← Eesti

1-08-9111\8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Istungi aeg Kriminaalasja number Prokurör Istungisekretär Tõlk Süüdistus Süüdistatava andmed Kaitsja Tartu Maakohus 3.novembril 2008 Tartu Kohtumaja kohtunik Peet Teidearu rahvakohtunikud Eha Rajasalu ja Margus Pissarev 3. november 2008 1-08-9111 / 07260100100/ Tatjana Tamm Jane Oidsalu Virge Harak Aleksander Piiri süüdistus KarS § 113 järgi Aleksander Piiri (ik:35406282726, XXXXXXX X X, kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärtegude eest karistatud 2-korral; keskharidusega, töövõimetuspensionär; ülalpeetavaid ei ole;tõkend vahistamine 25.03.2008 kohtumääruse alusel) Adv. Karl Saavo(OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo ) Juhindudes KrMS § 179, § 180 , § 311, § 312 , § 313, § 315 lg.4 , kohus OTSUSTAS: Õigeks mõista Aleksander Piiri KarS § 113 järgses kuriteos. Süüdi tunnistada Aleksander Piiri KarS § 118 p. 1 järgses kuriteos ja karistada teda seitsme

(7)aastase vangistusega. Vangistuse algust lugeda Aleksander Piiri kinnipidamisest
  1. märtsist
  2. Tõkend - vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Välja mõista Aleksander Piirilt KrMS § 179 lg.l p. 1 alusel sundraha 10 875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Aleksander Piirilt KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulu 26 519(kakskümmend kuus tuhat viissada üheksateist )krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Ühispangas 0220034800017, viitenumber
  3. Tasumisel märkida makse liik, otsuse number, mille eest tasutud. Edasikaebe kord Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Esitatud süüdistus Aleksander Piiri süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01-02.01.2007.a Tartumaal XXX asuvas korteris peksis tahtlikult V.Z. ’i korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning kehatüve piirkonda, millega põhjustas kannatanule vasak- ja parempoolsete roiete murrud, nahaalused verevalumid rindkerel ja kõhul ning jäsemetel, mille tagajärjel tekkinud soole rebenemisest V.Z tekkis äge mädane kõhukelmepõletik ja ta suri saadud vigastustesse 02.01.2007 õhtul. Seega süüdistatakse Aleksander Piiri KarS § 113 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o teise inimese tapmises. Tsiviilhagi ei ole kriminaalmenetluses esitatud. Aleksander Piir ei tunnistanud end kohtus süüdi ning tunnistas oma süüd vaid selles, et ta ei kutsunud kannatanule V.Z. ile õigeaegselt meditsiiniabi. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kriminaalasja 07260100100 toimikus on esimene menetlusdokument 24.03.2008 sündmuskoha vaatlusprotokoll: vaadeldud on Tartumaa XXX korterit( tl.1- 7). Vaatlusprotokoll on koostatud üle aasta kuriteosündmusest hiljem. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud sündmuskohta XXX. Fototabelid illustreerivad sündmuskohta, kus kannatanu V.Z. kriminaalasja materjalide kohaselt sai eluohtlikke vigastusi ning kus saabus tema surm. Asjas olev politsei patrullileht(tl. 43-44) kinnitab , et 02.01.07 20.58 XXX leiti V.Z. surnukeha. Asjas olev helisalvestus CD plaadil( tl. 42) ja helisalvestuse stenogramm kiirabi kõne kohta politseisse 02.01.07 kell 19.50, mida kuulati kohtuistungil, kinnitab et kannatanu elukaaslane on edastanud kiirabile väljakutse XXX ning kohapeal on tuvastatud ,et V.Z. on surnud. Elukaaslane( Aleksander Piiri)on väitnud , et veel samal päeval kell 