← Eesti

1-09-5286/16

Obsah (8)§ 184§ 183§ 392§ 64§ 68§ 74§ 75§ 185

1-09-5286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mail 2009.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Marju

§ 184

lg 2 p 2, § 392 lg 1- § 25 lg 1, 2 järgi; Egert Eessaar süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi; Emerson Siimer süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2 p 2 järgi; Silver Zäuram süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja 185 lg 2 p 2 järgi; Martin Lepik süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 järgi; Mart Veskimäe süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2, 185 lg 2 p 2 järgi; Ragnar Härm süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Henri Järv Elukoht: XXXXX XX,; isikukood: 38804282712; Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 9-l korral. elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2009.a. vahistamine kohaldatud 22.10.2008.a – 19.01.2009. a, Vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav Egert Eessaar Tõkend Elukoht: XXXXXXX X-XX,; isikukood: 38708212713 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.12.2005.a Tartu Maakohtu otsuse

§ 183lg 1 järgi rahaline karistus 3000 krooni; 1

(17)väärteokorras karistatud 4-l korral. Tõkend Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde Süüdistatav Emerson Siimer Elukoht: XXXXXXX X,; isikukood: 39001140234, Varasem karistatus puudub Tõkend Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde Süüdistatav Silver Zäuram Elukoht: XXXXX XX, , isikukood: 39004172732; Tõkend Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 5-l korral. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Martin Lepik Elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, isikukood: 38702132713, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 7-l korral. Elukohast lahkumise keeld vahistamine kohaldatud 22.10.2008.a – 19.01.2009. a, Vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav Mart Veskimäe Tõkend Elukoht: XXXX XX, , isikukood: 38701262746, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 3-l korral. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Marko Paabumets Süüdistatav Ragnar Härm Tõkend Elukoht: XXXXX XX,; isikukood: 38805032758; Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2-l korral. Advokaat Anne Vissak 2
(17)RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Henri Järv

§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Henri Järv

§ 392

lg 1 – 25 lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Henri Järve liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.10.

  1. a -19.01.
  2. a, s.o. 3 (kolm) kuud karistusaja hulka ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 2, 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Henri Järve koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat ei pöörata täitmisele, kui Henri Järv ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse.

Süüdi tunnistada Egert Eessaar

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.11.2008.

a - 21.11.2008. a , s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg.

1, 2, 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Egert Eessaar koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Egert Eessaar ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse.

Süüdi tunnistada Martin Lepik

§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Martin Lepik

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Martin Lepiku liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2008-19.01.2009, s.o. 3 (kolm) kuud karistusaja hulka ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 2, 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Martin Lepiku koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat ei pöörata täitmisele, kui Martin Lepik ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse.

Henri Järv, Egert Eessaar ja Martin Lepik on kohustatud katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3

(17)registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Henri Järvele, Egert Eessaarele ja Martin Lepikule katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume. Süüdi tunnistada Emerson Siimer

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Emerson Siimer

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Emerson Siimeri liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg

  1. - 27.11.
  2. a, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Silver Zäuram

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Silver Zäuram

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Silver Zäurami liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11.

  1. a - 27.11.
  2. a, s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Mart Veskimäe

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Mart Veskimäe

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Mart Veskimäe liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2008. a, s.o. 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista Mart Veskimäe kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Ragnar Härm

§ 184lg 2 p 1, 2 vangistust..

järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat

§ 74lg.

1, 3 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Emerson Siimer, Silver Zäuram, Mart Veskimäe ja Ragnar Härm ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning 4

(17)

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse.

