Süüdi tunnistada I g o r NAUMENKOV
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (2 kuu) võrra ning kandmisele kuulub karistus – 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 24.-25.06..2008.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
3 kuud ja 28 päeva vangistust) ei pöörata täielikult täitmisele, kui Igor Naumenkov 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
HO juhatajal määrata Igor Naumenkovile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör taotles I. Naumenkovi süüdimõistmist
järgi ning tema karistamist vangistuse 6 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluv vangistus 4 kuud mõista tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Karistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust. Süüdistatav I. Naumenkov end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ja väitis, et tema on kannatanu ja hoopis temale on kallale tungitud; tema ei ole ise midagi halba teinud; tema naine, tütar ja tütre sõbranna valetavad tema peale. 2 Kaitsja leidis, et lähtuda tuleb süüdistatava ütlustest, kes väidab, et teda on rünnatud ja selle provotseeris abikaasa. Kuna naine ründas teda noaga, siis enesekaitseks pidi ta naist lükkama ning kuna tütar haaras teda juustest, siis tiris ta vastu. Kuna hädakaitse piire ei ole ületatud, ei ole süüdistatava tegu õigusvastane ning ta tuleb õigeks mõista süüdistuses
TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED
näeb ette vastutuse kehalise väärkohtlemise eest, milleks võib olla teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kannatanu AN ütlustest (tl. 2 - 4) nähtub, et 24.06.08.a. lastega koju tulles oli tal mehega skandaal, mille käigus Igor Naumenkov haaras teda juustest ja tiris mööda põrandat. Vahele sekkus ema kaitseks vanem tütar JN. Ka tütrele tekitas mees füüsilist valu, lõi näo katki, lõi teda vastu kõhtu ja keha ning tütar viidi haiglasse. Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist (tl.5) nähtub, et A. N on pöördunud arsti poole 24.06.08.a. kell 18.55 seoses traumaga ja arst on diagnoosinud peapõrutust (contusio capitis), vigastus ehk turse esines kukla piirkonnas. Kannatanu JN ütlustest (tl.6 – 8) nähtub, et 23.06.08.a. oli ema talle teatanud, et ei saa koju minna, sest isa ähvardab teda ning ta lubas emale järgi sõita 24.06.08.a. Koos läksid nad koju 24.06.08.a. kella 18 paiku ning kaasas oli ka tema sõbranna K. M . Korterisse jõudes tekitas isa skandaali ja hakkas ema peksma. Kui ta ema kaitseks välja astus, lõi isa teda mitu korda näkku, haaras juustest, paiskas ta põrandale ja jätkas peksmist. Talle tuli appi sõbranna. Ema kutsus politsei, tema ise kiirabi. Peksmise ajal oli korteris ka noorem õde A . Peksmise tagajärjel sai ta vigastusi ja peapõrutuse. Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardist (tl. 9 - 10)) nähtub, et J N on diagnoositud pea ja kaela pindmised vigastused ning kõhuseina kontusioon. Tunnistaja K M ütluste (tl.12 – 14) kohaselt oli ta 24.06.08.a. oma sõbranna J kodus . Kui J ema läks köögist tuppa, kostis sealt isa ebatsensuurset sõimu ja ema A karjumist. Seejärel jooksis ema kööki ja haaras enesekaitseks noa, kuid J võttis selle tal käes ära. Isa kutsus ema uuesti tuppa ning seal hakkas isa teda jälle peksma. K jooksis emale appi. Ta oli K noorema õega köögis kui kuulis ema karjumist. Seejärel läks ka tunnistaja tuppa ja nägi, et isa peksab J rusikatega näkku ja tirib teda juustest. Kui K põrandale kukkus, jätkas isa tema peksmist jalgadega. Väiksem õde seisis kõrval ja nuttis, ema palus peksmine lõpetada. Ajal, kui isa tähelepanu kandus emale, aitas ta K toast välja vannituppa ning andis K telefoni, et kiirabi välja kutsuda. Tunnistaja Aleksandra Naumenkva ütluste (tl. 15 – 19) kohaselt nägi ta läbi uksevõlvi, et isa peksis ema. Ema karjus ja kutsus appi. Kui õde K läks ema kaitsma, hakkas isa peksma K . Kuni politsei tulekuni peitsid nad ennast tualettruumi. Kahtlustatavana ülekuulamisel 25.06.08.a. (tl. 23 – 