1 ,
1 järgi kokkuleppemenetlus Prokurör Kristi Keldo Süüdistatava andmed Andres Mäekallas (elukoht ja aadress: XXX XX-X; isikukood: 37111226516, kriminaalkorras varem karistatud ei ole; tõkend: elukohast lahkumise keeld) advokaat Rainer Objartel (Advokaadibüroost Karl Saavo) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239- § 249 kohus, otsustas: Süüdi tunnistada Andres Mäekallas
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Andres Mäekallas
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõista Andres Mäekallasele 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.1124.11.2008.a, so 2 päeva ja karistuseks mõista Andres Mäekallasele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andres Mäekallas ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend –elukohast lahkumise keeld -tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista KrMS 179 lg. 1 p. 2 ja KrMS § 180 lg. 3 alusel Andres Mäekallaselt menetluskulusid vähendatud summas, s.o. 4000(neli tuhat)krooni riigieelarvesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 126 alusel konfiskeerida kuriteo esemeks olnud vara (asuvad Lõuna Politseiprefektuuri relvaruumis; võetud aktiga 260 5.12.2008 hoiule ; tl. 16-17) : 1)5- lasulise 7,62 kal 1891. a .mudeli vintpüssi 76793 kärbik(üldpikkus 810 mm, relvaraua pikkus koos padrunipesaga 280
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise. -2008.a novembri alguses Pärnumaal X vallas X külas leidis endale kuuluvast X talust ühe purgi kasutamiskõlbulikku suitsuta püssirohtu, mille toimetas edasi enda elukohta Tartus XXX XX-X ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas XXX XX-X kuni see 22.11.2008.a politseiametnike poolt ära võeti, omamata selleks Lõhkematerjaliseaduse §-s 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ning rikkudes sellega Relvaseaduse § 45, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ning Relvaseaduse § 46 lg 5 p 6 mille kohaselt võib füüsiline isik relvaloa olemasolul hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta. Sellega Andres Mäekallas pani toime
MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale eeluurimisel poolt Andres Mäekallas’le osutatud õigusabi eest kokku 991.20 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi maksumus 2205 krooni Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.11- 24.11.2008.a, so 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andres Mäekallas ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja kinnitas valitud karistuse otstarbekust. Prokurör taotles konfiskeerida kuriteo esemeks olev vara. Süüdistatav Andres Mäekallas tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele, jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe on seaduslikult sõlmitud ning kokkuleppes on väljendatud süüdistatava tahe. Kaitsja taotles kohtult vähendada menetluskulusid ,arvestades Andres Mäekallase majandusliku seisukorraga, tema vähese sissetulekuga. Kohtus süüdistuste arutamisel tegi kohus järelduse, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkulepe tuleb kohtuotsusele aluseks võtta. Seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada
lg.1 ja § 418 lg.1 järgi ja karistada vastavuses tema poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Menetluskuludena on käesolevas asjas sundraha 6525 krooni, kohtueelsed menetluskulud 3196 krooni. Menetluskulud kohtus: kaitsjatasu 147.50 krooni ja kohtukutse istungile-kulu 30 krooni. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel Andres Mäekallase kaitsja taotlust vähendada menetluskulusid. Menetluskulude vähendamise võimaluse näeb ette KarMS § 180 lg.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.