Emerson Siimer, Silver Zäuram, Mart Veskimäe ja Ragnar Härmon kohustatud katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Emerson Siimerile, Silver Zäuramile, Mart Veskimäele ja Ragnar Härmile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume. Henri Järve, Egert Eessaare ja Martin Lepiku tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumise järel. Emerson Siimeri, Silver Zäurami ja Mart Veskimäe tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista Henri Järvelt 19 599 (üheksateist tuhat viissada üheksakümmend üheksa) krooni ja 90 senti; Egert Eessaarelt 17 901 (seitseteist tuhat üheksasada üks) krooni ja 55 senti; Emerson Siimerilt 15 044 (viisteist tuhat nelikümmend neli) krooni ja 15 senti; Silver Zäuramilt 16 265 (kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend viis) krooni ja 50 senti, Mart Veskimäelt 16 227 (kuusteist tuhat kakssada kakskümmend seitse) krooni ja 40 senti, Martin Lepikult 15 914 (viisteist tuhat üheksasada neliteist) krooni ja 40 senti ning Ragnar Härmilt 11 144 (üksteist tuhat ükssada nelikümmend neli) krooni ja 20 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab. Henri Järve süüdistatakse selles, et tema 5

(17)- omandas ajavahemikus 2008.a mai- juuni Tartu linnas, X tn Egert Eessaarelt vähemalt 3 korral, vastavalt vähemalt 7,7 ja 10 grammi marihuaanat, mille andis kohe peale omandamist Tartu linnas X tn edasi Emerson Siimerile, Ragnar Härmile ning Silver Zäuramile; - omandas 2008.a mais Tartu linnas X tn Egert Eesaar’elt vähemalt 4-5 erineval korral korraga 1-10 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mille andis kohe peale omandamist Tartu linnas X tn edasi Emerson Siimerile; - omandas 2008.a suvel Tartu linnas X tn Egert Eesaarelt vähemalt 1 korral korraga vähemalt 7 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mille andis kohe peale omandamist Tartu linnas X tn edasi Ragnar Härmile ning Silver Zäuramile; - omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2008.a juuni kuni 15.10.2008.a Tartus Taavet Bristol’ilt kokku 20- 28 erineval korral korraga keskmiselt 10 grammi marihuaanat. Kokku omandas Henri Järv Taavet Bristolilt vähemalt 290 grammi marihuaanat. Sealjuures omandas ta Taavet Bristolilt viimase elukohas Tartu, X marihuaanat järgnevalt: - 14.09.2008.a 30 grammi ning hiljem samal päeval 20 grammi marihuaanat, - 07.10.2008.a 22 grammi marihuaanat, - 13.10.2008 31 grammi marihuaanat, - 15.10.2008.a 10 grammi marihuaanat ning hiljem samal päeval Tartu linnas Turu tn asuva Sõbra Selveri vastas veel 10 grammi marihuaanat. Taavet Bristolilt omandatud kogustest andis Henri Järv Tartu linnas marihuaanat edasi järgmiselt: - ajavahemikus 2008.a juuni- oktoober andis vähemalt 20 korral korraga 1 grammi kaupa marihuaanat edasi Toomas-Julius Lill’ele; - ajavahemikus 2008.a juuni-oktoober andis vähemalt 10 korral korraga 1-2 grammi marihuaanat edasi Timo Birken’ile; - ajavahemikus 2008.a juuni kuni august andis vähemalt 10 korral korraga 1-10 grammi marihuaanat edasi Henrik Lüüs’ile; - ajavahemikul 2008.a juuni kuni 19.10.2008.a andis vähemalt 10-15 erineval korral korraga 10 - 31 grammi marihuaanat edasi Martin Lepikule. Sealjuures andis ta Martin Lepikule marihuaanat edasi järgmiselt: 14.09.2008 20 grammi marihuaanat, 07.10.2008.a 20 grammi marihuaanat, 13.10.2008 30 grammi marihuaanat ning 15.10.2008.a 2 erineval korral mõlemal korral vähemalt 10 grammi marihuaanat; - ajavahemikus 2008.a mai – oktoober andis vähemalt 5 korral korraga 10-20 grammi marihuaanat edasi Emerson Siimerile, Silver Zäuramile ning Ragnar Härmile; - 2008.a suvel andis vähemalt 2 korral mõlemal korraga 20 grammi marihuaanat edasi Emerson Siimerile ning Mart Veskimäele; - ajavahemikus 2008.a septembris andis 1 korral korraga 10 grammi marihuaanat edasi Mart Veskimäele; - 2008.a mai –juunis andis 1 korral korraga vähemalt 10 grammi marihuaanat edasi Silver Zäuramile; - 2008.a mai-august andis vähemalt 5 korral korraga 10-30 grammi marihuaanat edasi Emerson Siimerile, Silver Zäurrmaile ning Mart Veskimäele. 6
(17)Samuti omandas Henri Järv 20.10.2008.a Tartus X 1 korteris Taavet Bristolilt umbes 15,98 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas Tartu Näituse 20 maja juurde ning millest 12,82 grammi narkootilist ainet marihuaanat andis Tartu Näituse 20 maja juures olevas parklas edasi Martin Lepikule ja ülejäänud 3,16 grammi marihuaanat hoidis enda juures kuni ta politsei poolt 20.10.2008.a kinni peeti ja narkootiline aine ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Henri Järv pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 29.08.2008.a kell 18:55 suundus Henri Järv laevale „Superseacat 4” võttes kaasa narkootilise aine marihuaana eesmärgiga sõita Eesti riigist välja Soome Vabariiki. Pärast pardakaardi (A 5251193) registreerimist suundus Henri Järv terminali ootesaali, kus teda markeeris tolli narkokoer. Henri Järvele teostati reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatus, mille käigus avastati tema õlakotis asunud spordijaki vasakust lukuga küljetaskust 9 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Henri Järv pani toime

