4-09-6877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2009.a. Pärnu Väärteoasja number 4-09-6877 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Golds
) § 7419 lg 1 järgi. 08.04.2009.a üldmenetluse otsusega nr. 2670,09,003283 on määratud G. Kozlovskile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
§ 7419lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, so 16 800 krooni.
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud G. Kozlovski suhtes lisakaristust
§ 7419lg 2 alusel, s.o.
juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks. Kaebuse sisu 28.04.2009.a. esitas G. Kozlovski kaitsja vandeadvokaat V. Krinal Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on ebaõige järgmiste asjaolude tõttu. G. Kozlovski on 50% ulatuses töövõimetuspensionär. Ta töötab OÜ-s Personaal bussijuhina ning tema tervislik 2
(8)4-09-6877 seisund ei luba muud tööd teha. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on liialt karm. G. Kozlovski leiab, et juhtimisõiguse äravõtmisega võeti temalt võimalus endale elatist teenida, mis võib omakorda kaasa tuua kodust ilmajäämise, kuna kaebaja ei suuda tasuda igakuist eluasemelaenu. Kaebaja märgib, et tal puuduvad kehtivad liiklusalased karistused ning G. Kozlovski saab aru oma rikkumisest ja kahetseb seda siiralt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 2 taotleb G. Kozlovski tühistada tema suhtes koostatud otsus kohaldatud lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 11.05.2009.a. kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
§ 7419
lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit 3,29 promillises alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik, nii endale, kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõidukijuhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni.
kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
§ 7419lg 1.
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Käesolevast kaasusest rääkides märgib menetleja, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on menetlusalusele isikule karistamise aluseks olnud korduvalt. Karistatud on menetlusalust isikut alates 2003.a. 2-l korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isikul on ka eelnevalt juhtimisõigus peatatud 3 kuuks. Sellest nähtub, et G. Kozlovski suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta G. Kozlovski kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 08.04.2009.a. koostatud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde, taotledes lisakaristuse osas otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt töötab ta bussijuhina ja ta on töövõimetuspensionär seoses seljavigastusega. Omal jalal suudab ta käia ja saab kasutada ka ühistransporti. 3
(8)4-09-6877 Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, kaebuse esitajat on tabatud korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiselt ja väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et G. Kozlovski kaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Väärteoprotokolli on G. Kozlovski 17.03.2009.a. andnud ütlusi (Väärteotoimik edaspidi VT, lk 3), et ta võttis viina koos sõpradega umbes 0,5 liitrit. VT lk 4 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 17.03.2009.a. kõrvaldati G. Kozlovski Audi 80 Avant reg. nr.-ga xxxxxx juhtimiselt, kuna ta oli joobeseisundis. VT lk 5 nähtub protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, selle kohaselt 17.03.2009.a. kell 17:10 mõõdeti G. Kozlovski alkoholijoobeks 0,78 mg/l. Protokolli kohaselt G. Kozlovski nõustus tuvastatud tulemusega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. VT lk 7 nähtub Lääne PP Pärnu PO osakonna saatekiri G. Kozlovskile haiglas alkoholisisalduse määramiseks veres. VT lk 8 nähtub SA Pärnu Haigla Kiirabiosakonna joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 21. Selle kohaselt G. Kozlovski läbivaatust teostas kiirabiarst V L, aktile on märgitud muuhulgas