15.00 on ta V.Z. iga rääkinud. V.Z. kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ja sellele lisatud fototabelitega( tl. 46- 54), ning ekspertiisiarvamusega on tuvastatud, et kannatanu V.Z. surma põhjus oli mädane kõhukelmepõletik ning see põletik võis tekkida trauma tagajärjel rebenenud soole mikrodivertiikulist e.sopistusest. Kannatanul tuvastati mõlemapoolsed roiete murrud, nahaalused verevalumid rindkerel-kõhul, jäsemetel, mis on tekitatud lühikest aega enne surma või suremisprotsessi käigus tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kukkumisel vastu kõvasid pindu ,samuti võisid vigastused tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega(näiteks rusikas, kängitsetud jalg või mõni ese. Ekspert on tuvastanud, et kannatanu näol olev verevalum on temale tekitatud vähemalt 3 päeva enne surma saabumist. Eksperdiarvamuse kohaselt võis V.Z. surm saabuda mitte rohkem kui 1-1,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku lahangut(lahang toimus 03.01.2007); seega kannatanu surm sai saabuda tõenäoliselt 02.01.07 varahommikust kuni õhtuni. Kohtus ekspert Jana Tuusov selgitas, et kõhukelmepõletik võis kannatanul tekkida trauma tagajärjel: tugevad löögid kõhtu võivad tekitada soolte häireid, millest lähtuvalt võib suureneda sooleseina läbilaskvus ning bakterid satuvad kõhuõõnde. Trauma võib põhjustada kõhukelmepõletikku ka tervele soolele. Antud asjas kannatanu vigastused võisid olla saadud mitte vähem kui 12 tundi enne surma saabumist. Ekspert kinnitas, et vigasuste lokalisatsiooni arvesse võttes on kannatanule tekitatud vigastused löökidest. Kõhu piirkonnas paiknevad vigastused on ekpertiisiaktile lisatud fototabelist nr. 1 jälgitavad. Samuti on ebatõenäoline, et vasaku kämbla sirutuspinna vigastused on kukkumisel saadud. Ekspert kinnitas, et inimene trepil kukkudes ei kuku kõhuga vastu treppi ,vaid paneb käed kaitseks instinktiivselt ette, vastu trepiastmeid on võimatu kukkuda. Ekspert kinnitas, et kannatanu bioloogilises vedelikus(silmas) alkoholi ei tuvastatud. Kannatanu haigusloost(tl. 58, 59) nähtub, et V.Z. on 07.07.2001 kukkudes vigastanud vasaku jala hüppeliigest, samuti oli tal sääreluu tagumise serva murd. 10.10.2005.a on V.Z. il autoavariis vigastatud olnud rindkere ning oli ka roiete murd. Füüsilise koormuse piirang 2-3 nädalat. Tunnistaja A.Z. (kannatanu poeg) ütlused kinnitavad, et Aleksander Piiri tarvitas alkoholi ja on ka ägeda iseloomuga. Tunnistaja kinnitab juhtumit, mil Aleksnder Piiri on kannatanut ka taburetiga pähe löönud. Kannatanu lihtsalt kartis Aleksander Piirit ning seetõttu ei avalikustanud ta neid vägivallajuhtumeid. Kannatanu oli ka korteriomanik ning väidetavalt ei olnud tal kuhugi minna. V.Z. matusekulud kanti poegade poolt ning tsiviilnõuet Aleksander Piiri vastu nad esitada ei soovinud. Tunnistaja ütlustel on Aleksander Piiri ka teda löönud ning ta on ema juurest elamast seepärast ka ära läinud. Tunnistaja kinnitas süüdistatava alkoholilembust. Tunnistaja A.Z. kinnitas süüdistatava poolt kannatanu kallal vägivalla tarvitamist ning seda , et ka tema kartis Aeksander Piirit. V.Z. il ei olnud kuhugi elama minna. XXX korter oli tema ja ta ei tahtnud oma korterist lahkuda. Tunnistaja N.R. ei tundnud V.Z. i, kuid oli teda näinud varem kaupluse juures näol sinine plekk. Tunnistaja täpsemalt ei kirjeldanud. Tunnistaja N.R. ütlustel nägi tema V.Z. enne surma viimati 31.12.