§ 392

lg 1 – 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise katse üle riigipiiri. Egert Eessaart süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikus 2008.a juuni- november Valdis Taim’elt Tartu linnas vähemalt 9 erineval korral 50 grammi kaupa marihuaanat, kokku omandas Egert Eessaar Valdis Taimelt vähemalt 450 grammi marihuaanat, millest andis: ajavahemikus 2008.a august- 20.10.2008.a Tartu linnas vähemalt 10 erineval korral korraga 10- 20 grammi marihuaanat edasi Martin Lepikule; ajavahemikus 2008.a mai- juuni Tartu linnas X tn vähemalt 8 erineval korral korraga 1-10 grammi marihuaanat edasi Henri Järvele. omandas 2008.a novembris Valdis Taimelt vähemalt 50 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, millest 39,99 grammi marihuaanat leiti ning võeti ära tema elukoha Tartu, X läbiotsimisel 20.11.2008.a. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 7

(17)Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Egert Eessaar pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Emerson Siimerit süüdistatakse selles, et tema - omandas grupis koos Silver Zäuramiga umbes 2006.a jaanuaris eeluurimisel seni tuvastamata kohast ja isikult kokku vähemalt 112 grammi marihuaanat, millest andis koos Silver Zäuramiga Elva linnas ajavahemikus 2006.a jaanuar kuni 2008.a mai kokku umbes 56 korral keskmiselt 2 grammi kaupa marihuaanat edasi Lauri Märtin’ile; - omandas 2008.a maikuus Tartu linnas, X tn Henri Järvelt 4-5 korral korraga 1- 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mida ta tarvitas ise ja andis edasi teistele isikutele. - omandas ajavahemikus 2008.a mai kuni juuni Tartu linnas, X tn grupis koos Ragnar Härmi ja Silver Zäuramiga vähemalt 3 korral, korraga vastavalt 7 grammi, 7 grammi ja 10 grammi marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele - omandas ajavahemikus 2008.a mai- august grupis koos Silver Zäurami ja Mart Veskimäega Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järvelt kokku umbes 5 korral korraga 10-20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas ajavahemikus 2008.a mai kuni oktoober grupis koos Silver Zäurami ja Ragnar Härmiga Tartu linnas Iuridiucumi parklas Henri Järvelt kokku umbes 5 korral korraga 10-20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas 2008.a suvel grupis koos Mart Veskimäega Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järvelt kokku vähemalt 2 korral korraga 20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele. Alates 2008.a maist omandatud marihuaanast andis Emerson Siimer Elva linnas marihuaanat edasi järgmiselt: - ajavahemikus 2008.a suvest- oktoobrini kokku 10 korral 1-2 grammi kaupa Laur Nurmele; ajavahemikus 2008.a mai kuni 2008.a oktoobri lõpp kokku umbes 14 korral keskmiselt 2 grammi kaupa Lauri Märtinile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. 8

