← Eesti

1-09-356/8

Obsah (5)§ 238§ 180§ 318§ 68§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-356 (08237300365) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu

§ 238

lg 2 alusel vähendada Vilja Malvele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

  1. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada vangistus ühiskondliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö maht 120 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud. Määrata Vilja Malve üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju Maakohtu 2 kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Vilja Malve kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontroll-nõudeid ja kohustusi, mis on järgmised: Süüdimõistetu on kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 5.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel mõista Vilja Malvelt menetluskulud riigituludesse välja osaliselt, s.o poole sundraha (3262 krooni ja 50 sendi) ulatuses. Määratud kaitsjale makstud tasu 1935 krooni ja 20 senti ning pool sundrahast (3262 krooni ja 50 senti) jätta riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Vilja Malve, 1-09-356, sundraha. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

  1. Vilja Malvele esitati süüdistus selle kohta, et ta 01.09.2008.a. kella 20:30 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Ämari alevikus Lennu 30 maja juures lõi kõrvaliste alaealiste isikute juuresolekul käega EH vasemale peapiirkonda, mille tagajärjel kukkus EH pikali ning seejärel lõi käega selja piirkonda, mille tagajärjel EH tundis füüsilist valu ja sai 3 tervisekahjustusi – selja põrutuse ja hematoomi selja piirkonda. Ühtlasi rikkus V. Malve selle teoga avalikus kohas käitumise norme ja riivas teiste isikute turvalisust. Seega Vilja Malve pani vägivallaga avalikku korda rikkudes toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Kohus arutas asja lühimenetluses ning uuris järgmisi kohtuistungil avaldatud tõendeid: E H (tl. 4-5, 8) ja EH(tl. 11-12kohtueelses menetluses kannatanutena antud ütlused); arstitõend (tl. 14); K S (tl. 17); A M (tl. 20); R N (tl. 28) ja V A kohtueelses menetluses tunnistajatena antud ütlused (tl. 32) ning Vilja Malve kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (tl. 40). Samuti kuulati kohtus tema taotlusel üle süüdistatav Vilja Malve. Loetletud tõenditest jätab kohus

