1-09-7652/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.06.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-7652 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksander RÕBNIKOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksander RÕBNIKOV sünd. 04.04.1971, isikukood 37104040046, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 31.07.2006 ja lõpp 12.07.2009 Jätta Aleksander RÕBNIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 20.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksander Rõbnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Aleksander Rõbnikov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.02.2004 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuud 13 päeva. Sama otsusega määrati Aleksander Rõbnikovile KarS §74 alusel katseaeg 2 aastat. Tartu Maakohtu 29.08.2006 määrusega tühistati Aleksander Rõbnikovi suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja Aleksander Rõbnikov saadeti kandma karistusena mõistetud vangistust 2 aastat 11 kuud 13 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on Tartu Vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Vabanemiseelne toimetulekuprogramm. Alates 12.02.2009 asub kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Hetkel kinnipeetav ei tööta. Kinnipeetaval puudub peale vabanemist elukoht. Kuna ta on sisse kirjutatud Tartu linna, võib tal osutuda võimalikuks asuda elama sotsiaalpinnale. Enne vangistust oli kinnipeetaval olemas töökoht ja kinnipeetav ei näe ka edaspidi probleemi töökoha leidmisega. Vanglas kinnipeetaval materiaalselt toetajaid ei ole. Samuti puuduvad kinnipeetaval lähedased isikud. Kinnipeetav on kasvanud lastekodus, suhted päritoluperekonnaga puuduvad. Kuriteo sooritamisel avaldas mõju alkohol ja sõltuvus kaaslastest. Kinnipeetav kinnitab, et edaspidi suudab alkoholist hoiduda. Kinnipeetava käitumine on rahulik ja tuleviku väljavaated on realistlikud. Kinnipeetav on viibinud kriminaalhoolduse käitumiskontrollil, mil ei täitnud temale kohaldatud kontrollnõudeid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalselt vangistuses viibinud kolmel korral. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, samuti on toime pannud isikuvastase kuriteo. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav kasvanud lastekodus, tal on olnud kooselu, mis lõppes endise elukaaslase sõnul kinnipeetava alkoholi kuritarvitamise tõttu enne tema viimast vangistust. Vabaduses moodustas kinnipeetava suhtlusringkond asotsiaalsete eluviisidega alkoholi kuritarvitajatest. Vangistuses on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt, osalenud sotsiaalprogrammis Vabanemiseelne toimetulekuprogramm. Enne vangistust elas kinnipeetav Tartus endisele elukaaslasele kuuluvas korteris, kuid kooselu lõppemise tõttu puudub kinnipeetaval käesoleval ajal vabanemisel elamispind. Vabanedes puudub kinnipeetaval ka kindel töökoht. Endise elukaaslase sõnul puuduvad kinnipeetaval raha otstarbekaks kulutamiseks vajalikud väärtushinnangud. Vastavalt Täitise andmetele on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 14 086 krooni ulatuses. Arvamuse kohaselt kuritarvitas kinnipeetav vabaduses alkoholi. SA TÜK Psühhiaatriakliinikus on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, isikuvastase kuriteo ja varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on kinnipeetav olnud allutatud kahel korral käitumiskontrollile. Mõlemal juhul on tingimisi vabadusekaotus pööratud täitmisele. Kriminaalhooldaja leiab, et antud momendil on kinnipeetava uue kuriteo riskid väga kõrged ning ainult kriminaalhooldaja abi ja toetus ei ole piisavad riskitegurite maandamiseks. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksander Rõbnikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest, kuid märkis, et tegelikkuses tal 1-aastast katseaega vaja ei ole. vabastamise küsimuse jättis ta kohtu otsustada. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemisel ei ole tal elukohta, kavatseb minna küsima sotsiaalelamispinda. Kas Tartu linnal on 2 sotsiaalelamispinda, kas on vaba pinda ja kas Tartu linn võimaldab pinda just kinnipeetaval, viimane ei teadnud. Prokuröri abi Ave Arnim palus maakohtu istungil jätta taotlus rahuldamata, kuna puudub vabanemiseks oluline tingimus – elukoht. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Aleksander Rõbnikov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Aleksander Rõbnikov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tartu Linnakohtu 28.10.1998 otsusega mõistetud 1 aasta pikkust katseaega rikkus ta uue kuriteo toimepanemisega, Tartu Maakohtu 05.02.2004 otsusega kohaldatud käitumiskontrolli ajal jättis kinnipeetav korduvalt täitmata registreerimiskohustuse, samuti rikkus ta kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ning ei täitnud talle kohtu poolt määrusega kinnitatud rahalist kohustust. Eeltoodust nähtub, et Aleksander Rõbnikov on isik, kes ei õigusta usaldust ja ei täida tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid. Maakohtul puudub veendumus, et kolmandal korral on ta selleks valmis. Kinnipeetav on maakohtu istungil nimetanud oma elukohaks vabanemisel Tartu linn sotsiaalmaja. Asja materjalidest puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas Tartu linn võimaldab kinnipeetavale peale vabanemist sotsiaalelamispinda. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kuna ta on juba toime pannud varavastaseid kuritegusid, on seega vabanemisel oht uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks eeskätt majandusliku olukorra parandamiseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub lähedaste isikute toetav ring. Endise elukaaslase sõnul on nende kooselu lõppenud. Maakohus leiab, et sellise toetuse puudumine isikul, kes vabaneb peale peaaegu 3-aastast vangistust, on ülimalt oluline. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjuseks kindla elukoha puudumine. Tingimisi vangistusest enne tähtaega vabanemisega kaasaskäiva kriminaalhoolduse teostamiseks on vajalik elukoha olemasolu ja selle puudumisel ei ole kriminaalhooldus võimalik. Seega ei ole võimalik ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4