(17)Sellega Emerson Siimer pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupis, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Alates 2008.a maist omandatud marihuaanast andis Emerson Siimer täisealisena Elva linnas marihuaanat edasi ajavahemikus 2008.a mai- august kokku 5 korral 1 grammi kaupa alaealisele K.P. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Emerson Siimer pani toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täisealisena narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Silver Zäuramit süüdistatakse selles, et tema - omandas grupis koos Emerson Siimer’iga umbes 2006.a jaanuaris eeluurimisel seni tuvastamata kohast ja isikult kokku vähemalt 112 grammi marihuaanat, millest andis koos Emerson Siimeriga Elva linnas ajavahemikus 2006.a jaanuar kuni 2008.a mai kokku umbes 56 korral keskmiselt 2 grammi kaupa marihuaanat edasi Lauri Märtinile; - omandas ajavahemikus 2008.a mai kuni juuni Tartu linnas, X tn grupis koos Ragnar Härmi ja Emerson Siimeriga vähemalt 3 korral, korraga vastavalt 7, 7 ja 10 grammi marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas ajavahemikus 2008.a mai-juuni Tartu linnas Henri Järvelt 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mida ta tarvitas ise ja andis edasi teistele isikutele; - omandas ajavahemikus 2008.a mai- august grupis koos Mart Veskimäe ja Emerson Siimeriga Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järvelt kokku umbes 5 korral korraga 10-20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas ajavahemikus 2008.a mai kuni oktoober grupis koos Emerson Siimeriga ja Ragnar Härmiga Tartu linnas Iuridiucumi parklas Henri Järvelt kokku umbes 5 korral korraga 10-20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas grupis koos Ragnar Härmiga 2008.a suvel Tartu linnas, X tn Henri Järvelt 7-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas 2008.a oktoobris ning 2008.a novembris Elva linnas Silver Rump’ilt mõlemal korral vähemalt 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Viimasest omandatud kogusest leiti ning võeti tema elukoha Elva linn, X läbiotsimisel ära 0,24 grammi marihuaanat. Alates 2008.a maist omandatud marihuaanast andis Silver Zäuram Elva linnas marihuaanat edasi ajavahemikus 2008.a mai kuni 2008.a oktoobri lõpp kokku umbes 14 korral keskmiselt 2 grammi kaupa Lauri Märtinile; Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega 9

(17)seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Silver Zäuram pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupis, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Alates 2008.a maist omandatud marihuaanast andis Silver Zäuram täisealisena Elva linnas marihuaanat edasi ajavahemikus 2008.a mai- august kokku 5 korral 1 grammi kaupa alaealisele K.P. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Silver Zäuram pani toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täisealisena narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Martin Lepikut süüdistatakse selles, et tema - omandas umbes 2007.a juulikuus eeluurimisel seni tuvastamata isikult ja kohast vähemalt 65,5 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mida andis edasi teistele isikutele; - omandas ajavahemikul 2008.a august - 19.10.2008.a Tartu linnas Henri Järvelt korduvalt kokku 1015 erineval korral korraga 10 - 20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, kokku omandas Martin Lepik Henri Järvelt vähemalt 130 grammi marihuaanat. Sealjuures omandas ta Henri Järvelt: - 14.09.2008 X tn tema kasutuses olevas autos vähemalt 20 grammi marihuaanat, 07.10.2008.a X tn tema kasutuses olevas autos vähemalt 20 grammi marihuaanat, 13.10.2008 X tn tema kasutuses olevas autos vähemalt 30 grammi marihuaanat, 15.10.2008.a 2 erineval korral mõlemad korrad vähemalt 10 grammi marihuaanat. Esimene omandamine toimus X tn Martin Lepiku kasutuses olevas autos ja teine Turu tn Sõbra Selveri vastas maja ees. Martin Lepik omandas ajavahemikus 2008.a august- 20.10.2008.a Tartu linnas Egert Eessaarelt vähemalt 10 erineval korral korraga 10- 20 grammi marihuaanat. Kokku omandas Martin Lepik Egert Eessaarelt vähemalt 100 grammi marihuaanat, mida andis Tartu linnas edasi teistele isikutele. Nii eeluurimisel tuvastamata isikult, Henri Järvelt kui Egert Eessaarelt erinevatel aegadel omandatud marihuaanat andis Martin Lepik edasi järgnevalt: ajavahemikus 2007.a juuli- 2008.a oktoober kokku 20-30 korral 0,5 - 2 grammi kaupa Siim Sillar’ile; ajavahemikus 2007.a juuni- 2008.a märts kokku 7-8 korral 0,5 – 1 grammi kaupa Morris Laasberg’ile; ajavahemikus 2007.a september- 2008.a oktoober vähemalt 20 korral vähemalt 1 grammi kaupa Karl Kivastik’ule; 10