§ 68

lg 5 alusel tähelepanuta EH ütlused, kuivõrd EH ei näinud sündmust vahetult pealt, vaid vahendas oma pojalt kuuldut. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus leiab, et süüdistus on tõendatud osas, milles V. Malvet süüdistatakse EH vastu pead löömises. Nii kannatanu EH kui tunnistajad on selles osas kirjeldanud toimunut sarnaselt. EH oli
  2. septembril
  3. a kella 20:30 paiku koos R. N ja K. S Lennu 30 maja lähedal oleva kiige juures. Nende juurde tulid AMja V. A . AMhakkas R. N kiigelt ära ajama, EH läks aga R. N kaitsma. Tekkinud tüli käigus AMja EH lõid teineteist. Seejärel jooksis laste juurde AM ema V. Malve. Märgates V. Malvet püüdis EH ära joosta, kuid V. A hoidis teda kinni. Jõudnud EH juurde, lõi V. Malve teda, nii et viimane kukkus ja hakkas nutma. EH kirjeldas toimunut järgmiselt (protokolli kirjapilt muutmata): „[O]lin koos R ja K , sinna tuli A koos V , A läks R juurde, sõnaliselt hakkas noris, seejärel hakkas A R togima käega vastu õlga, mina läksin vahele ja ütlesin, et jätku järgi, A hakkas mind lükkama ja lööma käega, mina ütlesin, et jätku järgi muidu löön vastu ja A lõi mind uuesti ja siis lõin vastu A vastu kätt. Nägin, et eemalt läheneb A ema joostes, tahtsin ära joosta kuid Veronika haaras minust kinni, ma ei saanud ära joosta. Tahtsin sellepärast ära joosta, et A ema on mind ka varem rünnanud ja kardan A ema. Jooksu pealt lõi A ema mulle vastu pead – vasakule poole, mul oli löögist väga valus. Kukkusin, tõusin ja hakkasin ära jooksma, A ema lõi mind vastu selga käega…“ (tl 11). Tunnistajad on öelnud löömise kohta järgmist: K. S on öelnud: „Ämari 30 maja koridorist tuli välja A ema ja lõi E rusikaga vastu pead, E kukkus, tõusis püsti ja läks koju ära.“ (tl 16). R Nüüd on öelnud järgmist: „…ja siis tuli kuskilt, kust ma ei tea, A ema ja lõi E vastu pead rusikaga, E kukkus pikali ja läks koju.“ (tl 28). VA on öelnud järgmist: „Mina hoidsin E kinni kuni tuli kohale A ema, sest arvasin, et A ema vaid räägib E, et nii ei tohi käituda. Kohale jõudes A ema haaras E õlast E hakkas rabelema, A ema seisis E kõrval, üks A ema käsi oli õlavarrest kõverdatud ja E püüdes vabaneda haardest läks vastu A ema kätt, kukkus ja jooksis minema.“ (tl 32) AM on öelnud järgmist: „…Veronika püüdis E kinni ja siis haaras minu ema E õla piirkonnast, seejuures vist minu ema käsi tabas ka E pead, E hakkas nutma, ja läks koju.“ Kohtuistungil andis V. Malve ütlusi selle kohta, et võttis E. H varrukast kinni ja raputas teda, seejuures läks käsi kogemata tema pea vastu. Samalaadseid ütlusi andis V. Malve kohtueelses menetluses kahtlustatavana (tl 40). 4 Seega on nii kannatanu, kõik tunnistajad, kui ka süüdistatav andnud ütlusi selle kohta, et V. Malve käsi tabas EH pead. Kui kannatanu ning tunnistajad K. S ja R. N on rääkinud lihtsalt vastu pead löömisest, siis süüdistatav, tema tütar AM ning E H kinni hoidnud V. A on väitnud, et süüdistatav haaras kannatanul õlast ning seejuures kogemata tabas käega ka pead. Arvestades, et nii kannatanu kui tunnistajate ütluste kohaselt tuli V. Malve E. H juurde joostes ning EH sõnul lõi V. Malve teda jooksu pealt, ei saa välistada seda, et V. Malve tahtis haarata E H õlast, kuid tabas seejuures pead. Arvestada tuleb seejuures aga, et nii kannatanu kui tunnistaja ütlustest tulenevalt oli hoop vastu pead tugev. Nimelt väitis kannatanu, et tal oli väga valus. Tunnistajad on aga andnud ütlusi selle kohta, et löögi tulemusel EH kukkus, hakkas nutma ja läks ära. Erinevalt süüdistatavast ei ole ükski tunnistajatest märkinud seda, et löögi ja kukkumise vahel oleks olnud viivitus.
  4. Kohus ei pea süüdistust tõendatuks osas, mille kohaselt V. Malve lõi E H selga. Selga löömist ei ole maininud keegi toimunut pealt näinutest, vaid see väide tugineb vaid kannatanu enda ütlustel. Toimiku materjalide hulgas (tl 14) on küll arstitõend
  5. septembrist 2008, mille kohaselt on 02.09.
  6. a patsiendil tuvastatud seljal nimme piirkonnas u 1,5 cm lülisambast vasemal väike verevalum ning teine verevalum veidi kõrgemal. Samas ei ole verevalumeid kirjeldatud ega antud hinnangut nende vanusele. Seega puudub alus väita, et need verevalumid on tekitanud EH just V. Malve.
  7. Kohus leiab, et käesoleval juhul tegu vastab KarS § 263 p 1 objektiivsele koosseisule. Riigikohus on oma
  8. septembri
  9. a (asi nr 3-1-1-78-05) ja
  10. mai
