§-de 189, 193 järgi on väärteomenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohus tuvastas: 19.05.2009.a esitas Ilja Britikov Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 19.09.2008 üldmenetluse otsusele väärteoasjas 2330,08,012725. 1
) § 114 lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et 25.08.2008.a koostas kohtuväline menetleja Ilja Britikovi suhtes väärteoprotokolli nr AB1068064. Ilja Britikovile on
järgi selgitatud tema õigusi menetlusaluse isikuna ja seda asjaolu on ta kinnitanud allkirjaga protokollis. Samuti on Ilja Britikov kätte saanud väärteoprotokolli ärakirja, mida kinnitanud oma allkirjaga. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.09.2008.a. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 19.09.2008.a ning selle peale on võimalik esitada kaebus kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mis kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 09.10.2008.a. Kaebus kohtule esitatud 19.05.2009.a.
kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused väärteoasjades nr 3-1-1-77-98 ja 3-1-1-144-03). Kaebuse esitaja palub kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuna tema ei ole otsusega tutvunud ning ta peab otsust õigustühiseks. Otsusest sai ta teada kohtutäitur Krista Järveti teatest täitemenetluse algatamise kohta 05.02.2009.a. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud põhjusi millistel Ilja Britikov ei ole kohtuvälise menetleja otsusega õigeaegselt tutvunud ja selle peale kaebuse esitanud. Ilja Britikov oli teadlik, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.09.2008.a. Kaebuses ei ole toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal otsuse kättesaamist ja kaebuse kohtule esitamist. Asjaolu, et ta pidas otsust õigustühiseks, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamata jätmiseks ning kaebetähtaja möödalaskmiseks. 2
Kohus peab vajalikuks samuti märkida, et kaebuse kohaselt sai Ilja Britikova tema suhtes tehtud otsusest teada 05.02.2009.a kohtutäiturilt, kuid kaebuse kohtule esitas ta 3 kuu möödumisel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja toodud põhjus ei ole objektiivne takistus KrMS § 172 lg 2 tähenduses, mis tegi kaebuse esitaja jaoks võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, kuna kaebuse esitaja teadis otsuse tegemisest. Kohtuvälise menetleja otsus oli väärteoprotokollis märgitud ajaks tehtud ja menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna pole tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas Ilja Britikovil kaebust tähtaegselt esitada, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata. Kuna kohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, tuleb kaebus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.