(17)ajavahemikus 2007.a detsember- 20.10.2008.a vähemalt 15 korral vähemalt 0,5 – 1 grammi kaupa Joosep Kumar’ile; ajavahemikus 2008.a jaanuar-august kokku 8 korral 1 grammi kaupa Jürgo Aun’ale. Samuti omandas Martin Lepik 20.10.2008 Tartu linnas sõiduautos Mazda 3 reg nr 063MGT Henri Järvelt vähemalt 12,82 grammi narkootilist ainet marihuaana, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda valduses kuni see 20.10.2008 a. politsei poolt kinnipidamise käigus ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Martin Lepik pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Martin Lepik isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise andis: ajavahemikus 2007.a juuni- 2008.a september Tartu linnas vähemalt 22 korral 0,5 - 1 grammi kaupa marihuaanat edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule K.N. ); ajavahemikus 2007.a september- 2008.a september Tartu linnas vähemalt 20-30 korral 0,5 grammi kaupa marihuaanat edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule R.P. ; ajavahemikus 2007.a detsember- 2008.a oktoober Tartu linnas vähemalt 3 korral 1 grammi kaupa marihuaanat edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule H.H ); ajavahemikus 2008.a august kuni tema kinnipidamiseni Tartu linnas vähemalt 10 korral vähemalt 1 grammi kaupa marihuaanat edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule T.L.. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Martin Lepik pani toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täisealisena narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Mart Veskimäed süüdistatakse selles, et tema - omandas 2007.a detsembris eeluurimisel seni tuvastamata kohast ja isikult 2,5 - 10 grammi marihuaanat, millest andis Elva linnas ajavahemikus 2007.a detsember kuni 2008.a aprill 5-10 korral 0,5 -1 grammi marihuaanat edasi Madis Kaljuvee’le; - omandas 2008.a suvel grupis koos Emerson Siimer’iga Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järv’elt kokku vähemalt 2 korral korraga 20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; 11

(17)- omandas ajavahemikus 2008.a mai- august grupis koos Silver Zäuram’i ja Emerson Siimer’iga Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järv’elt kokku umbes 5 korral korraga 10-30 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; - omandas 2008.a septembris Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumi juures Kooli tn Henri Järv’elt 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mida ta tarvitas ise ja andis edasi teistele isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Mart Veskimäe pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupis, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 2008.a suvel omandatud marihuaanast andis Mart Veskimäe Elva linnas 2008.a juunikuus vähemalt 5 korral korraga 1 grammi marihuaanat edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule K.P. . Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Mart Veskimäe pani toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täisealisena narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Ragnar Härmi süüdistatakse selles, et tema omandas grupis koos Emerson Siimeri ning Silver Zäuramiga ajavahemikus 2008.a mais – juuni Tartu linnas X tn Henri Järvelt kokku vähemalt 3 korral, vastavalt vähemalt 7, 7 ja 10 grammi marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida andsid edasi teistele isikutele; omandas ajavahemikus 2008.a mai kuni oktoober grupis koos Emerson Siimeri ja Silver Zäuramiga Tartu linnas Iuridiucumi parklas Henri Järvelt kokku umbes 5 korral korraga 10-20 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele; omandas grupis koos Silver Zäuramiga 2008.a suvel Tartu linnas, X tn Henri Järvelt 7-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, so narkootilist ainet suures koguses, mille nimetatud isikud jagasid omavahel ära ning mida tarvitasid ise ja andsid edasi teistele isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega 12