järgmist: läbivaatuse põhjus - liiklusprofülaktika; isiku välimus (riietus, vigastused) ja käitumine - tavalised; isiku teadvus (orienteerumine oma isikus, ajas, kohas, situatsioonis) orienteerub; isiku kaebused tervise suhtes – ei ole; ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul – kasutab liigeste tõttu valuvaigisteid; isiku vegetatiivsete reaktsioonide kirjeldus – esineb silmade sidekestade punetus; artikulatsioon – arusaadav; hingamissagedus – normaalne; nüstagm – horisontaalne; iiveldus, oksendamine – ei esine; tasakaal ja koordinatsioon – normaalne; Rombergi asend – püsib; kand-varvas kõndsirgjoonel – ebakindel; värin silmalaugudes – esineb; neuroloogilised ja kliinilised leiud – ei ole; anamneesis neuroloogilised või psüühilised haigused – eitab; oma sõnade järgi tarvitas viimati alkoholi – valget viina 0,5 liitrit; alkoholi lõhn suus – tajutav; laboriuuring: alkoholi sisaldus veres – 3,29 promilli. Arsti otsuse kohaselt esines G. Kozlovskil raske joove. Märge G. Kozlovskile otsuse tutvustamise kohta puudub. VT lk 13 nähtub, et G. Kozlovski on bussijuht OÜ-s Personaal. VT lk 14 ja15 nähtub SA Pärnu Haigla arve joobe tuvastamise ekspertiisi kohta. Kohtutoimik (edaspidi KT) lk 5 nähtub G. Kozlovski puude raskusastme ja lisakulude 4
(8)4-09-6877 tuvastamise otsus, selle kohaselt on tal keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ja puudest tulenevalt lisakulusid ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele ja majapidamisele 125% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 08.10.2008.a. kuni 31.10.2010.a. KT lk 6 nähtub G. Kozlovski pensionitunnistus, mille kohaselt on ta töövõimetuspensionil 50 % kuni 30.11.2010.a. Kohtuotsuse põhjendused Kaebuse esitaja tunnistab, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ja ta väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta. Kaebuse esitaja on seda sisuliselt tunnistanud nii väärteoprotokollis (VT lk 3) ütlusi andes ja alkoholijoobe tuvastamise protokollis (VT lk 5), kui ka kohtule esitatud seisukohtades. Lisaks on tõendatud esitatud süüdistuse järgi väärteo toimepanek sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus järgi, mille kohaselt 17.03.2009.a. kõrvaldati G. Kozlovski Audi 80 Avant reg. nr.-ga xxxxxx juhtimiselt, kuna ta oli joobeseisundis. Samuti alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamise protokolli kohaselt on tõendatud joobes sõitmine, sest selle järgi 17.03.2009.a. kell 17:10 mõõdeti G. Kozlovski alkoholijoobeks 0,78 mg/l ja fikseeriti protokollis ka mitmed alkoholijoobele viitavad välised tunnused nagu reaktsioonivõime aeglus, häiritud kõne, silmade sidekestade punetus, kergelt taaruv kõnnak, alkoholi lõhn, mis oli suus, riietel ja sõidukis. Protokolli kohaselt G. Kozlovski nõustus tuvastatud tulemusega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Lisaks, täiendavalt joobeseisundi olemasolu G. Kozlovskil kinnitab SA Pärnu Haigla Kiirabiosakonna G. Kozlovski joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 21, mille kohaselt alkoholijoove tuvastati G. Kozlovskil nii väliste tunnuste järgi kui ka vereproovi alusel, millega määrati alkoholisisaldus G. Kozlovski veres. Vaidlus puudub selles, et G. Kozlovski alkoholisisalduse määramiseks veres SA-sse Pärnu Haigla saadeti ja kiirabi arst V L joovet tuvastas. Kohus leiab, et nimetatud joobeseisundi tuvastamise aktis on tuvastatu vormistatud ilma oluliste rikkumisteta ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a. määruses (edaspidi Määrus) nr. 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ §-le 12. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendite alusel on tuvastatav, et G. Kozlovski juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega on ühtlasi ka