28) tunnistas I.Naumenkov oma süüd osaliselt ja väitis, et naine hakkas koju tulles skandaali provotseerima. Köögist tuppa tulles oli naisel nuga käes. Seepeale tõusis ta diivanilt püsti ja lükkas naist lahtise käega vastu kukalt ning siis veel ühel korral. Kuna A hakkas karjuma, tormas köögist välja ja talle kallale tütar J 3 , kriimustas ja haaras teda juustest. Ennast kaitstes lükkas ta tütart eemale, võis tabada tütart vastu rinda ja vastu pead ning tiris teda juustest, et tütar teda lahti laseks. Väidab, et tal on kahju, et naise ja tütre vastu pidi füüsilist jõudu kasutama, kuid nad ise provotseerisid konflikti ja tulid kallale ja tema pidi neid vaid tõrjuma. Kuigi tütar kriimustas tal rinna katki, samuti sai ta kriimustuse silma alla, ei soovinud ta ise politseile avaldust kirjutada. 25.06.2008.a. on I. Naumenkov taotlenud asja läbivaatamist lühimenetluses (tl. 29). Ka kohtuistungil jäi ta lühimenetluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Talle on kohus selgitanud õigusi lühimenetluses, s.h. seda, et tunnistajaid ja kannatanuid kohtuistungil üle ei kuulata ning tal puudub võimalus neid küsitleda ning kohtus teeb otsuse kirjalike tõendite alusel. Süüdistatav lühimenetlusest ei loobunud. Kõiki kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et süüdistatava ütlused enesekaitsest on paljasõnalised ja ümber lükatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Kohtul pole alust kahelda kannatanute või tunnistajate ütlustes, sest need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega, s.o. arsti poolt fikseeritud vigastustega meditsiinilistes dokumentides. Kohus ei näe põhjust, miks abikaasa või tütar pidid ründama oma rahulikult kodus istuvat isa ning provotseerima teda kaklusele. Süüdistataval ei ole fikseeritud ühtegi vigastust ning ta ei ole soovinud ei tütre ega abikaasa vastutusele võtmist. Kohus leiab, et väited kannatanute rünnakutest on antud soovist vabaneda vastutusest ja hirmust saabuva karistuse ees. Kohus leiab, et I. Naumenkovi süü oma abikaasa ja tütre väärkohtlemises, neile vigastuste tekitamises ja füüsilise valu põhjustamises on tõendamist leidnud ja õigesti on süüdlase käitumine kvalifitseerutd
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Toimepandud kuriteo eest peab süüdlane ka karistust kandma. Karistuse mõistmisel lähtub kohus I. Naumenkovi süüst, kes on füüsilist valu ja vigastusi põhjustanud oma kahele lähedasele isikule. Nende tegude pealtnägijaks oli ka tema noorem tütar, kellele ta on põhjustanud psüühilisi üleelamisi. Teda ei takistanud selliselt käitumast ka korteris viibinud kõrvaline isik, tütre sõbranna. Vastutust kergendavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Varem on I. Naumenkov kriminaalkorras karistamata. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada I. Naumenkovi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, s.o. kohaldades tema suhtes
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohus nõustub prokuröriga, et käesoleval ajal töökohta mitteomav ning juhutöödest elatuvat I. Naumenkovi ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o. rahalise karistusega, sest ta peab täitma ka oma ülalpidamiskohustust laste suhtes ning tasuma süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kuna tegemist on varem karistamata isikuga, on põhjendatud ja otstarbekas mõista talle vangistus tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg ning seega on mõistetavast karistusest I. Naumenovil ära kantud 2 päeva eelvangistust. 4 Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdlasel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525 kroni. Määratud kaitsjale makstav tasu osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on kokku 1 439,60 krooni. I. Naumenkov on töövõimeline isik, ta ei ole esitanud andmeid oma halvast varalisest seisundis ning menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311 - 313, 315. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.