  4. Tema sattus sinna koos mehega Jevgeniga ning viibisid V.Z. korteris lühikest aega, tunnistaja sõnu l 5-10 minutit. Sinna astuti sisse juhuslikult. Jevgeni teadis Aleksander Piiri. Aleksander Piir oli siis kaine olnud; eluruumides oli hämar olnud. V.Z. oli tunnistaja näinud ainult paremalt poolt, sest teleri toas, kus viimane oli, ei olnud valgustust sisse lülitatud. Tunnistaja oli märganud , et V.Z. põsk oli paistes olnud, kuid nende vahel mingit vestlust ei olnud ning ta ei küsinud ka vigastuse kohta. Nemad olid andnud edasi neil kaasas olnud mandariinid, õnnitlesid pidupäeval ja seal kaua ei olnud. Tunnistaja K.O , kes elas V.Z. iga ühes majas, ühes trepikojas kinnitas, et Aleksander Piir ja V.Z. elasid koos nagu perekond. Tunnistaja kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles ta on kirjeldanud, kuidas Aleksander Piir on nende juures V.Z. lahtise käega näkku löönud ning Aleksander Piir ka suhteliselt võimukas mees on. Tunnistaja kinnitas, et on mõnikord V.Z. il näos sinakaid plekke märganud, kuid ei tea millest need olid. Tunnistaja ütlustel V.Z. alkoholi mõnikord võttis, kuid joodik ei olnud. Tunnistaja M.P. kinnitas, et oli V.Z. naaber, osad korteriseinad külgnesid. Alkoholi tarvitamist V.Z. ja Aleksander Piiri peres esines. Tunnistaja oli kord kasvuhoonete juures näinud, kuidas Aleksander Piiri V.Z. tugevalt lõi ning viimane oli seepeale kukkunud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Aleksander Piiri ei lubanud V.Z. ile sõna ning temale ka solvavaid väljendeid ütles. Tunnistaja ise ei ole Aleksander Piiri ja V.Z. koduseid konflikte näinud, kuid lapsed on tihti tulnud ütlema, et „kõrvalkorteris toimub jälle midagi“. Paar nädalat enne V.Z. surma olid lapsed jälle ütelnud, et kõrvalkorteris on röökimised ja mütsatused. Vestlustel V.Z. iga oli viimane öelnud, et on oma sinised plekid saanud ühel või teisel moel, kuid ei tahtnud avaldada oma tegelikku olukorda ja tema kallal toime pandud vägivallaakte. Tunnistaja mäletas, et kord V.Z. temaga oma olukorrast ka rääkima tuli ning tema oli soovitanud teha lähenemiskeelu seadmiseks avaldus; sel korral oli V.Z. viidanud vigastustele, mis temale Aleksander Piir on tekitanud- selg oli haige ja roided olid valusad. Tunnistaja oli temale sideme paigaldanud. Periooditi oli V.Z. näol näha vägivallatundemärke. Tunnistaja K.P. ütlustel tema Aleksander Piiri vägivaldsena ei tea. Omavahel võis ju V.Z. il ja Aleksander Piiril tülisid olla. Tunnistaja mäletas , et 2006.a. detsembri lõpul ta tõesti käis Alekander Piiril külas ning V.Z. oli olnud tagatoas voodis. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema ei olnud aru saanud, mis V.Z. il viga, oli arvanud, et võib olla on alkoholi liigtarvitamise nähud. Prokuröri taotlusel tunnistaja ütluste vastuolude tõttu avaldatud K.P. ütlustes tl .34 nähtub, et K P on teadlik , et nii mitmelgi korral Aleksander Piiri on V.Z. löönud, kuid V.Z. ei ole tahtnud seda avaldada ning vaikinud sellest. Tunnistaja on seda ise tajunud: Aleksander Piir on teise tuppa läinud, et mitte teiste ees V.Z. lüüa. Viimasel korral kui tunnistaja oli enne V.Z. surma Aleksander Piiri juures käinud, oli Aleksander Piir tunnistajale ütelnud, et V.Z. oli 3.- korrusel trepist kukkunud ning sellest on haige. Kui V.Z. oli surnud, ka siis surma põhjusena oli Aleksander Piir esile toonud V.Z. trepist kukkumist. Tunnistaja on avaldanud kohtueelsel uurimisel, et Aleksander Piir on vast V.Z. peksnud nii palju, et viimane sellest ka surra võis( tl. 34).Seega K P ütlused kohtus ei olnud usaldusväärsed. Ta püüdis Aleksander Piiri vastu mitte ütlusi anda. Kohus ei arvesta K.P. ütlusi osas, mis käsitlevad Aleksander Piiri suhteid V.Z. iga ning nendes suhetes vägivalla puudumist. Tunnistaja T.R. (Aleksander Piiri praegune elukaaslane) ütlustel tarvitas V.Z. alkoholi. Tunnistaja mäletas, et pärast Jõule 2006.a. tema nägi V.Z. ning V oli kurtnud oma tervise üle; ta oli kaevanud sees valusid; abi V.Z. ei palunud. Ettepanekuga kiirabi kutsuda ta ei nõustunud. Omal jalal V.Z. sai siiski liikuda. Prokuröri taotlusel avaldatud T.R. ütlused eeluurimisel ( tl. 37)viitavad sellele, et V.Z. oli T R kaevanud ägedaid valusid kõhus; ka näost oli olnud näha, et V on midagi viga; ta oli olnud kaine. Tunnistaja oli palunud Aleksander Piiril kiirabi kutsuda, kuid Aleksander Piiri oli ütelnud, et V.Z. ei soovi seda. V.Z. ei avaldanud oma muresid teistele, oli kinnine. V.Z. surma asjaoludest tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja K.U. V.Z. surma asjaoludest ei teadnud. Tema oli Aleksander Piiriga kunagi koos töötanud ning tema ütlustel Aleksander Piiri vägivaldne ei olnud; tunnistaja oli küll korra temalt rusikahoobi saanud, kuid see võis olla ka asja eest. Prokuröri taotlusel vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes avaldatud kohtueelsel uurimisel antud tunnistaja ütlused (tl. 40) kinnitavad, et tunnistaja K.U. on näinud V.Z. näos siniseid plekke. Tunnistaja on kinnitanud, et Aleksander Piiri alkoholi tarvitades muutub vägivaldseks ja kergesti võib lüüa. Tunnistaja oli V.Z. surmast teada saanud 02.01.