(17)seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Ragnar Härm pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupis, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kokkulepete sisu.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Henri Järvele karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 392

lg 1 – 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Henri Järvele karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Henri Järvele kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2008-19.01.2009, so 3 (kolm) kuud karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolm) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Henri Järv on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Egert Eessaarele karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.11.2008-21.11.2008, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 13

(17)2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Egert Eessaar on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Emerson Siimerile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 185

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Emerson Siimerile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Emerson Siimer’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2008-27.11.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Emerson Siimer on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silver Zäuram’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 185

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silver Zäuram’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda Silver Zäuram’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 14

(17)

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2008-27.11.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et narkootikume.

Silver Zäuram on kohustatud katseajal mitte tarvitama

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Lepikule karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 185

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Lepikule karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Martin Lepikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2008-19.01.2009, so 3 (kolm) kuud karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolm) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et narkootikume.

Martin Lepik on kohustatud katseajal mitte tarvitama

§ 184lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mart Veskimäele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 15

(17)

§ 185

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mart Veskimäele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Mart Veskimäe’le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2008, so 1 päev karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Mart Veskimäe on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ragnar Härmile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et narkootikume.

Ragnar Härm on kohustatud katseajal mitte tarvitama Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagisid. Kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetakse seisukoht kohtu menetluses oleva kriminaalasja nr. 1-09-4990

(09760000127)lahendamisel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine 16
(17)KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 10 875 krooni igal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi kulud on kokku 19 884 eesti krooni, mis koosneb narkootilise aine ekspertiis tasust 4832 krooni (I köide, lk 19), 1208 krooni (I köide, lk 141), 2114 krooni (I köide, lk 234), 1510 krooni (II köide, lk 105) ning DNA-ekspertiisi tasust 10 220 krooni (I köide, lk 23). Narkootilise aine ekspertiisi tasu 4832 krooni jaguneb kolme süüdistatava vahel võrdselt, nende hulgas Henri Järvelt ja Martin Lepikult kummaltki 1610,65 krooni. DNA-ekspertiisi tasust 10 220 krooni jaguneb kolme süüdistatava vahel võrdselt, nende hulgas Henri Järvelt ja Martin Lepikult kummaltki 3406,85 krooni. Kolmanda, eelnimetatud kuludega seotud süüdistatava kriminaalasja lahendatakse eraldi kriminaalmenetluses kriminaalasjas 1-09-4990
(09760000127)Narkootilise aine ekspertiisi tasudest 1510 krooni jääb Silver Zäurami kanda; 2114.- krooni jääb Egert Eessaare kanda, 1208 krooni jääb Henri Järve kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on Henri Järvel 2230,20 krooni; Mart Veskimäel 5345,40 krooni; Silver Zäuramil 3858,60 krooni; Egert Eessaarel 4380,75 krooni ja Emerson Siimeril 3637,35 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud Henri Järvel 254,30 krooni; Ragnar Härmil 254,30 krooni; Mart Veskimäel 7.- krooni; Silver Zäuramil 7.- krooni; Martin Lepikul 7.krooni; Egert Eessaarel 531,80 krooni ja Emerson Siimeril 531,80 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja kohtuliku menetlemisega seotud kutsete kättetoimetamise kulud on Henri Järvel; Martin Lepikul, Silver Zäuramil ja Ragnar Härmil, igaühel 14,90 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.