1-08-6305/1

(08240100123)29.07.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Aleksei Ivanovi süüdistuses KarS § 424 järgi Tegi kindlaks: Aleksei Ivanovile ile on süüdistus esitatud selles: Olles varem karistatud Viru Maakohtu 01.03.2006 kohtuotsusega KarS § 424 alusel üldkasuliku tööga 60 tundi, karistusandmed ei ole kustunud, 07.01.2008 Ida-Virumaal juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seega Aleksei Ivanov, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.07.2009 kehtib Karistusseadustiku uus redaktsioon, mille kohaselt: „§

1. Mootorsõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. [RT I 2008, 54, 304 – jõust. 1.07.2009], muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne
2. juulit
3. a“ Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda isiku kohtu alla andmise ja antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Alates 01.07.2009 kehtib Liiklusseaduse uus redaktsioon, mille kohaselt: „§ 20.- Sõiduki juhtimise keeld …

(31)Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning 2 väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.“ Joobe tuvastamise protokollist lk 4 nähtub, et Aleksei Ivanovi puhul tuvastati, et tema organismis sisaldub alkohol, mille sisaldus võiks orienteeruvalt olla 0,83 mg alkoholi 1 liitri väljahingatavas õhus. Enne 01.07.2009 kehtinud joobeseisundi mõiste ja selle tuvastamise korra kohtupraktika kohaselt, lähtuti sellest, et KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseis ning LS § 74-19 ettenähtud väärteokoosseis on täidetud, kui on tuvastatud isiku veres või tema väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse fakt. Joobeastme määramist või alkoholi konkreetset sisaldust polnud vaja tuvastada. Sellele on olnud osundatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-47-05, 06.06.2005, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „Maakohus on põhjendamatult leidnud, et alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Liiklusseadus, mis annab joobeseisundi mõiste, ei tunne eraldi mõistet "alkoholi tarvitamise tunnused". Kõnealune mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 19, mille pealkiri on "Alkoholijoobe raskusastme määramine". Selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud: "

(1)Väljahingatava õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt: 1) alkoholi tarvitamise tunnused - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav." Eelnevast tuleneb üheselt, et alkoholi tarvitamise tunnused kujutavad endast (kergeimat) joobeastet (sama seisukohta on Riigikohus väljendanud

1. oktoobri
2. a otsuse punktis 8 väärteoasjas nr 3-1-1-119-03 - RT III 2003, 32, 330). Seejuures selgub joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 kõrvutamisel, et nii alkoholi tarvitamise tunnuste kui kerge joobe puhul on väljahingatavas õhus alkoholisisalduse alammääraks 0,10 mg/l. Vahemikus 0,10 kuni 0,24 mg/l sõltub alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu ja kerge joobe olemasolu piiritlemine sellest, kas isikul on sedastatav kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine või mitte. Liiklusseaduse § 20 lg 3, mis määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla (vt ka Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-04 - RT III 2004, 39, 359). Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l.“ 3 Alates 01.07.2009 määratleb seadus joobeseisundit, lähtudes kõigepealt isiku organismis tuvastatust alkoholi konkreetsest sisaldusest. Politseiseaduse § 15-8 lg 1 sätestab, et joobeseisund kontrollitakse algul indikaatorvahendiga, positiivse tulemuse puhul tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Politseiseaduse § 15-8 lg 3 sätestab, et liiklusalaste rikkumiste seotud süütegudel ei saa piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Järelikult, alates 01.07.2009 kehtima hakanud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist puudutava seadusemuudetusega on kehtestatud kord, mille järgi nimetatud liiki süütegu on tuvastatud siis, kui isiku veres või tema väljahingatavas õhus on tuvastatav konkreetne milligrammides mõõdetud alkoholi sisaldus. Juba
5. aastal selgitas Riigikohus, et politsei kasutusel olevad joobeseisundi kontrollimiseks ettenähtud seadmed ei ole tõenduslikud alkomeetrid, vaid indikaatorvahendid. Indikaatorvahend ei näita konkreetset alkoholisisaldust milligrammides või promilli, vaid üksnes seda, et isiku organismis sisaldub alkohol. Kohus tsiteerib, 3-1-1-87-05, 10.10.2005: „Eelnevalt nimetatud Korra § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
6. veebruari
7. a määruse nr 67 "Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 19 lg 2 kohaselt tuvastab ametiisik joobeseisundit mõõteriista või indikaatorvahendiga. Liiklusjärelevalve teostamise korra § 19 lg-s 2 kasutatakse seejuures mõistet "hingeõhus alkoholisisaldust näitav indikaatorvahend", millest nähtub, et indikaatorvahend on seade, millega tuvastatakse üksnes väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise fakt, kuid ei mõõdeta alkoholi hulka väljahingatavas õhus. … Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, kelle pädevusalaks on muuhulgas usaldatavusalane järelevalve legaalmetroloogia vallas, kodulehe andmetel on Eestis praegu kasutusel olevad alkomeetrid kõik, seega ka käesolevas asjas kasutatud alkomeetrid, indikaatorvahendid (http://www.tji.ee/?op=body&id=154). … Kuna indikaatorvahend ei ole mõõteriist, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, ei saa absoluutse kindlusega väita, et nimetatud piirmäärasid on ületatud….“ Sama seisukohta kinnitas Riigikohus lahendis 3-1-1-30-06, 18.05.2006, otsuse p
8. Ülaltoodust nähtub, et kuna enne 01.07.2009 ei kasutanud politsei tõenduslikke alkomeetreid ega kasutanud võimalust toimetada isikuid raviasutusse vereanalüüsi võtmiseks ja seejärel pädeva ekspertiisiasutuse poolt vastava ekspertiisi tegemiseks, peab kohus teha järelduse, et enne 01.07.2009 indikaatorvahendiga tuvastatud joobeseisund, ei vasta alates 01.07.2009 kehtima hakanud joobeseisundi definitsioonile ja selle tuvastamise korrale. 4 Aleksei Ivanovi puhul sedastati, et tema väljahingatavas õhus on 0,83 mg alkoholi ühe liitri kohta, kasutati indikaatorvahend Alcoquant J
9. Tegelikult aga ei ole õiguslikku alust väita, et isiku organismis on just selline konkreetne alkoholi sisaldus, sest indikaatorvahend ei ole mõõterist ega näita alkoholisisaldust milligrammides. Isikule esitatud süüdistusest ei nähtu, et tema kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid oleksid tugevasti häiritud või muutunud, mille tõttu ta ei oleks ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Tuleb mitte ainult konstateerida isiku kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tugevat muutmist, vaid näidata milles see seisneb, milles seisneb isiku ilmselge võimetus juhtima mootorsõidukit. Samuti kohus märgib, et tõendada tuleb ka sedagi, et isiku funktsioonid ja reaktsioonid on tugevasti häiritud just alkoholi tarbimisest tingituna, mitte aga väsimusest või haigusest. Seega A. Ivanovi seisund ei vasta alkoholijoobe seisundi tunnustele LS § 20 lg 3-1 p 1 ja 2 mõttes. Vastavalt KarS § 5 lg 2, seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et isikut ei saa kohtu alla anda ning kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile menetlusliku otsustuse tegemiseks. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Aleksei Ivanovi süüdistuses KarS § 424 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja Oleg Gorškaljovile. Kohtunik Inna Kirsipuu