  5. Aleksander Piiri oli ütelnud, et V.Z. oli trepist alla kukkunud ja sellepärast ka ära surnud. Nähtub et tunnistaja K.U. ütlused kohtus ei olnud täiel määral usaldusväärsed. Kohus ei arvesta K.U. ütlusi osas, mis käsitlevad Aleksander Piiri suhteid V.Z. iga ning nendes suhetes vägivalla puudumist. S.O. avaldatud ütlused (tl. 10-11) kinnitavad, et Aleksander Piiri V.Z. tihti on peksnud. Tunnistaja elas korrus kõrgemal Aleksander Piirist ja V.Z. ist. Seda on tunnistaja kuulnud läbi lae kostvate häälte järgi- kosta on olnud müdin ja mütsud. V.Z. il olid tihti sinised plekid näos. Külas oli räägitud, et Aleksander Piiri on ka V poega peksnud enne kui see kolis eraldi elama. Ühel korral on poeg tulnud ka tema juurde peavarju otsima. Süüdistatav Aleksander Piiri kohtus antud ütlustes ei tunnistanud end süüdi V.Z. tapmises. Ta tunnistas oma süüd selles, et ta ei kutsunud V.Z. ile kiirabi. Süüdistatav tunnistas, et on lahtise käega mõnikord V.Z. löönud vastu põske. Süüdistatav avaldas arvamust, et 2006 .a. autoavarii võis V.Z. tervis halvendas. Aleksander Piiri kinnitas, et V.Z. vigastused ei võinud olla saadud korteris. Samas kinnitas Aleksander Piiri, et keegi võõrastest kannatanut ei löönud, ta välistas selle. Kannatanu võis kukkuda, kui teda lükati. Kannatanu ei olnud kakleja ning süüdistatava arvates ei ole reaalne, et keegi otseselt kannatanuga oleks ka kakelnud. Süüdistatav Aleksander Piiri tunnistas, et V.Z. iga on kooselu ajal üpris palju kakeldud. Tema on kannatanut ikka näo piirkonda löönud. Aleksander Piiri kinnitas ka kohtus, et 24.12.2006 õhtul koju tulles oli ta märganud, et Vl oli põsk punane ning V oli selgitanud temale, et trepil oli kukkunud. Siis oligi V hakanud kõhus valu tundma, kuid kiirabi kutsumist ta ei soovinud. Aleksander Piiri möönis kohtus antud ütlustes, et ta ei välista, et ta V.Z. lõi; samuti on võimalik ,et V.Z. purjus olles kuhugi vastu kukkus ja sinised plekid kehale sai. Süüdistatav ei osanud vastata, millest olid kannatanul hulgaliselt siniseid plekke kehal. Süüdistatav kinnitas, et 31.12.06 õhtul Jevgeni koos abikaasaga neil külas käisid. Tema oli õhtul magama jäänud, kuid V.Z. oli telerisaateid jäänud vaatama. Kui tema 01.01.07 hommikul tõusis, V.Z. oli veel maganud. Tema oli läinud K P poole. Nad olid koos K.P. ja N.J. tema poole koju tulnud ning tema oli küsinud V.Z. käest, kas kiirabi on vaja; V oli keeldunud kiirabist ning nad olid läinud ära, jätnud V.Z. koju puhkama. Süüdistatava väitel ta ei teadnud kui tõsiselt V.Z. haige on. Aleksander Piiri ütlustel 02.01.07 õhtul kui ta K.P. poolt koju tuli, oli V.Z. ajanud segast juttu ning tema oli helistanud kiirabisse, kust oli soovitatud esialgu kunstlikku hingamist kannatanule teha. Tema oli palunud kiiresti kiirabi saata. Kannatanule kunstlikku hingamist tegema hakates oli kannatanu hakanud oksele ning oli veel mingit häält teinud ning tema suust oli hakanud röga tulema ning sellega oli kannatanu surnud. Tunnistajate, v.a. K.P. ja K.U., ütlused kohtus kinnitavad, et Aleksander Piiri alkoholijoobes oli äge ja V.Z. oli tema käest saanud peksa korduvalt. V.Z. ei ole küll soovinud vägivallaaktidest rääkida, kuid tema näol olid need vägivallaaktid näha. Tunnistajad ei ole küll näinud V.Z. eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tunnistajate ütlused kinnitavad, et Aleksander Piiri oma isikuomadustelt oli alkoholijoobes olles äge ja oli võimeline kannatanut peksma ning tema ka