4-09-8130/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-8130 Kohtunik Ingeri Tamm Taotlus Süüdlase Pavel Ulasevitši taotlus rahatrahvi ja täitemenetluse kulude ositi tasumiseks täiteasjas nr 189/2009/416 Süüdlane Pavel Ulasevitš Elukoht: x; isikukood: 38302192732 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 424, kohtunik määras:
3. Ajatada Pavel Ulasevitšile Lõuna Politseiprefektuuri 24.03.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,08,002668 määratud 42 trahviühiku suuruse rahatrahvi tasumata osa 1700 krooni tasumine 5 kuule ja kohustada Pavel Ulasevitši alates juunist 2009 kuni oktoobrini 2009 tasuma igakuiselt 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.
5. Jätta läbi vaatamata Pavel Ulasevitši taotlus täitemenetluse kulude ajatamiseks.
6. Määruse koopia saata kohtutäiturile ja Pavel Ulasevitšile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 24.03.
7. a otsusega nr 2780,08,002668 karistati Pavel Ulasevitši LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 42 trahviühikut, kohtutäituri täitmisteatest nähtub, et võlgu olev trahvisumma on 1700 krooni. Otsuse täitmine on edasi lükatud alates 10.04.
8. a kuni 09.04.
9. a . 14.05.
10. a esitas Pavel Ulasevitš kohtule avalduse võimaldada talle määratud rahatrahvi ja täitemenetluse kulusid tasuda 300 krooni suuruste osade kaupa, kuna ta on töötu. Kohtuniku seisukoht Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri rahatrahvi ajatamise küsimust. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukohajägse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa. Väärteosajas määratud rahatrahvi ositi tasumise küsimuse otsustamisel lähtub kohus eeltoodud asjaoludel KrMS § 424 regulatsioonist. Kohtunik leiab, et Pavel Ulasevitši taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna Pavel Ulasevitšil ei ole võimalik oma majanduslikust olukorrast tulenevalt rahatrahvi korraga ära tasuda, on põhjendatud selle ajatamine, mis võimaldab süüdlasel tasuda seda osade kaupa. KrMS § 424 kohaselt saab kohus ajatada trahvi maksimaalselt üheks aastaks. Lisaks eeltoodule peab arvestama, et väärteoasjas tehtud trahviotsust on võimalik sundtäita vastavalt karistusseadustiku § 82 lg 1 p-le 3 18 kuu jooksul alates väärteootsuse jõustumisest. Arvestades seda, et võlgnetav trahvisumma ei ole suur, on põhjendatud selle tasumise ajatamine maksimaalselt 5 kuule, mistõttu tuleb süüdlasel tasuda igakuiselt alates juunist
11. kuni oktoobrini 2009 igakuiselt 340 krooni. Lisaks eeltoodule märgib kohtunik, et juhul kui süüdlane osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgi ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur teha kohtule avalduse tasumata trahviosa asendamiseks arestiga (VTMS § 211 lg 1). Selline õigus tekib kohtutäituril juba pärast esimese osamakse tasumata jätmist. Kohtunik selgitab, et täitmiskohtunikul on VTMS §-st 212 ja KrMS §-st 424 tulenevalt võimalik lahendada küsimusi, mis puudutavad kohtulahendi või kohtuvälise menetleja lahendi täitmist. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on iseseisvaks täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Kohtutäituri otsuse täitmisel tekkivate küsimuste läbivaatamiseks puudub täitmiskohtunikul pädevus, mistõttu tuleb Pavel Ulasevitši avaldus Lõuna Politseiprefektuuri 24.03.
12. a otsuse täitmisel tekkinud täitekulude ajatamiseks jätta läbi vaatamata. Kohtutäituril on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 157 lg 1 ja 2 õigus kohtutäituri otsuse alusel täitekulusid sisse nõuda 30 aasta jooksul alates täitedokumendi väljaandmisest. Ingeri Tamm Kohtunik 2