§-s 7419 lg-s 1 ja LE § 76 p-s 1 sätestatud kõik nõutavad objektiivsed tunnused täidetud. Antud väärteo subjektiivne koosseis on aga tuvastatud G. Kozlovski enda ütlustega, ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis otsese tahtlusega, kuna ta väärteoprotokolli antud ütluste kohaselt oli eelmisel päeval koos sõpradega võtnud viina. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta, seega G. Kozlovski on süüdi esitatud süüdistuse kohaselt
§-s 7419 lg-s 1sätestatud väärteo toimepanemises. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I. Kohus ei tuvasta kaebuse esitajal karistust raskendavaid asjaolusid. 5
(8)4-09-6877 Erinevalt kohtuvälise menetleja otsusest leiab kohus, et kaebuse esitajal siiski esines kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine ja kahetsus. G. Kozlovski ei ole alates kinnipidamisest eitanud, et ta oli alkoholi tarbinud, kui ta autoga sõitis. Samuti nõustus ta alkomeetrinäiduga ja loobus vereproovi andmisest (VT lk 5). Sealjuures 24.03.2009, s.o. vastulause esitamise tähtaja jooksul, teatas G. Kozlovski ka kohtuvälisele menetlejale kirjalikult (KT lk 11 ja 12), et ta peatati kinni ja ta oli alkoholijoobes ning sellega seoses on tal väga kahju, paludes kergemat karistust. Nimetatud kergendavat asjaolu kohus arvestab kaebuse esitajale karistuse mõistmisel. II. Kohtuväline menetleja on palunud oma otsus jõusse jätta, kuna isik juhtis mootorsõidukit raskes alkoholijoobe seisundis, veres oli alkoholi sisaldus 3,29 promilli ja ta on varem karistatud samade tegude eest (KT lk 8). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollist nähtuvalt, ei ole kaebuse esitajat aga süüdistatud 3,29 promillises alkoholi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, vaid joobeks on märgitud süüdistuses üksnes 0,79 mg/l kohta. Kohtul puudub võimalus isiku süü raskendamiseks sõltumata esitatud tõenditest, kui seda ei võimalda süüdistuse tekst. Kaebuse esitaja süü raskuse hindamisel peab seetõttu kohus asuma seisukohale, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit keskmises ja mitte raskes alkoholijoobe seisundis süüdistuses toodud ajal. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel ei saa pidada ka kaebuse esitajale mõistetud pea maksimaalset rahatrahvi summat õigeks. Süü suuruse hindamise juures on oluline ka joobeastme suurus. Süü suurus on omakorda esitatud süüdistuse alusel isiku karistamise aluseks. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a. määruses nr. 120 (edaspidi Määrus) reguleeritakse joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord. Määruse § 19 lg 1 p-s 3 on sätestatud keskmine alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres. Kaebuse esitajat süüdistatakse 0,79 mg/l alkoholijoobe seisundis sõitmise eest, mis ületab 0,76 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit keskmises alkoholijoobe seisundis. III. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31 lg 1 kohaselt karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Kustutamise tähtajad on sätestatud KarRS § 25 lg 1 p-s 1, mille kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi – ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude puhul. Kaebuse esitajat on karistusregistri arhiivi andmetel karistatud: 20.06.2003.a. karistati
§-s 7419 järgi, täitmise kuupäevaks on märgitud 07.07.2003.a. 13.12.2004.a. karistati
§-s 7417 järgi, täitmise kuupäevaks on märgitud 23.12.2004.a. 03.07.2006.a. karistati
§-s 7419 ,
§-s 7435 ja
§-s 7417 järgi, täitmise kuupäevaks on märgitud 21.10.2006.a. Eelkirjeldatud karistatus kustus ja minetas oma õigusliku tähenduse 21.10.2007.a. ja seetõttu kanti nimetatud andmed arhiivi nagu nähtub ka karistusregistri teatisest. Kohus oma otsuse 6
(8)4-09-6877 aluseks kustunud ja õiguslikku tähendust minetanud karistatusi karistuse mõistmisel eripreventiivses ega muus mõttes ei saa arvesta. Isik on oma eelnevad samaliigilised karistused riigi ees kandnud ja seaduse alusel on tagatud talle sellega nende õigusliku tähenduse kustumine. Kaebuse esitajat on karistatud küll muu liiklusrikkumise eest
§ 7435järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o.