kannatanut tõenäoliselt peksis. Ei ole tõendatud , et keegi teine isik oleks kannatanu V.Z. kallal kunagi vägivalda tarvitanud ning teda peksnud. Kannatanu V.Z. kinnise inimesena ei pöördunud kellgi poole abi saamiseks, vaid talus Aleksander Piiri- poolset koduvägivalda vaikides ja kannatades. Tunnistajate ütlustest nähtub, et V.Z. tarvitas ka ise sagedasti alkoholi ning seepärast ei olnud tal tahtmist ja ta ei kasutanudki võimalust Aleksander Piiri peale kaevata. Asjas olev Luunja Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku informatsioon Aleksander Piiri ja V.Z. kohta kinnitab peres toimunud alkoholitarvitamist ja tülisid. Tülide põhjust sotsiaalnõunik ei tea. Sotsiaalnõunik märgib, et politsei ei ole pidanud teda vajalikuks pere probleemidest teavitada, sest peres ei ole alaealisi lapsi. Luunja vald on teadlik 17-aastase A.Z. elama asumisest tädi H.J. juurde Konguta valda ning toetasid seda. Nagu nähtub jäi perevägivald tähelepanuta ning sellest ka V.Z. hoolimatus oma elu paremast korraldusest ning vägivallaaktid jätkusid. Aleksander Piiri kohus antud ütlustes kinnitas, et keegi kõrvaline isik ei saanud lüües V.Z. ile eluohtlikke vigastusi tekitada, sest V.Z. oli kodus ning väljas ei käinud; küll võis V kukkudes ise vigastusi saada. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kannatanu V.Z. suri mädasesse kõhukelmepõletikku( tl 50 ). Kohtus ekspert Jana Tuusov selgitas, et kõhukelmepõletik võis kannatanul tekkida trauma tagajärjel: tugevad löögid kõhtu võivad tekitada soolte häireid, millest lähtuvalt võib suureneda sooleseina läbilaskvus ning bakterid satuvad kõhuõõnde. Trauma võib põhjustada kõhukelmepõletikku ka tervele soolele. Antud asjas kannatanu vigastused võisid olla saadud mitte vähem kui 6- 12 tundi enne surma saabumist. Ekspert kinnitas, et vigasuste lokalisatsiooni arvesse võttes on kannatanule tekitatud vigastused löökidest ; tsirroosi kannatanul ei olnud. Surma hetkel oli kannatanu kaine. Tunnistajate ja ka süüdistatava ütlused kinnitavad, et kannatanu surmaeelsetel päevadel oma elukohast väljas ei käinud. Seega kannatanu sai vigastused kodus oma elukohas. Süüdistatav kinnitas kohtus, et keegi neil külas ei käinud, kes oleks kannatanule eluohtlikud vigastused tekitanud. Ekspertiisiakt ja eksperdi Jana Tuusovi selgitused kohtus viitavad sellele, et kannatanule on vigastused tekitatud löökidega. Kannatanul oli hulgaliselt kehal siniseid nahaaluseid verevalumeid. Nahaalused verevalumid näol olid tekitatud vähemalt 3 päeva enne kannatanu surma saabumist. On välistatud see, et V.Z. on saanud ekspertiisaktis nimetatud vigastused väljaspool oma eluruumi. Vigastused on temale tekitatud tema oma korteris XXX. On tõenäoline, et süüdistav Aleksander Piiri alkoholijoobe seisundis omavahelise tüli käigus ägedusehoos V.Z. tugevalt ning korduvalt on löönud näkku ning korduvalt tugevalt löönud rusikaga ning ka jalgadega kõhu piirkonda, millest kannatanul tekkis ka sooleseina läbilaskvus ning selle tõttu ka kõhukelmepõletik. Samuti on süüdistatav Aleksander Piiri löönud kannatanut ka samal moel ka reite välipinnale. Kannatanu vasakul õlavarrel olevad verevalumid viitavad ka süüdistatava poolt sinna löömist. Roiete murrud tõendavad süüdistava poolt kannatanu löömist kehatüve piirkonda nii käte kui ka jalgadega, arvestades antud löökide tugevust. Aleksander Piiri poolt kannatanu kõhupiirkonda kantud löögid olid kannatanule eluohtlikud. Kannatanule tekitatud vigastus