  11. a (asi nr 3-1-17-07) otsustes märkinud, et kvalifitseerimaks tegu KarS § 263 järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Kohus leiab, et konflikti agressiivne lahendamine avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul ei ole ilmselgelt kooskõlas üldtunnustatud käitumisnormidega ka kujutab endast seega avaliku korra rikkumist.
  12. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et tegu on pandud toime kaudse tahtlusega. Seejuures arvestab kohusjärgmisi asjaolusid: Isegi, kui V. Malve tahtis E H haarata, oli tema liigutus selline, et vähemalt osa tunnistajaist mõistis seda löömisena. Tehes sellise liigutuse poisi suunas, keda hoitakse kinni ja kes rabeleb, ei olnud V. Malvel mingit alust eeldada, et ta käsi kannatanut ei taba. Arvestades, et V. Malve oma sõnul haaras E H õlast ja raputas teda, oli süüdistataval üldine tahtlus tarvitada EH suhtes vägivalda, s.o V. Malve möönis, et teeb EH haiget.
  13. Arvestades, et EH löömise tingis EH ja V. Malve tütre AM eelnev omavaheline kaklus, tuleb aga hinnata ka seda, kas V. Malve tegutses hädakaitses, mis välistaks vastavalt KarS § 28 tema teo õigusvastasuse. Sel alusel on õigusvastasus välistatud juhul, kui isik vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele. S.t õigustatud on tegu, mis on suunatud sellise ründe lõpetamisele. „Vahetu või vahetult eesseisva ründe“ all mõeldakse olukorda, kus tõrjutakse kohe algavat või juba alanud ja seni kestvat rünnet, kusjuures see rünne peab olema õigusvastane. Käesoleval juhul tõusetub esiteks küsimus, kas EH tegu on käsitatav õigusvastase ründena, kuna E Malve ja AM on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kumb neist esimesena lõi. Kohus märgib aga, et isegi, kui AM löömist EH poolt käsitada õigusvastase ründena, oli rünne selleks ajaks, kui V. Malve jõudis EH juurde, lõppenud. Nii kannatanu kui tunnistajate ütluste kohaselt üritas EH V. Malve eest ära joosta, kuid V. A hoidis teda kinni. Järelikult ei olnud E. H löömine vajalik ründe lõpetamiseks ja V. Malve ei tegutsenud hädakaitses.
  14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. Malve tuleb KarS § 263 p 1 alusel süüdi mõista. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse seda, et V. Malve on töötu ning seda, et 5 kohtuistungil viimase sõna raames ütles süüdistatav, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust, asendades selle üldkasuliku tööga. Karistuse määra valikul arvestab kohus seda, et tegu seisnes ühekordses löömises. Ka võtab kohus arvesse, et karistusregistri õiendi kohaselt V. Malvel varasemaid karistusi ei ole. Seega on alust karistada süüdistatavat alammäära lähedase karistusega (vangistuse alammäär on üks kuu). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et tegu pandi toime lapse suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud alammäärale vastava karistuse kohaldamine. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest tulenevalt karistab kohus V. Malvet KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 3 (kolm) kuud. Kuna kohus arutas kruiminaalasja lühimenetluses, vähendab kohus

§ 238

lg 2 alusel Vilja Malvele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendab kohus vangistuse ühiskondliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö maht 120 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Vilja Malve kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontroll-nõudeid ja kohustusi, mis on järgmised: Süüdimõistetu on kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 9. Tagamaks karistuse täitmist, leiab kohus, et tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning seejärel tühistada. 10.

§ 180

lg 1 näeb ette, et süüdimõistva otsuse tegemisel mõistetakse süüdimõistetult välja menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas asjas sundraha, mille suurus vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 6525 krooni, ja määratud kaitsjale makstud tasu, mille suurus on 1935 krooni ja 20 senti.

§ 180

lg 3 annab kohtule õiguse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kui süüdimõistetu ilmselgelt ei ole võimeline neid tasuma. Arvestades, et süüdistatav on töötu ja kasvatab last, leiab kohus, et V. Malvelt tuleb menetluskulud mõista välja osaliselt, nimelt 50% sundrahast, s.o 3262 krooni ja 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu ning pool sundrahast (3262 krooni ja 50 senti) jätta riigi kanda. 11. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§ 238, § 306; § 311-313.

Sten Lind Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.