirikneva asitõendi väärtuse määramisel aluseks TsÜS § 65. Viimase kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Käesoleval juhul ei ole ei seaduse ega tehinguga määratud, et äravõetud asitõendi väärtuseks ei oleks selle harilik väärtus, vastupidi KrMS § 126 lg 7 delegeerib asitõendi hindamise korra määramise Vabariigi valitsusele, viimane on oma määruses 263 käskinud juhinduda TSÜS § 65 põhimõttest. Määruse § 4 käsib juhinduda TsÜS § 65 põhimõttest ka konfiskeeritud vara hindamisel. Seega seadus ise (menetlusseadus) ei näe ette teisiti, igasugune lepingusuhe aga puudub asja äravõtja ja menetlusaluse isiku vahel hoopiski. Kaevatavas määruses puudub TSÜS § 65 alusel määratud väärtuse arvutamise viide, seega on määrus seaduse kohaldamata jätmise tõttu tühistamisele kuuluv. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et juba menetluse algstaadiumis tegi ta menetlejale ettepaneku saada tagasi oma vara, sest selle valduse äravõtmiseks puudus nii sisuline kui ka menetluslik alus. Menetlusaluse isiku õiguseks on saada oma vara eest õiglane hüvitis. Õiglane hüvitis on ära võetud kala turuhind. Kaebuse läbivaatamisel on kohtul õigus määrata vastavalt esitatud tõenditele ka asja turuhind ning määrata TsÜS § 65 kooskõlas olev hind. Kaebaja oma kaebuses toob ära Eesti Konjunktuuriinstituudist saadud andmetele 2007.a esimese kvartali kala himiad Eestis (ahven, koha) ning leiab, et antud juhul ei ole TsÜS § 65 regulatsioonile vastav hüvitamisele kuuluv summa väiksem kui 106 012.10 krooni. Menetlusväline isik avaldab, et talle menetluses põhjustatud kahjuna on veel sissenõutav Riigivastustuse seadusest tulenev intress samast summast ning saamata jäänud tulu. Nende nõuete esitamine ei ole siinses menetluses võimalik, kuid nende nõuete esitamisest ta loobub, kui siinses kaebuses esitatud TsÜS § 65 kohane summa on talle välja makstud. Eeltoodud asjaoludele tuginedes ning juhindudes
MS § 189 lg 2 palub kaebaja tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.02.2009.a määrus asjas 09001507-28, millega jäi rahuldamata T. Tumma" kaebus väärteomenetluse lõpetamise 28.12.2008.a talle asitõendite rahas hüvitamise osas ning määrata rahaliseks hüvituseks 106 012.10 krooni. Samuti taotleb kaebuse esitaja õigusabikulude hüvitamist. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 23.02.2009.a määruse tühistamiseks. Väärteomenetlust T. Tumma' suhtes alustati 10.01.2007.a KPS § 231 lg järgi. Samal päeval andis menetleja ära võetud kala aktiga AS-le Pärnu Laht vastutavale hoiule. 3
ja § 31 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustoimingutele ja menetlusdokumentidele kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et vaatluse läbiviimine ja asitõendi äravõtmine on toimunud ja dokumenteeritud kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 83 ja § 87 kohaselt. KrMS § 126 ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004.a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" sätete alusel on kõnealuses väärteoasjas asitõendi suhtes läbi viidud kiiresti rikneva asitõendi võõrandamine. Nimetatud määruse § 2 kohaselt konfiskeeritud vara valitsejaks on vara asukohajärgne maavalitsus, seega Pärnu Maavalitsus. Menetleja 22.01.2007.a määrusega on kala võõrandamine antud Pärnu Maavalitsuse korraldada. Paragrahv 3 lg 3 kohaselt võõrandab maavalitsus konfiskeeritud vara Riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 12 lg 1 sätestab, et konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse ning § 14 ja § 15 alusel ning korras on pärast kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi saamist kiiresti riknevate asitõendite seaduslikul valdajal õigus nõuda kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa (mahaarvatud hoidmis-jm kulud) riigieelarvest tagasi. Seega leiab kohus, et menetleja Keskkonnainspektsioon on menetlustoimingud läbi viinud seaduslikult ning kala võõrandamisega tegeles Pärnu Maavalitsus, kes määras ka kala väärtuse. Millise hinna maavalitsus kiiresti rikneva vara müügi korral määrab ei ole kohtu hinnangul Keskkonnainspektsiooni otsustada. AS Pärnu Laht 01.02.2007.a õiendi alusel on riigituludesse kantud kala eest 39 675.75 krooni. Nimetatud summa on T. Tummal õigus tagasi saada. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Keskkonnainspektsioon on antud väärtegu menetlenud seaduslikel alustel, mistõttu puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks ja Keskkonnainspektsiooni peadirektori 23.02.2009.a määruse tühistamiseks. Kui kaebaja leiab jätkuvalt, et talle on tekitatud kahju, on tal õigus esitada kahjunõue Riigivastutuse seaduse sätete alusel halduskohtusse. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.