oli raske, sest sellega vigastati seedetrakti, mille tagajärjel tekkis organismis eluohtlik põletikuline protsess, mille tagajärjel saabus kannatanu V.Z. surm. Kui kannatanu oleks toimetatud raviasutusse, ei oleks kannatanu surm saabunud; kannatanu elu oleks päästnud vaid kirurgiline operatsioon. Seega Aleksander Piir realiseeris vägivallateoga kannatanu V.Z. kallal KarS § 118 p. 1-järgse tagajärjedelikti- tekitas kannatanut pekstes ohu kannatanu V.Z. elule. Aleksander Piiri pidi aru saama, et tugevate löökidega kannatanu kõhtu võib ta kannatanule tekitada eluohtlikult raske tervisekahjustuse. Aleksander Piiri pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Aleksander Piiri on süüvõimeline isik KarS § 33 mõistes ning puuduvad süüd välistavad asjaolud, samuti teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Asjas ei ole tõendatud riikliku süüdistaja poolt esitatud KarS § 113 kuriteokooseis. Ei ole tõendatud, et Aleksander Piiri kavatses V.Z. tappa. Aleksander Piiril ei olnud otsest ega kaudset tahtlust kannatanut V.Z. tappa. Süüdistatav Aleksander Piiri ütlustest nähtub, et tema, olles aru saanud kannatanu eluohtlikust seisundist , helistas 02.01.07 kannatanu elu päästmiseks kiirabisse ning püüdis kannatanut elustada, tehes temale kunstlikku hingamist. Asjas on helisalvestus- kiirabi kõne politseisse(tl.42- CD kettal) 02.01.2007 kell 19.50, mida kohtuistungil kuulati ning mis kinnitab, et Aleksander Piiri on avaldanud , et veel 02.01.07 kell 15.00 ajal kannatanuga V.Z. iga rääkinud ning soovib kannatanule V.Z. ile kiirkorras meditsiiniabi. See kinnitab, et Aleksander Piir ei soovinud kannatanu V.Z. surma ning soovis kannatanut meditsiiniasutusse toimetada. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksander Piiri õigeks mõista temale esitatud süüdisuses KarS § 113 järgi ja süüdi tunnistada KarS § 118 p. 1-järges kuriteos. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid , ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Aleksander Piiri on väärtegude eest korduvalt karistatud, trahvid tasumata. Ta on toime pannud
  6. astme kuriteo. Karistusraamid on antud KarS § 118 sanktsioonis- 4 kuni 12 aastat vangistust. Arvestades seda, et Aleksander Piiri pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, on otstarbekas karistada Aleksander Piirit sanktsioonis toodud minimaalmäära lähedase vangistusega. Minimaalne karistus KarS § 118 p. 1 –järgse kuriteo eest on 4 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka Aleksander Piiri varasemaid karistusi. Varem on Aleksander Piirit karistatud isikuvastaste vägivallategude eest. Seega ei saa Aleksander Piirit karistada minimaalse karistusega. Arvestades tema varasemaid karistusi on põhjendatud teda karistada KarS § 118 p. 1 järgse kuriteo eest seitsme aastase vangistusega. KrMS § 180 lg. 1 alusel kannab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtueelsel uurimisel tehtud mentluskulud- Alekander Piiri kaitsjatasu 6277.60 krooni (tl.70-71;7778; 80; 101), ekspertiisikulu 5285 krooni (tl.56), toimiku koopia valmistamise kulu 88.40 krooni (tl.100). Sellele lisandub kohtumenetluses Aleksander Piirile osutatud õigusabikulu 14 868 krooni; kokku menetluskulu 26519 krooni. KrMS § 179 lg.1 p. 1 alusel välja mõista Aleksander Piirilt ka 1.astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 10 75 krooni riigieelarvesse. Kohtunik Rahvakohtunikud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.