1-08-8787/1

(08230108495)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi Aleksandr Sosedovi süüdistuses KarS § 122 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2009a. Prokurör Eneli Pau Süüdistatav A l e k s a n d r SOSEDOV - isikukood 36908190226, kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: xxx, töötas L L ; varem kriminaalkorras karistatud: 14.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 121 järgi – 10 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahistamine alates 04.06.2008.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.06.08.a.) Kaitsja advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A l e k s a n d r SOSEDOV KarS § 122 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada põhikaristust kolmandiku võrra (7 kuud) ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 1(üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 14.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 10 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud karistuse alguseks lugeda
2. juuni 2008.a.
3. Välja mõista Aleksandr Sosedovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, või arve 221023778606 Swedbank-is; viitenumber 2800049777; ära märkida kriminaalasja number 1-08-8787 ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 3 054,90 kr (kolm tuhat viiskümmend neli krooni ja 90 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule aga kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS Aleksandr Sosedovit süüdistatakse selles et ta
4. mail 2008.a. kella 21 paiku Harjumaal Xxx korteris põhjustas suurt valu ning tervisekahjustusi oma alaealistele lastele: VS, JS ja JS lapsi nahkse püksirihmaga karistamise eesmärgil mitme minuti vältel. VS lõi ta rihmaga selja piirkonda, põhjustades punetavaid vööte ja hematoome üle terve selja. J S lõi ta rihmaga samuti selja piirkonda, põhjustades kannatanule alates kaelast kuni vöökohani rohkelt hematoome ja umbes 3-4 cm laiuseid punetavaid ekskoriatsioone (marrastusi, nahavigastusi) vöötidena. J S lõi ta rihmaga vastu pead, istmikku ja jalgu, põhjustades rohkelt valu, hulgi verevalumeid, punetust ja ekskoriatsiooni. Kannatanutele suurt valu ja tervisekahjustusi põhjustades pani A. Sosedov toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. piinamise. Poolte seisukohad 3 A. Sosedov ei taotlenud kohtuistungil enda küsitlemist, tunnistas end täielikult süüdi ja toimepandut kahetses. Kaitsja M. Borunova leidis, et süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, kuna igasugune peksmine tekitab füüsilist valu ning on hõlmatud kehalise väärkohtlemisega. Laste valu ei ole võimalik hinnata ja kuna süüdistatav ei kasutanud mingeid erilisi vahendeid või meetodeid laste karistamisel, pole põhjust rääkida suurest valust ning sellest lähtuvalt ka piinamisest. Prokurör taotles A. Sosedovi süüditunnistamist KarS § 122 järgi ning tema karistamist 2aastase vangistusega, mida kolmandiku võrra vähendades on kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõista 2 aastat ja 2 kuud vangistus. Prokurör leidis, et suure valu põhjustamist kolmele alaealise lapsele tõendab süüdistatava poolt kasutatud intensiivne vägivald: kuni 15 minuti kestel jõhker rihmaga peksmine, mis tekitas verevalumeid ja marrastusi kaelast vööni, õlaliigesest randmeni ning ühele kannatanule ka peanaha pindmised vigastused. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Sosedovi süü kolme alaealise lapse rihmaga peksmises, neile suure füüsilise valu ning tervisekahjustuste tekitamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. A. Sosedovi väited, et ta igat last lõi vaid paar korda ega põhjustanud neile suur valu ja üleelamisi, on ümber lükatud kannatanute ütlustega. Kohtul pole alust kahelda kannatanute ütlustes, sest neile tekitatud vigastused on fikseerinud perearst, ohtrad vorbid, kriimustused ja verevalumid laste erinevatel kehaosadel ja jäsemetel on näha ka fototabelitelt. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et laste rihmaga löömine on küllalt tavapärane karistusviis ning kvalifitseeritav üksnes kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Suur hulk lastele tekitatud vigastusi ca 10-15 minuti vältel viitab A. Sosedovi ründe intensiivsusele; laste endi kinnitused, et nad nutsid suure valu pärast; arsti fikseeritud vorbid kaelast vööni, õlast randmeni; ema ütlused, et tal polnud võimalik meest takistada ja palumisest polnud kasu, et mees peksis lapsi suvalises järjekorras ja vaheldumisi, annab kohtule aluse väita, et sellise intensiivse rihmaga peksmise tagajärjel on lastele põhjustatud suurt valu ning süüdlase käitumine tuleb kvalifitseerida piinamisena KarS § 122 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Sosedovi süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus oma süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 3 ja 4 alusel on aga süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes ning isikute suhtes, kes on temast perekondlikus sõltuvuses. Oma laste ja abikaasa peksmise eest on A. Sosedovit KarS § 121 järgi Harju Maakohtu 14.05.2007.a. otsusega karistatud vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning enne katseaja möödumist on ta toime pannud analoogse süüteo, kuid on oma käitumisega kannatanutele suurt valu põhjustanud ehk toime pannud veelgi jõhkrama kuriteo. 4 Kokkuleppemenetluses mõistetud tingimuslik karistus ning kriminaalhooldaja järelevalve ei suutnud teda mõjutada, ei pannud teda järele mõtlema oma käitumise üle. Vangistusest tingimisi vabastamine ning käitumiskontrollile allutamine ei olnud piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub, et kontrollnõudeid ja kohustusi täitis ta vaid osaliselt, sotsiaalprogrammis ei osalenud, jätkas alkoholi tarvitamist, registreerimisele ei ilmunud igal korral õigeaegselt. A. Sosedovi süü suurust ning teo toimepanemise tehiolusid arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks talle karistuseks mõista kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Talle vangistust mõistes peab karistuse määr olema kindlasti suurem, kui eelmise karistuse puhul, sest toime on ta pannud raskema kuriteo, mille eest seadusandja näeb ette kuni 5-aastase vangistuse. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristus tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 alusel. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311 -
5. Kohtunik