summas 180 krooni ja trahvi täitmise kuupäevaks on märgitud 06.11.2008.a. Järelikult käesolevaks ajaks ei ole nimetatud karistus kustunud, kuid tegemist on nähtuvalt karistusest väikese
rikkumisega, mis kohtu arvates ei eelda eripreventiivsest vaatenurgast kaebuse esitaja karistuse karmistamist. IV. Kohus leiab, et kaebuse esitaja süüd aga suurendab asjaolu, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit joobeseisundis just linnas ja ajal, mil on kõige suurem liikumine tänavatel ehk pärast tööpäeva lõppu 17.03.2009.a., s.o. teisipäeval kell 17:03, suurendades seeläbi oma liiklemisega ohtu tänavatel. Seda asjaolu kohus arvestab karistuse mõistmisel. V.
§-s 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus ei pea seega ülaltoodud tuvastatud asjaolude pinnalt põhjendatuks kaebuse esitaja karistamist sanktsiooni maksimumi lähendase karistusega, s.o. 280 trahviühiku ulatuses ja seetõttu kohus tühistab karistuse osas kohtuvälise menetleja otsuse. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kaebuse esitajat tuleks siiski karistada
§-s 7419 lg-s 1 ette nähtud rahatrahvi arvestuslikult kõrgeima keskmise sanktsiooni järgi - 200 trahviühikuga, s.o. summas 12 000 krooni.
§-s 7419 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kaebuse esitaja taotles kogu lisakaristuse tühistamist, lisades oma kaebusele ka Sotsiaalkindlustusameti otsuse tema suhtes puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta (KT lk 5) ja töövõimetuspensioni 50% tunnistuse (KT lk 6). Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi aga selle juurde, et ta puue võimaldab tal jalgsi kõndida ja ta saab kasutada ka ühistransporti. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit vältimatult just oma liikumispuude tõttu. Sel põhjusel kohtu jaoks puuduvad alused täielikult lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. VT lk 13 nähtub, et G. Kozlovski on bussijuht OÜ-s Personaal. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et G. Kozlovski töötab bussijuhina juba 9 aastat. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja tervislik seisund ei luba tal muud tööd peale bussijuhtimise teha (KT lk 2). Kohus on arvamusel, et isikut, kelle elukutse on seotud mootorsõiduki juhtimisega saab edaspidi antud süüteo toimepanemisest samuti efektiivselt hoiduma sundida lisakaristuse kohaldamisega. Nimetatud lisakaristus peaks eripreventiivselt andma G. Kozlovskile küllaldase signaali, et ka edaspidi sarnaste süütegude toimepanemine hakkab mõjutama otseselt tema toimetulekut, sealhulgas võimalust maksta eluasemelaenu nagu kaebuse esitaja ise on märkinud (KT lk 2) ning karistuse mõistmise loogikast lähtudes ei saa sarnaste süütegude eest süüdimõistmine samase süü suuruse korral minna üldreeglina karistuse osas kunagi kergemaks. Eeltoodud alusel tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse mõistmise osas, mõistes samas aga
§ 7419lg 2 kohaselt G. Koslovskile lisakaristusena sõiduki juhtimise 7
(8)4-09-6877 õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Menetluskulu VT lk 14 ja15 nähtub SA Pärnu Haigla arve joobe tuvastamise ekspertiisi kohta, mille kohaselt ekspertiisi eest tasuti 1590 krooni. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsusega on mõistetud kaebuse esitajalt nimetatud menetluskulu välja üksnes pooles ulatuses, s.o. summas 795 krooni, ei saa ka maakohus raskendada VTMS § 132 p 2 kohaselt kaebuse esitaja olukorda ning VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alustel mõistab maakohus samuti temalt välja 795 krooni ekspertiisi eest. Indrek Nummert Kohtunik 8
(8)